Kui Euroopa Komisjoni värske ettepanek rahapesu direktiivi muudatustest peaks leidma liikmesriikide ning Euroopa Parlamendi heakskiidu, laieneb ettevõtete ring, kelle omanikud peavad olema teada.
Rahandusministeeriumi atašee Euroopa Liidu juures asuvas Eesti esinduses Lelo Liive ütles Äripäevale, et komisjoni initsiatiiv on peamiselt kantud soovist muuta efektiivsemaks rahapesu- ja terrorismivastast võitlust. Liive teatel laiendab komisjoni ettepanek nende ettevõtete ringi, kelle omanikud peavad olema selgelt tuvastatavad.
Niisuguse kohustuse asetavad komisjoni ettepanekul tehtavad muudatused valuutavahetuspunktidele ning elukindlustuse vahendajatele.Näiteks valuutavahetajate suhtes seni sellist nõuet ei rakendatud, kuivõrd omanikel oli võimalik kasutada esindajaid.
Juhul kui peaks heaks kiidetama direktiivi täiendused, peab eranditult kõigi direktiiviga kaetud ettevõtete puhul olema võimalik kindlaks teha ettevõtte kasumile pretendeerivate isikute taust, teatud juhtudel ka nende isikute suguvõsa ring.
Lelo Liive arvates seavad mainitud direktiivi muudatused rangemad nõuded kahtlemata offshore-firmadele, mille omanike ring pole senise praktika põhjal alati selge.
Rahapesuvastase võitluse direktiivi tehtavad muudatused esitaksid ka riikidele nõude täiendada eksisteerivaid järelevalvemehhanisme.
Liive hinnangul pole Eesti puhul võimatu, et näiteks valuutavahetuspunktide struktuuri tuleb muuta. Tegelikult on aga direktiivis loetletud ettevõtete ring üpris lai ning omanike tuvastamisel võib probleeme esineda ka teiste rahalisi tehinguid sooritavate ettevõtete puhul.
Direktiiv haarab lisaks mainitud tegevusaladele veel ettevõtteid, mis tegelevad auditi, raamatupidamisteenuste ning maksunõustamise alal, samuti peaks kontroll suurenema notariaalkontorite, kinnisvara vahendamisega seotud ettevõtete ning mitmete muude asutuste ning isikute üle, kes sooritavad või vahendavad sularahetehinguid rohkem kui 15 000 euro vääringus.
ELi eesistujamaa Holland on juba kuulutanud komisjoni pakutud direktiivimuudatused eesistumisperioodi prioriteediks.
Tehnilised arutelud peaksid algama lähiajal, parlament peaks arutama pakutavaid muudatusi veel sel talvel.
Direktiiv võidakse uuel kujul vastu võtta tuleval kevadel või suvel, sealt jääks veel 12–18 kuud selle kohustusliku rakendamiseni liikmesriikides.
