Kui siseeskirjas lahti kirjutatud mis ja kas on tööriietus, siis jah-kulusse, ei ole erisoodustus. Teie leiate põhjenduse ja MA siis otsustab, kas on või ei ole erisoodustus.

Töö5tajetele ostetud tööriided EI OLE erisoodustus, Te peate vaid suutma ükskõik millisele revidendile ära põhjendada, et need riided on Teie töötajate tööriided. Täpsemaks vastuseks kirjutage palun oma firma töö tegemise spetsiifikast – saaksin täpsemalt vastata.

Peaks teadma, mis tööd töötaja teeb?Kui on näiteks kaupluse müüja-ükskõik millises kaupluses- või näiteks panga töötaja, siis nende vormiriietus EI OLE ERISOODUSTUS.Küsisin ise erisoodustuse seminaril ja öeldi nii, et niisuguste tööde tegijad peavad olema teistest eristatud,kasvõi selleks, et näiteks mingit informatsiooni või abi küsida. Loomulikult ei tohi neid riideid väljaspool tööd kasutada.

Erisoodustuse mõiste on toodud tulumaksuseaduse §-s 48.
http://rmp.geenius.ee/maksud/tulumaks/tulumaksuseadus/124/#g124

Erisoodustuseks loetakse töötaja poolt tööandjalt töösuhtest tulenevalt saadud rahaliselt hinnatav hüve. Kui tööandja ostab tööriided (nt tunked ehitustöölistele vms), siis ei saa seda lugeda hüveks, mis tuleb erisoodustusena maksustada.

Tööandja peab kulutuse tegemisel hindama, kas kulu on tehtud töötaja või tööandja huvides. Erisoodustuseks loetakse töötaja isiklikes huvides tehtud väljaminekud (nt meelelahutus, toitlustamine, hobid, riided, kodune vara, töölt koju sõit jne). Vt L.Lehis. Tulumaksuseadus, kommenteeritud väljaanne, Tartu, 2000, lk 829.

Firma ostab oma töötajale ( koerale) süüa. Kas see on siis erisoodustus, kas sellelt peab tulumaks, erisoodustust maksma?

Sarnane teema oli mingi aeg tagasi arutusel..
http://rmp.geenius.ee/foorum/20/393

Kas koer on ikka korralikult tööle vormistatud? Erisoodutuse üheks tingimuseks on, et läheb oma töötajale. Ei usu, et töötaja koerasöögi ära sööb.

Tulumaksu §48 lg3 alusel loetakse töötajaks,kellele erisoodustuse rakendamine laieneb töövõtulepingualune isik. Kuidas käsitleda koolituse raames toitlustust TVL\’le isikutele ning kuidas määratleda erisoodustuse aluseks olevat perioodi.

Kas peab maksma ka erisoodustust, kui on arvestatud käibemaksu intressid, need on makstud. kas peab tasuma ka tulumaksu ja sotsmaksu erisoodustuste pealt?
Vabandan, et on nii rumal küsimus aga ikkagi palun abi. Tänan ja ilusat ja rahulikku jõuluaega
algav raamatupidaja

Maksude intressidelt tuleb tasuda tulumaks 23/77, TSD lisa 6 rida 11. Soovitan vaadata antud vormi täitmisjuhendit, seal on päris head-õpetlikud seletused ja viited §-dele.

Kui jur.isik soovib soetada jur.isiku omanikult (füüs. isikult) arvutustehnikat, siis kas vastava põhivara soetamine on maksuvaba kulu, s.t. kas see maksustatakse erisoodustusmaksuga ning milliselt
protsendilt põhivara soetusmaksumuselt vastav maksuprotsent peaks arvutatama?

Maksuametiga võib eeldatavasti vaidlusi tekkida teemal, et kas soetatud arvutustehnika on ikka vaid 100%\’lt jur.isiku käsutuses.
Kui eeldada, et jur. ja füüs. isik kasutavad arvutit võrdselt, siis kas tuleks erisoodustust maksta poolelt soetatud põhivaralt?

Kas seda arvutitehnikat hoitakse ja kasutatakse omaniku kodus?

Firma ja firma omaniku aadress on sama, seega võib vist öelda, et nii ja naa.

Maksuametile pakub see tehing kindlasti huvi,kuna on tegemist seotud isikuga. Teil tuleb Maksuametile tõestada, et ostuhinna puhul ei olnud tegemist turuhinnast kõrgema hinnaga ja firma vara ei kasutata isklikul eesmärgil.

Nii nimetatud kodused kontorid peaksid firma ja omaniku vara korralikult lahus hoidma.

Aga kui arvuti ostetakse nt. kaubandusketist (registreeritud edasimüüja vms), kuidas siis vastavat maksuprotsenti arvestama peaks? Kas selleks on mingi kindel reeglistik? Või eeldatakse lihtsalt, et pool tööajast kulub töö- ja pool isiklike asjade tegemiseks ning makstakse erisoodustusmaksu poolelt soetusvara maksumuselt? Kuidas see suuremates firmades toimub, nt. Hansapank vms?

Seda jagamist pole üheski seaduses täpselt kirjas. Kui Te tahate jagada õiglaselt,eks tehke tööaja pilditamine: saate teada kui palju kasutatakse seda vara tööandja huvides ja palju töötaja isiklikes huvides.

Kas on teada, kuidas taolistes olukordades tavaliselt käitutakse? Võtame näiteks et Hansapank ostab Erkki Raasukesele uue tööarvuti. Kuidas siis sellisel juhul makse ikkagi deklareeritakse? Saan aru, et selle suhte paikapanemine on vist üsna fiktiivne ja suht tööandja suva.

Koera söök on siis ettevõtlusega seotud kulu kui see koer näiteks töötab ettevõttes valvurina (küll ilma töölepinguta), olgu koera omanik kes tahes.

Seekord teemaks pesumasin. Pesumasin büroos. Tundub, et see on siiski erisoodustus ja läheb maksu alla.

milleks seda pesumasinat vaja on – tööriiete pesemiseks või töötajatele oma riiete pesemiseks?

Palun abi, ei ole kusagilt vastust leidnud,
Firma teeb ehitustööd Soomes. Kui firma üürib seal oma töötajatele korteri, siis kas see on erisoodustus. Ja veel selline küsimus. Kui teha Soomes tööd mitte k/maksu kohuslasele, kas siis peab k/maksu arvestama, kas Soome või meie oma?
Tänan ette,

Korteri üürimine ei ole erisoodustus, kuskil peab ju elama ja tõenäoliselt ongi odavam üürida korter kui maksta hotelli eest.
KM pead arvestama 18%, kui tööd tehakse Soome mittekäibemaksukohustuslasele.

http://rmp.geenius.ee/foorum/20/1115
KINNISASJAGA seotud teenuste maksustamist reguleerib käibemaksuseaduse § 10 lg 5 punkt 1,…
Kui aga tehingupartner EI OLE Rootsis/Soomes käibemaksukohustuslane, siis tuleks teil end Rootsis/Soomes käibemaksukohustuslaseks registreerida ning sel juhul tuleks arvel kajastada Rootsi/Soome käibemaks.

muffikul õigus, peab ennast seal riigis registreerima. Aga korterite üürimine võib küll olla erisoodustus. Kui tegemist lähetusega siis saab rääkida et korter odavam kui hotell ja majutuskulu piires on maksuvaba. Kui aga töökoht ongi Soomes siis iga töötaja olenemata riigist peab ikka ise oma elamise eest vastutama.