Reedel, 29. oktoobril kirjutasid 25 Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi juhid Roomas alla ELi põhiseadusleppele. Leppe peavad nüüd veel heaks kiitma rahvusparlamendid. Põhiseaduslepe vajab ratifitseerimist, sest see paneb ELi tööle Euroopa kodanike huvides. Seda neljal viisil.
Esiteks tagab lepe, et ELi institutsioonid austavad iga inimese põhiõigusi. Põhiseadusesse lisatud põhiõiguste loetelu on pikk ja selle keskmes on inimväärikus, vabadus, võrdsus, demokraatia ja õigusriigi põhimõtted. Põhiseadusega saavad need seaduslikult siduvaks ja kodanikel on suuremad võimalused Euroopa Kohtusse pöördumiseks.
Teiseks toob lepe valitsemise Euroopa kodanikele lähemale. ELil pole mingit põhjust sekkuda neis küsimusis, millega võib tegelda ka rahvuslikul või kohalikul tasandil. EL töötab eesmärkide nimel, mida liikmesriigid üksikult saavutada ei suuda, nt majanduse tugevdamine ja turvalisuse tõstmine.
Lisaks annab lepe kodanikele õiguse kutsuda komisjoni üles mingis kindlas küsimuses tegutsema. Selleks on tarvis miljonit allkirja, mis on kogutud erinevates riikides.
Parlamendi võim suureneb – ta võtab otsustamisest osa enamais valdkonnis, sh eelarveküsimustes. Selle tulemusena on Euroopa kodanike valitud saadikutel paremad võimalused hoida silm peal Euroopa Komisjoni tegevusel.
Kolmandaks muutub EL avatumaks ja läbipaistvamaks. Kodanikud soovivad, et võimud oleksid selgelt määratletud, otsuseid tehtaks avalikult ja arusaadaval viisil. Praegu valmistab ELi lepete ja nende lõputute paranduste seas orienteerumine paljudele peavalu. Väljaspool Brüsselit mõistavad vähesed, mida kujutab endast liidu “sammastele
