Maksu- ja tolliameti peadirektori Aivar Rehe hinnangul tagavad riigikogus eile heakskiidetud maksukorralduse seaduse muudatused senisest enam maksumaksjate õigusi ärisaladuse ja eraelu kaitsele ning annavad avalikkusele võimaluse olla informeeritud ühiskonna vastu toime pandud maksusüütegudest.

“Maksukorralduse seaduse (MKS) paragrahvi 26 lõikes 2 sätestatud maksusaladuse mõiste jääb seadusemuudatuse järel muutmatuks, mis tähendab, et maksusaladuseks on jätkuvalt maksuhalduri poolt seoses teenistuskohustuste täitmisega kogutud informatsioon. Täpsustati vaid erinevate teabeliikide kirjeldust, kuhu lisati ka erinevad andmekandjad ja info nende kohta,” ütles Aivar Rehe, kelle sõnul ameti dokumendiregister on ja jääb maksuhalduri veebilehel jätkuvalt avatuks ja kättesaadavaks.

“Piiratult on veebilehel toodud dokumendiregistris kättesaadavad vaid see väike osa andmeist, mis on kaitstud maksusaladusega, ehk nähtaval pole maksu- ja vaidemenetlustega seotud registrite need väljad, mille avatuse korral oleks igal isikul võimalik pääseda ligi konkreetsete isikute maksusaladusele,” märkis Rehe. “Igal maksuhalduriga kirjavahetuses oleval isikule jääb võimalus saada veebilehe vahendusel ülevaadet tema kirjade registeerimisest ning maksuhaldur kavandab info leidmist dokumendiregistrist muuta juba lähiajal kasutajasõbralikumaks.”

MKS-i paragrahvi 26 lõike 2 muutmise järel laieneb maksusaladuse hoidmise kohustus ka neile ametkondadele, kes maksuhaldurilt maksusaladust sisaldavat infot on saanud. Sellega muudetakse olukorda, kus üks ametkond teeb kõik endast oleneva maksusaladuse hoidmiseks, ent seadusest tulenevatel juhtudel info väljastamise järel suureneb risk maksusaladuse kaitse kadumisele.

Aivar Rehe märkis, et maksuvõlglaste nimekiri on olnud juba aastaid avalik ja jääb selleks ka edaspidi, kuna on põhjendatud iga ettevõtte või muu maksukohustuslastel avalik huvi oma tehingupartnerite ja klientide seaduskuulekuse ja kohustuste olemasolu kohta. “Sellise info omamine võimaldab hinnata majandustegevuses äririske ja langetada sellele teabele tuginedes oma õigeid otsuseid,” lisas Rehe.

MKS-i paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse muudatuse kohaselt punktiga, mis võimaldab maksuhalduril anda avalikkusele infot vaid väär- ja kuritegude kohta ja sedagi vaid juhul, kui avalik huvi andmete avalikustamiseks kaalub üles huvi nende avalikustamata jätmiseks ning avalikustamine ei ohusta tõe väljaselgitamist kriminaal- või väärteomenetluses.

Selle erandliku sätte puudumisel kaoks avalikkusel igasugune võimalus saada maksuhaldurilt informatsiooni ühiskonna vastu toime pandud väär- ja kriminaalmenetluste raames tuvastatud süütegudest, kuna MKS loeb maksusaladuseks kogu maksuhalduri poolt maksumaksjate kohta kogutud teabe. Seadusemuudatuse jõustumine välistaks ka võimaluse, kus amet võiks ilma igasuguse kaalumiseta avaldada näiteks pressiteateid suvalises väär- või kriminaalmenetluse etapis suvalise maksumaksja suhtes. Muudatus paneb maksuhaldurile kohustuse süütegude menetlemise puhul info avalikustamisel igakordselt kaaluma olulise avaliku huvi olemasolu.

“Kokkuvõttes seadusemuudatus vaid täpsustab jätkuvalt karme maksusaladuse kaitse põhimõtteid ning maksuhalduri tegevust teabe avalikustamisel. Maksumaksjatel säilib aga endiselt võimalus olla kursis maksuhalduri tegevusega ning temaga kirjavahetuse olemasoluga. Maksuhalduri tegevus jääb läbipaistvaks,” kinnitas Aivar Rehe.