Ühed ütlevad, et naiste väiksemad palgad tulenevad diskrimineerimisest, teised väidavad aga, et naised teevad teistsugust tööd ja eelistavad töötamisele kodus olemist. Osalt on õigus mõlemal.
Naiste palk on meeste omast väiksem esiteks sellepärast, et naised teevad teistsugust tööd ja sellest tulenevalt on nende tootlus väiksem. Näiteks on mehed tippjuhid, aga naised sekretärid, mehed töötavad ehitajatena ja naised õmblejatena. Need viivad põhjendatud palgaerinevuseni, st tööandjal ei ole mõtet maksta töötajale kõrgemat palka, kui on tema tootlikkus.
Samas on naised teistsuguste iseloomuomaduste ja käitumisega. Näiteks on leitud, et töötud naised otsivad vähem aktiivselt tööd ja küsivad tööotsingutel madalamat palka kui mehed. Sellega on tihedalt seotud ka tööandjapoolne diskrimineerimine, kus tööandja eelistab enda, klientide või teiste töötajate eelistustest tulenevalt palgata mehi.
Iseloomule viitamine on põhjendamatu
Kui tööandja võtab tööle mehe põhjendusega, et naised on valdavalt iseloomuomadustega, mis sellele töökohale ei sobi, on see diskrimineerimine. Iseloomuomadustest, käitumisest või diskrimineerimisest tulenev on põhjendamata palgaerinevus. Siiski võib ka põhjendatud palgaerinevuse tekkimise taga olla tööandja diskrimineeriv käitumine (nt valikuline koolitusele suunamine) või ühiskondlikest normidest tulenev elukutse valik. Poliitikauuringute keskuses PRAXIS valminud analüüsi kohaselt on naiste palgad keskmiselt 72% meeste palkadest.
Analüüsi aluseks olid statistikaameti kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmed aastatest 1998–2000 ja valimis oli üle 13 000 töötava inimese. Võrreldi sarnaste isiku- ja töökohatunnustega naiste ning meeste palkasid. Andmete põhjal on võimalik eristada neljateist tegevusala ja üheksat ametit. Tulemused näitavad, et üks kolmandik on põhjendatud palgaerinevus ning kahe kolmandiku ulatuses on tegu põhjendamata palgaerinevusega. Seega ei saa Eestis meie vaadeldud tunnuste osas võrdsed naised ja mehed võrdse töö eest võrdset palka.
Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on palgaerinevus Eestis suur. Näiteks 90ndate lõpus oli ELi riikides naiste palkade osakaal meeste palkades keskmiselt 84% ja Kesk- ning Ida-Euroopa riikides 78%. Üheks erinevuse põhjuseks võib olla see, et üldine palkade erinevus madalamalt ja kõrgemalt tasustatud töötajate vahel on meil suurem kui mujal.
Aja jooksul on palkade erinevus kahanenud
Aja jooksul on palkade erinevus nii Eestis kui ka teistes riikides vähenenud. Eestis on selle taga olnud eelkõige turumajandusele üleminekuga kaasnenud teenindussektori kiirem areng võrreldes teiste sektoritega ja hariduse suurem väärtustamine. Naised töötavad sagedamini teenindussektoris ja on Eestis meestest kõrgemalt haritud.
Vanades ELi riikides on palgaerinevuse vähenemise taga muud põhjused, nagu naiste staaži kasv, kuna sünnitusiga on kasvanud ja laste arv vähenenud. Samuti mängivad rolli naiste hariduse kasv ja ühiskonna suurem teadlikkus palgaerinevuste põhjustest ning naiste tööhõive olulisusest.
Tänapäeval on raske eristada tagajärge ja põhjust: kas naiste palgad on sellepärast madalamad, et nende õlul on valdavalt kodu hoidmine ja laste kasvatamine või on nende õlul kodu hoidmine ja laste kasvatamine seetõttu, et nende palgad on madalamad. Uuringud näitavad, et naiste osalemine tööjõus sõltub nii perekohustustest kui ka palgast. Kusjuures naiste soov töötada palga kasvades suureneb kiiremini kui meestel. Seega on töötamise otsuse tegemisel üks olulisemaid tegureid palk ning ka kogu pere sissetulek.
Riigi huvi peaks rahvastiku vananemise ja tööjõu vähenemise taustal olema naiste võimalikult suur tööjõupakkumine, mis tähendab lühemaid kodus olemise perioode ja võimalikult kõrge eani töötamist. Kuna töötamise ja kodus olemise otsuse tegemisel on esmatähtis palk, peaks võrdne palk võrdse töö eest olema printsiip, mis naiste tööjõu pakkumist suurendab.
Terve konkurents vähendab ebavõrdsust
Lõpetuseks tuleks märkida, et palkade erinevus on Eestis aja jooksul vähenenud ja trend jätkub tõenäoliselt soorollide muutumise tõttu. Lisaks viib toimiva konkurentsiga turumajandus diskrimineerimise vähenemisele.
Tööandjal ei ole majanduslikult kasulik palgata kallimat meest naise asemel, kui muus osas on mees ja naine võrdsete omadustega. Need tööandjad, kes diskrimineerivad, teenivad väiksemat kasumit. Seega võimaldab hästi toimiv konkurents muuhulgas vähendada palgaerinevust, sest nõudlus odava naiste tööjõu järele suureneb ja see viib naiste palkade kiirema kasvuni.
