Ansip: kiire majanduskasv võimaldaks tulumaksu alandada 18 protsendini

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Täna (25.01.2006)  hommikul Eesti kaubandus-tööstuskoja liikmetega toimunud kohtumisel tõstatas peaminister Andrus Ansip arutlusteema, et kiire majanduskasvu perioodil peaks jätkama tulumaksumäära alandamist 18 protsendini aastaks 2011.


Andrus Ansipi sõnul peab majanduse jaoks headel aegadel kindlustama vundamenti, milleks on ettevõtluse arendamine. “Kui riigieelarve kasvab aastas ligi 15 protsenti, tekib suur kiusatus see kohe erinevate kulutustena uuesti laiali jagada. Jättes majanduskasvust loodava lisaraha Eesti inimestele kätte, on selle kasutamine kindlasti tõhusam kui riigi poolt tehtavad otsused. Tegemist on ju inimeste endi poolt välja teenitud rahaga,” lausus peaminister. 


Peaministri hinnangul ei tohiks Eesti üldine maksukoormus tõusta. “Olukorras, kus kaudsed maksud aktsiiside ja lõivude näol kasvavad, on tasakaalu säilitamiseks otstarbekas jätkata tulumaksumäära alandamist ka pärast 2009. aastat.”


Eeloleva seitsme aasta jooksul Euroopa Liidu fondidest laekuvate vahendite kasutamisel peab Andrus Ansip oluliseks selgete eelistuste määratlemist. “Nii Euroopa Liidu kui meie enda raha kasutamisel peame keskenduma tulevikule. Tulevikku suunatud investeeringute all pean eelkõige silmas tootmise efektiivsuse suurendamist, teadmistepõhise majanduse arendamist ning töötajate täiendõppe võimaluste parandamist,” lausus Ansip.


Kaubandus-tööstuskoja liikmetega toimunud kohtumisel rõhutas peaminister vajadust hoida eesmärgina vähemalt 6-10 protsendilist majanduskasvu, tasakaalus eelarvet ning senist edu taganud soodsa majanduskeskkonna stabiilsust.


Peaminister kinnitas valitsuse kindlat sihti võtta ühisraha euro Eestis kasutusele 2007. aasta 1. jaanuarist. Andrus Ansipi sõnul omab eurole üleminek selgelt positiivset mõju majandusele ning muudab Eestit välisinvestorite silmis veelgi atraktiivsemaks.


“Ma ei pea võimalikuks võtta euro Eestis käibele ühepoolselt. Meie inimeste õigusriikluse tunne on Euroopas üks kõrgemaid ning kokkulepitud reeglitest kinni pidamine väga tähtis. Üks kindel reegel on see, et euro-klubisse kutsutakse ning ühepoolselt samme astudes jätame teistele riikidele väga vale mulje. Sellist mainet Eesti kindlasti ei vaja,” ütles Ansip.


“Eesti jätkab eurole üleminekuks vajalikke ettevalmistusi ning juba aprillis võime suhteliselt kindlalt prognoosida, kas sügiseks täidame Maastrichti inflatsioonikriteeriumit. Samuti teevad nii valitsus, Eesti Pank, rahandusministeerium kui kõik teised asjaomased institutsioonid aktiivset selgitustööd, et saavutada seatud kriteeriumite Eesti suhtes soodsam tõlgendamine. Stabiilne majanduskeskkond on suur väärtus ning mingeid kunstlikke trikke euro saamiseks ei kavandata,” kordas peaminister varem välja öeldud valitsuse seisukohti.

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll