Eesti Panga hinnangul toimus teises kvartalis tarbijahindade kasvu kiirenemine, kuid selle tingisid Euroopa Liiduga (EL) liitumisega kaasnenud ühekordsed mõjurid ja laiemast inflatsioonisurvete kasvust rääkida ei saa.

“Euroopa Liiduga ühinemine ei toonud kaasa Eestis üldist hinnatõusu,” ütles kolmapäeval pressikonverentsil Eesti Panga asepresident Märten Ross. “Üksikute kaupade ühekordsest kallinemisest tingitud tarbijahindade kasv ja elavnenud jaemüük ei kujutanud ohtu majanduse üldisele tasakaalule.”

Seda, et kevadine hinnatõus oli ühekordne, kinnitab Rossi sõnul suve teises pooles jätkunud inflatsiooni alanemine, samuti näitab konjunktuuriinstituudi uuring majapidamiste inflatsiooniootuste olulist alanemist võrreldes aasta algusega.

Siiski oli teise kvartali hinnahüpe oodatust suurem, kuna sellega kaasnes nafta maailmaturu hindade oluline tõus. Seetõttu on keskpanga hinnangul tõenäoline, et selle aasta inflatsioon kujuneb kevadel prognoositud 2,8 protsendi tasemest kõrgemaks.

Ross märkis, et inflatsiooni kõikumine ei ole murettekitav, kui see on mõjutatud välistest teguritest, nagu nafta hind või euro kursi suur muutus. “Tähelepanu vajab see, kui hinnatõus on seotud liigse sisenõudluse ja palgakasvuga,” rääkis ta.

Kuigi jooksevkonto defitsiit paisus teises kvartalis EL-ga liitumise eel kasvanud impordi tõttu rekordilise tasemeni, on keskpanga hinnangul positiivne, et kiiresti on kasvanud ka Eesti kaubaeksport.

“Välisnõudluse olukord on selgelt paranenud ning ekspordi kasv on muutunud ühtlasemaks ka komponentide ja erinevate turgude lõikes,” rääkis Ross. “Kui möödunud aastal oli ekspordi kasvu peamiseks vedajaks mittetraditsioonilised harud, nagu keemia- ja metallitööstus, siis tänavu esimesel poolaastal on olukord märgatavalt paranenud ka traditsiooniliste harude osas.”

Ross tõdes, et päris selget ja mullusega võrreldavat pilti väliskaubanduse seisust praegu ei saa, kuna EL-ga liitumise järel muutus väliskaubanduse statistikasüsteem.

Eesti Pank märkis, et teise kvartali kuueprotsendiline majanduskasv oli aeglasem kui eelneva kvartali 6,8-protsendiline kasv ning jätkuvalt teeb muret kasvu liigne põhinemine tarbimisel ja investeeringutel. Aasta teisel poolel ootab keskpank Eesti majanduskasvu mõningast aeglustumist ja kasvu tasakaalustumist sise- ja välisnõudluse osas.