Pakendid ähvardavad neelata pool miljardit

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Iga kord, kui riik mõtleb välja uudse korra millegi maksustamiseks, tuleb see paljudele hoolimata kuudepikkusest ette­valmistusajast nagu keravälk selgest taevast. Seekord on 1. mai saabumisega jõudmas kätte tõe hetk, mis selgitab, kui paljud neist tuhandetest ettevõtetest, keda seadus nimetab pakendiettevõteteks, oma raha riigi maksutotalisaatorisse jätavad. Ühtlasi vabandan vägivaldse metafoori pärast, sest totalisaatoriga sarnaneb riigi pakendikogumise mudel küll vaid selle poolest, et ettevõtetest sõltub see, kas kaotada palju, väga palju või suhteliselt vähe.


Niisiis on aktsiisiobjekti laienemisega kõigile müügi­pakenditele ettevõtjaile üles kerkimas rahalised riskid, kokku hinnanguliselt üle poole miljardi. See on siiski arvestuslik miinimum, sest pakendiregistris olevad andmed kajastavad ainult hinnangulist pakendite kogust. Täpset arvestust pole peetud ja seega võib summa olla oluliselt suurem. Sellest on võimalik pääseda vaid juhul, kui koguda pakendeid kokku ja suunata taaskasutusse seaduses sätestatud ulatuses.


Et hinnanguliselt paisatakse Eestis aastas pakendeid turule kokku 130 000 t ja pool sellest ehk 65 000 t tuleb nüüdsest aktsiisidest-trahvidest pääsemiseks kokku koguda, läheb rabelemiseks. On ju seni Eestis pakendeid kogutud vaid ca 25 000 t. Julgen väita, et täna on nn pakenditotalisaatori tõsiduse enese jaoks defineerinud vähem kui 1% pakendiettevõtetest. Need on firmad, kel on juba varasem kogemus kangete alkohoolsete jookide pakendiaktsiisiga, mis kehtestati Eestis 1997. aastal. Need ettevõtted mäletavad esimesi riigilt saadud maksuettekirjutusi, mis tõid riigi kukrusse esimesel seaduse kehtimise kvartalil hulga lisaraha.


Totalisaatoriefektist saaks kasu lõigata vaid siis, kui ette­võtted mõistavad, et neil on võimalus karistusliku iseloomuga materjalipõhiseid pakendiaktsiise ennetada ja trahve vältida. Alternatiiv on seaduses selgelt määratletud: ettevõte võib kogumise delegeerida koos vastutusega spetsiaalsele akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile (TKO). Võrdluseks: pakendiaktsiisid on 4–10 korda kõrgemad TKOde pakutavatest teenusehindadest.


Ent mitte kõik soovijad ei saa tagasiostmiseks kokku nõutud pakendite hulka, sest esiteks ületab kohustus seni kogutavat 2–3 korda, teiseks pole Eestis seniajani piisavalt konteinereid, mis võimaldaks isegi kõigil akrediteeritud TKOdel oma lepingulisi kohustusi pakendiettevõtete ees täita.


Artikli vahendas kommunikatsiooniagentuur Nägu & Tegu.

Pakendiriskid on ettevõtjale teravad
  • seni on pakendeid taaskasutusse kogutud ca 25 000 t/a
  • aktsiisidest pääsemiseks tuleb nüüd koguda 65 000 t/a
  • ohu on teadvustanud vaid umbes 1% pakendiettevõtetest
  • akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonid ei suuda kõiki tellimusi täita Allikas: Aivo Kangus

    Originaalartikkel


    RMP Eesti OÜ soovitab
    Loe lisaks: Importöör: pandimärgistamine annab eelise kohalikule tööstusele

  • Allikas:  Äripäev

    Pane tähele!

    Kord nädalas

    Telli RMP Nädalakiri

    Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

    Töövahendid

    Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

    Kalkulaatorid

    Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll