Eesti Ametiühingute Keskkliit (EAKL) saatis peaminister Juhan Partsile kirja, milles teatas oma vastuseisust Euroopa Komisjonis algatatud tööaja direktiivi muutmiskava mitmele punktile.

EAKL tunnustas küll direktiivis selgelt väljendatud põhimõtet, et töötajate ohutust, tervist ja hügieeni tööl ei tohi allutada üksnes majanduslikele kaalutlustele. Samas väljendas EAKL veendumust, et mitu kavandatud muudatust on kahjulikud Eesti majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, teatas ametiühingute esindaja BNS-ile.

Ametiühingud pidasid kahjulikuks kava pikendada lubatud maksimaalset tööaega praeguselt 48 tunnilt 65 tunnini nädalas. EAKL ei toetanud ka võimalust pikendada nädala maksimaalset tööaega individuaalsete erikokkulepetega ettevõtetes, kus puudub kollektiivleping. Samuti ei toeta ametiühingud summeeritud tööaja arvestusperioodi pikendamist neljalt kuult 12 kuuni ja valveaja määratluse muutmist.

EAKL on seisukohal, et need muudatused suurendavad ohtu töötajate tervisele ja kärbivad sotsiaalse heaolu võimalusi. Nende rakendumisel vähenevad vaba aeg, võimalused viibida perekonna keskel, tegelda enesetäiendamisega ja muu selline ning seetõttu on muudatused deklareeritud eesmärkidega pigem vastuolus.

Ametiühingute keskliidu juhatus kutsus kirjas Partsile valitsust mitte toetama Euroopa Komisjoni algatatud muudatusi.

“Loosungit paindlikest töösuhetest üritatakse mõnel puhul üle ekspluateerida,” ütles EAKL-i esimees Harri Taliga. “Sellises kontekstis on selle taga pigem soov vähendada töötajate tagatisi ja sotsiaalset turvalisust, mis Eestis on niikuinii suureks probleemiks.”

Taliga sõnul peaks paindlikkus avalduma eelkõige töö paremas ja otstarbekamas korraldamises, mis parandaks töötajate motivatsiooni ning võimaldaks inimestel paremini ühitada töö, pereelu ja elukestva õppe.