Järgmise aasta jaanuarist jõustuvate äriseadustiku muudatuste järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Samuti annavad muudatused selgema pildi juhatuse liikme kohustustest.
Loodetavasti on enamik äriühingute juhtorganite liikmeid endale teadvustanud juhatuse liikme lepingu vajalikkuse ning astunud ka samme lepingu sõlmimiseks. Ilmselt on enamik juhte sõlminud nii enda kui ka ühingu huve arvestavad kokkulepped, mis käsitlevad kõiki olulisi valdkondi – vastutust, õigusi, kohustusi, tasu, konkurentsikeeldu jne.
Kui tasu, hüvitised ja tööaeg on kokkuleppe küsimus, õigused ja kohustused on üpris täpselt kirjas õigusaktides, siis juhatuse liikme vastutuse ning selle võimaliku välistamisega seonduv tuleks põhjalikult läbi mõelda.Oluline on määratleda juhatuse liikme vastutusvaldkonnad äärmise täpsusega. Sellel on kohustuste rikkumise kindlakstegemisel suur roll.
Äriseadustiku järgi vastutavad juhatuse liikmed, kes on kohustuse rikkumisega tekitanud kahju äriühingule, solidaarselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) järgi vastutab juhatuse liige kohustuse rikkumise eest, v.a kui rikkumine on vabandatav vääramatu jõu tõttu.
Kahjuks tavaliselt ei määratleta juhatuse liikme lepingus vastutusvaldkondi väga täpselt ning tal ei ole tihti selgust, mille eest ta vastutab. Juhatuse liikme vastutus võib tuleneda nii tema tegudest kui ka tegevusetusest (kohustuste täitmata jätmisest). Seetõttu võib juhatuse liige ühel hetkel avastada, et tekkinud olukorda reguleerivat sätet ei eksisteeri, või arvata, et see valdkond on teise juhatuse liikme vastutusel.
Mõnes ühingute grupis võib äriühingule mitte kuigi soodne tegevus olla kontsernisiseste reeglite järgimine (nt põhivara müük kontsernisiseselt raamatupidamisliku jääkväärtusega). Samas ei ole see võlausaldaja nõude või pankroti korral vabandav asjaolu.
Sellistes olukordades võib juhatuse liikmele lausa kaasa tunda, kuna temalt oodatakse tegutsemist ja sellega kaasneb ka vastutus.
Juhatuse liikme vastutuse täpsustamiseks võib kõne alla tulla lisakokkuleppe sõlmimine äriühingu ja juhatuse liikme vahel. VÕSi järgi võivad pooled eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises.
Kindlasti tuleb arvestada, et tühine on selline kokkulepe, mis määratleb kohustuse välistamise või piiramise tahtliku rikkumise puhul, või lepe, mis võimaldab juhatuse liikmel täita kohustuse oluliselt erinevana äriühingu poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda.
Pole mõistlik, et selliste “piiripealsete‿ tehingute korral peaks juhatuse liige viis aastat kandma endaga koormat, et kas selle tehingu järel nõutakse kahju või mitte. Siin võiks kõne alla tulla selline käitumine: juhatuse liige teeb tehingu, äriühing vabastab ta vastutusest ja kiidab tehingu heaks.
1. jaanuarist saab siiski äriühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ette näha muu aegumistähtaja, mis ei kehti aga näiteks pankroti korral.
Lisakokkulepped võivad sätestada, et juhatuse liikme vastutus on piiratud nt teatud summaga või vabastavad juhatuse liikme tehingust tulenevast vastutusest või et juhatuse liige ei vastuta, kui nõukogu on tehingu heaks kiitnud või kui tehingu tegemise palve on tulnud aktsionäridelt jne.
Siingi tuleb meeles pidada, et juhatuse liikme vastutust on võimalik piirata/välistada ainult väljaspool pankroti- ja täitemenetlust.
kasulik on sõlmida lisakokkulepeVõlaõigusseaduse järgi võivad äriühing ja juhatuse liige eelnevalt kokku leppida kohustuste rikkumise eest juhatuse liikme vastutuse piiramise ja välistamise juhud, näiteks vastutus on
Allikas: Lea Liigus
