Statistikaamet teatas eile, et Eesti keskmine brutopalk oli tänavu teises kvartalis 7417 krooni, eelmisel aastal samal ajal teenis keskmine töötaja 6915 krooni. Samas alla 50 töötajaga ettevõtetes oli keskmine palk tänavu teises kvartalis 6319 krooni ning palgakasv eelmise aastaga võrreldes vaid napp 100 krooni. Avalikus sektoris on palk aastaga paranenud aga peaaegu 1000 krooni võrra.
Statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma sõnul tõmbab väikeettevõtete selline olukord alla kogu keskmise palga kasvu. "Kui viimastel aastatel on keskmise palga tõus kogu aeg stabiilselt olnud 10 protsendi piires, siis nüüd enam tänu väikeettevõtlusele ei ole," ütles Kusma. "Põhjust on väga raske öelda, sest ega meie ei uuri ettevõtetelt, miks nad palka ei tõsta."
Rahandusministeeriumi nõuniku Katrin Uudekülli sõnul võib taoline vahe olla põhjustatud sellest, et väiksematesse ettevõtetesse võetakse tööle madalama haridustasemega töötajaid, kellele makstakse ka väiksemat palka.
"Et tihedas konkurentsis ellu jääda, tuleb tööjõukulusid tagasi hoida," sõnas Uudeküll, rõhutades, et tegelikult pole netosissetulekute kasv ka väikeste firmade töötajatel aeglustunud, sest vähenenud on tulumaksuvaba miinimum. "Lihtsalt eraettevõtluses tuleb kasumlikkusega arvestada ja otsida igasugu võimalusi. Ei saa öelda, et riigiametnike palgad lähevad eest ära."
Uudekülli hinnangul on väikeettevõtlus praegu Eestis asendumas suurte firmadega. "Väikesed nurgapoed kaovad ära ja asemele tulevad suured kaubanduskeskused. Ellujäämiseks tuleb leida oma nišš."
"Probleem on selles, et raha liigub Tallinnas ja mitte lõuna pool," põhjendas väiksemate ettevõtete raskemat seisu ASi Cleanaway Viljandi juht Jaan Viljas. Kui veel talvel töötas Cleanaway Viljandis 51 inimest, siis aprillis oli firma sunnitud koondama kümme töötajat. "Konkurents on nii tihe, et töötama peab väga väikese õmblusvaruga," sõnas Viljas.
OÜ Hapa Group juhi Eugen Vegesi arvates on keskmise palga näol tegemist müstilise numbriga, mida tegelikkuses olemas ei ole. "Keskmine palk tegelikult ajab õudselt inimesi närvi," sõnas Veges, lisades, et tootmisettevõtetes ei küündi tegelik keskmine brutopalk Eestis ilmselt mitte kusagil üle 5000–6000 krooni kuus.
"Me saame palka tõsta küll, aga siis peame pooled töötajad lahti laskma," ütles Veges emotsionaalselt. "Me ei saa vähendada töötajate arvu, et kellelgi teisel näiliselt keskmist palka kasvatada."
Tänavu mais pakkus Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Jaak Leimann välja kolm põhjust väikeettevõtete nõrgaks palgakasvuks. Esiteks on ümbrikupalkadest maksmisest loobumine statistikas kunstlikult keskmist kiiresti kergitanud. Teiseks on inflatsioon olnud nii madal, et pole olnud põhjust palka tõsta. Ning kolmandaks eelistavad paljud väikefirmad, kus on neli-viis töötajat, kellest pooled on omanikud, palga maksmise asemel võtta dividende.
Alla 50 töötajaga ettevõtted moodustavad statistikaameti keskmise palga uuringuteks kasutatavast valimist üle poole, neid kaasatakse 4500. Kokku küsitletakse 7400 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Keskmine brutopalk oli aprillis 7011 krooni, mais 7266 krooni ja juunis 7923 krooni.
