Keskkriminaalpolitsei kutsub inimesi üles kaitsma paremini oma internetti ühendatud arvuteid viimasel ajal kasvanud küberrünnete kasvu tõttu.
Rünnakute tulemusena on kurjategijate kätte langenud ohvrite isikandmeid, pangaparoole ning muud infot.
Eestis nagu mujal maailmas on interneti kasutajate osakaalu kasv toonud kaasa IT-kuritegevusega seotud riskide plahvatusliku kasvu. Keskkriminaalpolitsei andmetel on peamisteks interneti teel toime pandavateks kuritegudeks mitmete andmete (internetipanganduse paroolid, andmebaasid jms) väljapetmine või nende omastamine ohvrite arvutitest spetsiaalselt väljatöötatud nuhkprogrammide teel.“Eesti praktika näitab, et kurjategijail pole õnnestunud kordagi läbi murda interneti teel teenuseid pakkuvate ettevõtete tulemüüridest ja pääseda ligi klientide personaalseimatele andemetele, näiteks kontoinfole,” ütles keskkriminaalpolitsei juht Lauri Tabur. “Küll aga on paroolide varguse ohvriks langenud teenuste tarbijad, kes pole oma arvuteid piisavalt varustanud viirusetõrje programmidega.”
Taburi sõnul on näiteks on klientide e-posti aadressidele saadetud kirju, milles sisaldunud lingile vajutamise järel nakatusid ohvrite arvutid programmiga, mis alustas arvuti kasutaja paroolide salvestamist. Selliselt kogutud paroole kasutades on kurjategijad jõudnud ka ohvrite pangaarveteni.
Parim viis oma andmete turvalisuse tagamiseks on võimalikult uue viirusetõrjeprogrammi, turvalisse tööreþiimi seadistatud brauseri ja operatsioonisüsteemi kasutamine ja nende korrapäraste uuenduste tegemine. Inimesed ei tohiks valimatult klikkida banneritel või installeerida esmapilgul atraktiivseid programme, mille tegelik eesmärk ja toime on teadmata, ega avada juhuslikke e-kirju ja reklaame.
