Valitsusliit tahab käivitada ökoloogilise maksureformi. Reformi lähtealus on koalitsioonileping, mis näeb ette maksukoormuse nihutamist tööjõult loodusressursside maksustamisele. Teine lähtealus on see, et maksukoormust ei tõsteta.

Reformi eesmärk on kaitsta keskkonda

Ökomaksureformi vajadus tuleneb Eesti keskkonnaprobleemidest, mida tekitab eelkõige põlevkivienergeetika, aga ka näiteks maanteetransport. Üha suurenevaid keskkonnaprobleeme tekitavad inimeste kasvavad tarbimisharjumused.

Ökoloogiline maksureform tähendab maksusüsteemi ümberkorraldamist eesmärgiga maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusressursside tarbimisega. Reformi peamiseks eesmärgiks ongi keskkonna kaitsmine. Peame mõtlema selle peale, kui palju meist igaüks Eesti loodusressursse kulutab. Reformi teine pool – tööjõu maksustamise vähendamine – on juba käivitunud.

Probleemidest tuleks esile tõsta meie energeetikasektorit, mis kasutab keskkonnaministeeriumi poolt ette valmistatud Eesti keskkonnastrateegia eelnõu andmetel üle 90 protsendi Eestist võetavast mageveest ja annab üle 97 protsendi õhusaastest. Taastuvatest ressurssidest toodetakse Eestis elektrit alla ühe protsendi, näiteks Rootsis ligi 45 protsenti.

Põlevkivienergeetika subsideerimise jätkudes ei ole taastuvad energeetikaallikad elujõulised.

Meie võimalikud ettepanekud

Keskkonnaga seotud maksud annavad näiteks Soomes üle 12 protsendi, Eestis umbes 6 protsenti (sellest kütuseaktsiis üle 80 protsendi) maksulaekumistest. Millised on nn ökomaksud? Euroopa Komisjoni ja OECD määratluse järgi on neid kolm gruppi: energiamaksud, transpordimaksud ning saastamise ja loodusvara maksud (vt tabel).

Suurem osa keskkonnamaksudest on Eestis juba olemas, kuid nende osa maksulaekumistes on väike. Suurima osa sellest annab kütuseaktsiis, mille tõstmine on juba plaanitud energiamaksustamise direktiivi rakendamise üleminekuperioodidega.

Samuti on meil olemas nii saaste- kui ka ressursikasutustasud. Nende tõstmisega mõjutame otseselt ressursikasutajate käitumist. Näiteks laekub turba kaevandamisest riigieelarvesse vaid ca 1,8 miljonit krooni aastas, kuid riik kulutab märgatavalt rohkem turbaväljade rekultiveerimisele.

Keskkonnaministeerium on arvutanud, et elektri hinnas moodustasid 2003. aastal kõik saastetasud kokku 2,55 senti kWh kohta. Seega kõigi keskkonnatasude kahekordistamine võib elektri hinda mõjutada marginaalselt – mõne sendi võrra.

Tulenevalt koalitsioonilepinguga seatud eesmärkidest on rahandusministeeriumis juba kaks korda koos käinud ökoloogilise maksureformi töögrupp, kelle ülesanne on välja töötada ökoloogilise maksureformi alused.

Töögrupp, kuhu kuuluvad rahandus-, majandus- ja kommunikatsiooni- ning keskkonnaministeeriumi spetsialistid ja keskkonnaeksperdid, esitab mai lõpuks rahandusministrile ettepanekud ökoloogilise maksureformi läbiviimiseks. Samaaegselt esitatakse ettepanekud avalikuks aruteluks.

Ökomaksud
Euroopa Komisjoni ja OECD määratluse järgi on ökomakse kolme liiki:

energiamaksud, nt kütuseaktsiis, elektriaktsiis;

transpordimaksud, nt mootorsõidukimaks, ummikutasud;

saastamise ja loodusvaramaksud, nt saastetasud, ressursitasud.

Allikas: rahandusministeerium

Loe ka: Ökomaks toob riigieelarvesse kuni 250 miljonit krooni aastas

Originaalartikkel