Soome ettevõtted on võtnud Eesti Euroopa Liiduga (EL) ühinemise järel palgalehele vähem eestlastest töötajaid kui varem, rohkem kasutatakse ajutist renditööjõudu ja allhankeid, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome tööturuorganisatsioonide andmeil on Soomes töötavate eestlaste arv kasvanud, aga seda peamiselt renditud tööjõu ning allhankijate arvel, kirjutab ajaleht.
Renditööjõu enamkasutamine tuleneb osaliselt kaheaastasest üleminekuajast, millega piiratakse uute EL-i liikmesriikide töötajate tulekut Soome. Kui tööandja tahab palgata tööle Eestist pärit töötaja, siis on tal praegu selleks vaja tööbüroo otsust, mille kohaselt ei ole Soome turult võimalik mõistliku perioodi jooksul sama töö tegijat leida.
Samas on võimalik tööjõudu rentida piiranguteta ning uues EL-i riigis registreeritud firma võib saata oma töötajaid Soome teenuste vaba liikumise põhimõtet järgides ilma tööloata.
Seda meetodit ongi firmad järjest rohkem kasutanud, leiavad Soome ehitustöötajate ametiühingu aseesimees Kyösti Suokas ning teenindustöötajate ametiühingu aseesimees Kaarlo Julkunen. Nende hinnangul on Eesti töötajate arv Soomes pärast Eesti ühinemist EL-ga kasvanud. Sellele viitab ka ametlike töölubade andmise vähesus.
Näiteks said mais-augustis tööloa vaid seitse Eesti müürseppa, mullu samal ajal oli see näitaja 91. Ehitajate osas on tööloa saanute arv langenud 250-lt 78-ni, keevitajate osas 74-lt kaheksani ja autojuhtie osas 69-lt üheksani.
"Kaheaastasel üleminekuajal ei ole praktikas mingit tähendust. Eesti ehitajad tulevad ikkagi Soome kas Eesti firmade esindajatena või mustalt," üles Suokas.
Ehitustööstuse tööandjate liidu juhi Tapio Kari sõnul on eestlastest renditööliste ja allhankijate kasutamine levinud seetõttu, et nende kasutamine on odavam. Tema sõnul soodustab selline töötamine ka töötingimuste rikkumisi, mistõttu oleks parem, kui eestlastest töötajad oleksid otse Soome firmade palgalehel. Kari sõnul oleks mõistlik üleminekuaega lühendada.
Samas märkis Julkunen, et kui üleminekuaega ei oleks olnud, oleks välismaine tööjõud suuremal arvul Soome pürginud.
Muutused tähendavad ka seda, et eestlastest tööjõud on kadunud Soome statistikast.
