Praegu on uue sundvõõrandamise seaduse eelnõu arutlusel Riigikogus, kus see loodetakse järgmisel nädalal vastu võtta – sellisel juhul hakkab uus kord kehtima juba varemalt 1. juulist.

“Kõige olulisem moment on see, et pikk läbirääkimiste aeg kaob ära,” ütles seaduseelnõu väljatöötamisega tegelenud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Eva Vanamb.

Sundvõõrandamise protsess võiks uue seaduse järgi tema sõnul võtta aega umbes pool aastat. “Kui vaidlusi ei tule, siis on see reaalne,” sõnas ta.

Vajadus muuta sundvõõrandamise seadust on viimasel ajal teravamalt esile kerkinud, seda seoses tee- ja raudtee-ehituse projektidega. Nimelt pole seni Eestis veel ühtegi sundvõõrandamist läbi viidud, mis tähendab, et mitmel juhul on tee-ehitus maaküsimuse pärast pooleli jäänud.

Viimane rohkem vastukaja tekitanud juhtum oli Tartu mnt 36 kinnistuga, mis jäi ette Tartu maantee ehitusele.

Krundi omanik ei olnud nõus maad riigile müüma, vaid nõudis vahetust enda valitud maatüki vastu. Sellega polnud linn aga nõus. Kuna praegune sundvõõrandamisseadus on selliste juhtumitega tegelemisel võimetu, lükkus Tartu maantee ehitamine esialgu vähemalt aasta võrra edasi.

Toona kommenteeris krundi omaniku OÜ Redstone esindaja Indrek Vürst sundvõõrandamist öeldes, et “viimane sundvõõrandaja Tallinnas enne Paltsi oli Stalin”.

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Väino Linde sõnul teeb komisjon seadusesse muudatuse, mis sellise kauplemise välistab. “Makstakse ikkagi rahas, kauplemist ei peaks enam olema,” sõnas ta.

Praeguse seaduse järgi võivad kohtuvaidlused kesta väga pikka aega. “Seda võib hakata mõõtma kümnetes aastates,” ütles Vanamb.

Edaspidi peaks muutuma sundvõõrandamise menetlemise kord kompaktsemaks. Protsessi kiirendamiseks on kavas eraldada vaidlus makstava kompensatsiooni üle teistest küsimustest, seega vaidlus hinna üle võib veel kesta, kuigi ehitustöid on juba alustatud.

Lisaks maa hinnale peab riik omanikule kompenseerima ka “muud sundvõõrandamisest tulenevad kahjud