01.11.2014 jõustub käibemaksuseaduse muutmise seadus, millega kehtestatakse käibedeklaratsiooni lisa esitamise kohustus. Sama seadusemuudatusega võib Maksu- ja Tolliamet maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel anda loa käibedeklaratsiooni lisa või selle osa esitamata jätmiseks kuni 2015. aasta 20. juunini. Allpool selgitame lähemalt käibedeklaratsiooni lisa esitamise kohustuse rakendamisega kaasnevaid muudatusi. 

Kes peab käibedeklaratsiooni lisa esitama? 

Käibemaksukohustuslane peab alates 01.11.2014.a esitama koos käibedeklaratsiooniga (vorm KMD) ka käibedeklaratsiooni lisa (vorm KMD INF). Vorm KMD INF koosneb kahest osast: A osal kajastatakse väljastatud arvete ja B osal saadud arvete andmed.

Käibedeklaratsiooni koos käibedeklaratsiooni lisaga peab esitama ka käibemaksukohustuslasena registreerimata isik juhul, kui ta on esitanud tehingu kohta arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma.

Käibemaksugrupi esindusisik esitab käibedeklaratsiooni lisa iga käibemaksugruppi kuuluva isiku kohta eraldi.

Piiratud maksukohustuslane käibedeklaratsiooni lisa ei esita. 

Millal tuleb käibedeklaratsiooni lisa esitada? 

Käibedeklaratsiooni lisa esitatakse Maksu- ja Tolliametile koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile (üldjuhul kalendrikuu) järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Esimene käibedeklaratsiooni lisa esitatakse maksustamisperioodi november 2014 kohta 22. detsembriks 2014. a. 

Millised on käibedeklaratsiooni ja selle lisa esitamise võimalused? 

Käibedeklaratsiooni ja selle lisa esitamiseks Maksu- ja Tolliametile saab olema neli võimalust:

• masin-masin liides, s.t ettevõtja saadab vajalikud andmed otse raamatupidamisprogrammist, tehniline spetsifikatsioon;
• xml- ja csv-formaadis faili laadimine e-maksuametis/e-tollis, tehniline spetsifikatsioon;
• ekraanivormi täitmine e-maksuametis/e-tollis;
• pabervorm.

Käibedeklaratsioon ja selle lisa tuleb esitada elektrooniliselt, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud või kui käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse enam kui viis arvet. Maksu- ja Tolliameti loal maksukohustuslase poolt esitatud motiveeritud taotluse alusel võib esitada käibedeklaratsiooni ja selle lisa paberkandjal. 

Milliste arvete andmed käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse? 

Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 20% ja 9% käibemaksumääraga maksustatava käibe, välja arvatud käibemaksuseaduse §-s 40 sätestatud erikorra alusel esitatud arvete andmed, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot.

Kui maksustamisperioodil on ühele ettevõtjale esitatud näiteks kolm 300-eurost arvet, siis arvete andmeid lisal täitma ei pea. Kui aga arvete kogusumma ühe tehingupartneri kohta on 1000 eurot või rohkem, siis tuleb andmed esitada. Tehingupartneri põhist piirmäära arvestatakse väljastatud ja saadud arvete osas eraldi.

Isik võib käibedeklaratsiooni lisal kajastada ka nende arvete andmed, mille kogusumma ilma käibemaksuta on väiksem kui 1000 eurot tehingupartneri kohta. 

Milliste arvete andmeid käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata? 

Käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata arvete andmeid, kui:

• arve on väljastatud füüsilisele isikule (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale) või mitteresidendile, kellele ei ole omistatud maksukorralduse seaduse §-s 17 nimetatud maksukohustuslaste registri koodi;
   
• arve ei sisalda 20% ja 9% määraga maksustatavat käivet (näiteks üksnes maksuvaba käibe, 0% käibemaksumääraga maksustatava käibe ja käibena mittekäsitatava tehingu või toimingu kohta esitatud arve);
   
• arve on väljastatud üksnes reisiteenuste käibemaksuga maksustamise erikorra alusel (KMS § 40);
   
• arve on väljastatud selliste tehingute või toimingute eest, millele laieneb seaduse alusel kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus. Teenuse saaja võib kajastada arvete andmeid, millele laieneb kutse- ja ametisaladuse hoidmise kohustus;
   
• saadud arvele märgitud käibemaks ei kuulu sisendkäibemaksuna mahaarvamisele. 

Kas arvete deklareerimine puudutab ka eraisikutega tehtavaid tehinguid? 

Deklareerida tuleb vaid arved, mis on väljastatud juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele.

Füüsilisele isikutele, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, väljastatud arvete andmeid deklareerima ei pea.

Jaekaubanduses ei kajastata käibedeklaratsiooni lisal isikustamata müüki. Näiteks kui ostja pole müüja poole pöördunud palvega väljastada arve ettevõtte nimele, võetakse seda kui isikustamata müüki ning selle arve andmeid käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata. 

Kuidas toimub deklareerimine FIE-dele väljastatud arvete korral? 

Käibemaksukohustuslasest müüja peab deklareerima kõik FIE-dele väljastatud arved, kui arve või arvete kogusumma ühe isiku lõikes ületab maksustamisperioodil piirmäära. Ostutehingu vormistamisel peab ostja avaldama soovi tehingu isikustamiseks müügisüsteemis ja arvele ostja rekvisiitide märkimiseks. 

Kuidas käituda sularahatehingute puhul? 

Deklareerimiskohustuse määratlemisel ja tehingute deklareerimisel ei ole tehingu eest tasumise viis oluline. 

Millist infot arvete kohta tuleb deklareerida? 

Käibedeklaratsiooni lisa vorm koosneb kahest osast: A-osal deklareeritakse väljastatud arvete andmed ning B-osal saadud arvete andmed.

A-osal tuleb deklareerida arvete kohta järgmised andmed: tehingupartneri registri- või isikukood, tehingupartneri nimi, arve number, arve kuupäev, arve summa ilma käibemaksuta, maksumäär, arvel märgitud kauba ja teenuse maksustatav väärtus, maksustamisperioodil vormi KMD lahtrites 1 ja 2 kajastatud maksustatav käive ning erisuse kood (näiteks erikorra alusel, 0% määraga maksustatava või maksuvaba käibe puhul).

B-osal kajastatakse vaid nende arvete andmed, mille alusel arvatakse oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha sisendkäibemaks. B-osal tuleb deklareerida arvete kohta järgmised andmed: tehingupartneri registri- või isikukood, tehingupartneri nimi, arve number, arve kuupäev, arve kogusumma koos käibemaksuga, arvel märgitud käibemaksusumma, maksustamisperioodil vormi KMD lahtris 5 kajastatud sisendkäibemaksu summa ning erisuse kood (näiteks sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise korral).

Erisuste märkimine aitab täpsustada riskianalüüsi ning vähendab võimalust, et Maksu- ja Tolliamet peab andmete analüüsimisel uuesti ettevõtjaga kontakteeruma.

Seega hakkab Maksu- ja Tolliamet koguma infot ainult arvete kohta, tehingu sisu kajastama ei pea. 

Kas käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse arvete andmed arvete lõikes või summeerituna tehingupartnerite kaupa? 

Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse arvete andmed arvete lõikes. Arvestades aga ettevõtjate ettepanekuid muudatuste sujuvamaks üleminekuks, lisati käibemaksuseadusesse üleminekusäte, mille kohaselt on kuni 2015. aasta lõpuni võimalus esitada arvetel olevad summad summeerituna tehingupartnerite lõikes – mõeldud ettevõtjatele, kellel on ühe partneriga palju arveid, et oleks võimalik esitada arvete kogusumma. See ettepanek on tulnud jaekaubandusettevõtetelt, et tagada keerukamate arenduste teostamiseks täiendavalt aega. 

Mida peab ettevõte tegema, et tekiks KMD INF-i esitamise võimekus? 

Ettevõtted peavad uuendama oma käibemaksuarvestuseks kasutatavaid või käibemaksuarvestusega seotud finantssüsteeme. Üldjuhul ei pea ettevõtted, kes kasutavad vaid ühte süsteemi (kogu ettevõtte finantsarvestus toimub raamatupidamisprogrammis), olulisi muudatusi tegema. Tarvis on vaid kasutatavat versiooni uuendada. Raamatupidamisprogrammide tootjad lisavad oma programmidesse KMD INF-i genereerimise ja esitamise võimalused.

Ettevõtted peavad oma programmitootjatega suheldes selgitama välja, kas seaduse täitmiseks vajalikud muudatused viiakse programmidesse tähtaegselt sisse. 

Mis juhtub, kui ettevõtte ei jõua käibedeklaratsiooni lisa esitamiseks vajalike arendustöödega tähtaegselt valmis? 

Arvestades ettevõtjate ettepanekuid uuele süsteemile sujuvamaks üleminekuks, on käibemaksuseadusesse lisatud võimalus taotleda mõjuval põhjusel üleminekuks pikendust kuni 2015. aasta 20. juunini.

Mõjuvateks põhjusteks loetakse eelkõige  ulatuslikke ja äriprotsesse muutvaid tarkvarauuendusi või arendusi, mis puudutab enim suuri ettevõtteid. Samuti puudutab see olukordi, kus näiteks ettevõtte arendustegevuse planeerimine ja teostamine on otseselt sõltuv teistest ettevõtetest, mis ei võimalda arenduste valmimist seaduses sätestatud tähtajaks.

Juhul, kui infotehnoloogiliste arendustööde teostamine määratud tähtajaks ei ole mõjuval põhjusel võimalik, tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile motiveeritud taotlus jätta ajutiselt esitamata käibedeklaratsiooni lisa või selle osa. Maksu- ja Tolliamet teeb taotluse osas otsuse 30 kalendripäeva jooksul. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 2014. aasta 31. augustiks, avaldusi saab esitada alates 1. juulist. 

Vaata täiendavat infot taotluse esitamise kohta

Kas ettevõtte andmed on Maksu- ja Tolliametis kaitstud? 

Maksu- ja Tolliameti jaoks on esitatud andmete turvalisuse küsimus väga oluline. Andmeid kasutame  vaid maksude tasumise õigsuse kontrolliks. Massandmete analüüs toimub automatiseeritult ja KMD INF-i detailandmete vaatamise õigus on vaid konkreetse tööülesande saanud ametnikul. Kõik andmebaaside kasutamised MTA-s logitakse. Maksu- ja Tolliameti käsutuses olev info on hõlmatud maksusaladuse kaitsega ehk tagatud on ka ärisaladuse kaitse. Kogutava teabe käsitlemine pole vähem turvalisem teabest, mida Maksu- ja Tolliametile juba niigi esitatakse. 

Miks on KMD INF-i vaja? 

Käibedeklaratsiooniga kogutav info tõstab oluliselt Maksu- ja Tolliameti riskianalüüsi kvaliteeti ning kontrollide kiirust ilma kontrollijate arvu suurendamiseta.

• Maksu- ja Tolliameti riskianalüüs ja kontrolliprotsess muutub efektiivsemaks. Käibedeklaratsiooni lisaga kogutavad andmed võimaldavad oluliselt kiiremini ja täpsemalt teha kindlaks isikud, kellele pöörata kõrgendatud tähelepanu.
   
• Kiirem ja täpsem kontrolliobjektide tehingupõhisele infole tuginev valikuprotsess võimaldab tegeleda senisest suuremas mahus maksuriskidega isikutega ning kasutada ressursse efektiivsemalt.
   
• Operatiivne riskide määratlemine võimaldab kiirelt rakendada meetmeid, et tõkestada maksupettuste toimepanekut või jätkumist ning vähendada seeläbi maksuauku.
   
• Paraneb varjatud käibe avastamine. Siiani on käibe varjamist tuvastatud peamiselt tagastusnõuete või muude kontrollimenetluste käigus kogutud info põhjal. Tavapärane on, et kogutud info on enamasti masstöötluseks sobimatus formaadis ning ei hõlma arvestatavas ulatuses tehingupartnereid.
   
• Lihtsustub fiktiivsete arvete ja puhvrite tuvastamine. Saadava info hulk võimaldab tuvastada ja selekteerida potentsiaalseid "arvevabrikud", kus väljastatakse fiktiivseid kuluarveid teistele ettevõtetele, ning "puhverettevõtted" ehk ettevõtted, kus suure tõenäosusega reaalset äritegevust ei toimu ja keda kasutatakse tehinguahelates vahelülidena, et varjata pettusest tegelikku kasusaajat.
   
• Käibemaksu tagastusnõuete riskid täpsustuvad ja menetlemine kiireneb. Tehingupõhise info kiirem omamine võimaldab senisest oluliselt operatiivsemat riskianalüüsi ning lähtuda juba konkreetsest tehingust ja tehingupartnerist.

Kokkuvõttes aitab käibedeklaratsiooni lisa esitamine kaasa võrdsema konkurentsikeskkonna tagamisele. 

Vaata lisaks:

 

• Käibemaksuseaduse muutmise seadus
• Rahandusministri 10.06.2014 määrus nr 17 "Käibedeklaratsiooni vorm"
• KMD INF vorm ja täitmise juhend
• Kuidas deklareerida üle 1000-euroseid arveid?