Riskide hindamisest räägitakse tänapäeva ettevõtluses peaaegu iga päev. Kõik teavad, et riske on palju ning olgem ausad – nii mõnegi riski maandamine on kas liiga kulukas või tema esinemistõenäosus liiga väike. Niisiis piirdutaksegi ühe või paari nõupidamisega aastas, kus riskidest räägitakse ning paremal juhul need ka kirja pannakse.
Puudulik töö tekitab töötajates pigem segadust, kui loob lubatud selgust. Riskide hindamise käigus kogutud informatsiooni on siiski võimalik muuta äärmiselt väärtuslikuks. Ettevõte jõuab riskide hindamise lõpetamisega mitte protsessi lõppu, vaid astub alles esimese sammu ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamisel.
Riskide hindamine on n-ö esimene pinnase sondeerimine, mille tulemus toob esile võimalikud ohud ning kriisistsenaariumid. Sellele peab järgnema stsenaariumite põhjalik analüüs, võimalike kahjude suurus hindamine ja taasteaja määratlemine. Tegemist on jätkusuutlikkuse planeerimise ühe olulisima faasiga – Business Impact Analyse (BIA).
Kriisiolukord lööb organisatsiooni igapäevase rutiini segamini ning tekitab kaose ettevõttes tervikuna ja igas üksuses eraldi. Selleks, et teha õigel ajal õigeid tegevusotsuseid, on vaja täpset plaani. Plaani koostamiseks on omakorda vaja teada, millised funktsioonid või tegevused tuleb esimeses järjekorras taastada. Samas võib taastamine kriisiolukorras osutuda võimatuks – juba ainuüksi kahjustuste ulatuse hindamine võib võtta tunde, isegi päevi. Kahjude süsteemne kõrvaldamine nõuab ressursside õigeaegset kasutamist. Kriisiolukorras on rõhk pigem selliste ressursside olemasolul ning piisavuses.
BIA annab vastused paljudele olulistele küsimustele. Millised serverid taastada ja millise aja jooksul? Kas seda võib teha suvalises järjekorras või on mõned prioriteetsemad? Milline ärifunktsioon alustab esimesel võimalusel oma tööd – kas tootmine või logistika? Need küsimused on väga individuaalsed ning olenevad ettevõtte tegevusvaldkonnast ning kriisisündmuse iseloomust. BIA toob välja just need kõige kriitilisemad ja ettevõtte seisukohast hädavajalikud tegevused ning nende õiges järjekorra.
BIA on oluline mitte ainult operatiivsete tegevuste kaardistamiseks. Analüüsi tulemused annavad väga olulist teavet ka ettevõtte juhtkonnale organisatsiooni jätkusuutlikkusest tervikuna. BIA toob välja kaks gruppi erinevaid mõjusid – kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed. Esimene neist määratleb nii finantsilised kui organisatsiooniga seotud kahjud: turuosa või müügitulemuste langemine, trahvid, ettenägematute lisakulude tekkimine, seadusest tulenevate kohustuste tõus või ka kindlustusmäärade suurenemine. Kvalitatiivne mõju on seotud personali, moraali, kuvandi ja ettevõtte üldise usaldusväärsusega. Samuti kuulub sellesse kategooriasse kvaliteet, mis võib kajastuda efektiivsuse langemises.
BIA toob välja ka täpsed ajalised ootused. Viimane on eelkõige ettevõtte tegevuse eripärast tingitud mõõdik. Teatud teenus või tootmisvalmidus on vaja taastada juba mõne minutiga. Näitena võiks tuua pangad ja telekommunikatsioonisektori. Internetipanga puudumine kauemaks kui tunniks on kliendile tõsine probleem, 24 tunni möödudes on aga tegemist juba kriisiga. Teise näitena võib tuua elektroonika tootmisega tegelevaid ettevõtted, kus isegi sekundist väiksem elektrikatkestus võib kaasa tuua tootmise seiskumise ning komponentide hävimise. Protsesside kindel järjestus ja taastekiirus on olulised ka keemia- ja energeetikatööstuses. Samuti tegelikult igas ettevõttes, kes soovib konkurentsis püsida.
