• Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 27 lõike 2 kohaselt on maksukohustuslasel, välja arvatud piiratud maksukohustuslasel, ning KMS § 3 lõike 6 punktis 2 nimetatud isikul tehingu puhul, mille kohta ta on esitanud arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma, kohustus esitada koos käibedeklaratsiooniga käibedeklaratsiooni lisa (vorm KMD INF).
  
• Käibemaksugrupi esindusisik esitab käibedeklaratsiooni lisa iga käibemaksugruppi kuuluva isiku lõikes eraldi (KMS § 26 lg 11). Käibemaksugrupp koosneb mitmest äriühingust, kes omavad ühist käibemaksukohustuslase numbrit ning esitavad maksuhaldurile ühise käibedeklaratsiooni. Eraldi lisade esitamine on vajalik, kuna käibemaksugruppi kuuluvad isikud esitavad arveid oma nimel ja oma registrikoodi alusel ning käibedeklaratsiooni lisadel kajastatud andmeid võrreldakse tehingupartnerite lõikes ehk siis isikute registrikoodide kaudu.
  
• Vorm esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks kas elektrooniliselt või paberkandjal. Kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud või kui vormil KMD INF kajastatakse enam kui viis arvet, on kohustus esitada käibedeklaratsioon ja selle lisa elektrooniliselt. Maksuhalduri loal maksukohustuslase poolt esitatud motiveeritud taotluse alusel võib esitada käibedeklaratsiooni koos lisaga paberkandjal.

Käibedeklaratsiooni lisa (vorm KMD INF) (pdf 33 KB)  

SISUKORD:

• Käibedeklaratsiooni lisal kajastatavad andmed
• Tehingupartneripõhise piirmäära arvestamine
• Käibedeklaratsiooni lisal kajastamisele mittekuuluvad andmed
• Tehingupartnerite kaupa summeeritult andmete esitamine
• Vormi KMD INF A-osa
• Vormi KMD INF B-osa
• KMD INF vormi parandamine

Käibedeklaratsiooni lisal kajastatavad andmed

Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 27 lõike 1² kohaselt kajastatakse käibedeklaratsiooni lisal juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 20% ja 9% käibemaksumääraga maksustatava käibe, välja arvatud KMS §-s 40 sätestatud erikorra alusel esitatud arvete andmed, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot.

Seega deklareeritakse vormil KMD INF vaid need arved või muud arvena käsitatavad dokumendid (edaspidi arve), mis on väljastatud juriidilisele isikule, FIE-le ning riigi-, valla- ja linnaasutustele. Eraisikutele väljastatud arvete deklareerimiskohustust ei ole. Nt jaekaubanduses ei kajastata vormil isikustamata müüki – kui ostja pole müüja poole pöördunud palvega väljastada arve ettevõtte nimele, võetakse seda kui isikustamata müüki ning selle arve andmeid käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata. Kui ostja pöördub jaemüüja poole sooviga väljastada arve nt ettevõtte nimele, ei ole müüja jaoks enam tegemist isikustamata müügiga ning ettevõttele 20% või 9% määraga maksustatavate kaupade või teenuste eest väljastatud arve andmed tuleb INF-l kajastada (kui ületab piirmäära).

Ostjal on ka lihtsustatud arvete andmete käibedeklaratsiooni lisal kajastamise kohustus, kui tehingupartneripõhine 1000-eurone piirmäär on ületatud. Nt kui ettevõtte X automaattanklast  on ühe kuu jooksul tangitud 5 korda ning bensiinitšekkide kogusumma ilma käibemaksuta ületab piirmäära, tuleb eelnimetatud tšekkide andmed INF-l kajastada.

KMD INF vormil deklareeritakse vaid n.ö siseriiklikud arved, mis on esitatud ja saadud 20% ja 9% määraga maksustavate kaupade ja teenuste eest. Muuhulgas tuleb vormil kajastada ka siseriiklikult pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade arvete andmed (KMS § 41¹). Samuti tuleb vormil kajastada kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müümisel erikordade alusel esitatud arved (KMS § 41 ja 42).

Erandina ei kajastata vormil üksnes reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorra alusel väljastatud arveid. Üldkorra alusel 20% määraga maksustatavate reisiteenuste eest väljastatud arved kuuluvad INF-l tavakorras deklareerimisele. Kui arve sisaldab lisaks reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorra alusel maksustatavale käibele ka nt üldkorra alusel maksustatavat 20% määraga käivet ning arve kogusumma ületab piirmäära, tuleb arve andmed samuti  INF-l kajastada.

Piiriüleseid tehinguid (nt 0% määraga maksustatav kauba eksport ja  kauba ühendusesisene käive) vormil ei kajastata. Samuti ei kajastata vormil arveid piiriüleste tehingute kohta, mis kuuluvad Eestis pöördmaksustamisele (nt kauba ühendusesisene soetus).

Samuti ei  kajastata vormil üksnes siseriikliku 0% määraga maksustatava käibe või   maksuvaba käibe kohta esitatud arvete andmeid.

Isik võib käibedeklaratsiooni lisal kajastada KMS § 27 lõikes 1² nimetatud arvete andmed, mille kogusumma ilma käibemaksuta on 1000 eurost väiksem  (KMS § 27 lg 1³).

Kui ettevõte ei soovi tehingupartneripõhist piirmäära arvestust pidada, võib ta soovi korral kajastada vormil piirmäära arvestuseta müügi- ja ostuarvete andmed, mille kogusumma ilma käibemaksuta on 1000 eurost väiksem. Kajastada võib nende arvete andmeid, mis kuuluvad vormil kajastamisele vastavalt KMS § 27 lõikele 1². Seega ei saa vormil kajastada neid arveid, millel on vaid näiteks 0% määraga käive või maksuvaba käive.

Vormil tehingupartneri registri- või isikukoodi märkimata jätmine ei ole aluseks käibedeklaratsiooni esitamata jäetuks lugemiseks maksukorralduse seaduse § 90 lõike 2 mõttes, kui maksuhalduril on võimalik isik tuvastada esitatud andmete põhjal.

Kui tehingupartneri nimi veerus 3 vastab Äriregistrisse või maksukohustuslaste registrisse kantud nimekujule, siis leiab süsteem tehingupartneri registrikoodi nime järgi ning registrikoodi veergu 4 sisestada ei ole vaja. Kui maksuhalduril ei ole veerus 3 märgitud nime järgi võimalik tehingupartneri registrikoodi tuvastada, peab deklaratsiooni esitaja tehingupartneri registrikoodi ise sisestama. Kui registrikoodi sisestatud ei ole, siis ei saa KMD-d ja selle lisa elektrooniliselt esitada.

Kui maksukohustuslane ei ole maksustamisperioodil väljastanud või saanud arveid, mida tuleb kajastada vormil KMD INF, tuleb vormi A- ja/või B-osal teha vastav märge deklareeritavate arvete  puudumise kohta.

Kui isiku poolt 20% ja 9% määraga maksustatavate kaupade ja teenuste eest väljastatud arvete kogusumma ilma käibemaksuta ei ületa ühegi  tehingupartneri lõikes maksustamisperioodil piirmäära,  ei ole tal kohustust vormi A-osal müügiarvete andmeid deklareerida. Sel juhul tuleb vormi A-osal teha vastav märge deklareeritavate arvete puudumise kohta.

Kui 20% ja 9% määraga maksustatavate kaupade ja teenuste eest saadud arvete, millel märgitud käibemaks kuulub osaliselt või täielikult sisendkäibemaksuna mahaarvamisele, kogusumma ilma käibemaksuta ei ületa ühegi  tehingupartneri lõikes maksustamisperioodil piirmäära, ei ole maksukohustuslasel kohustust vormi B-osal ostuarvete andmeid deklareerida. Sel juhul tuleb vormi B-osal teha vastav märge deklareeritavate arvete puudumise kohta.

Kui deklareeritavaid kirjeid on rohkem kui ridu vormil, tuleb deklareerimisel kasutada vormi lisalehte. 

---

Tehingupartneripõhise piirmäära arvestamine

Tehingupartneripõhine 1000-eurone piirmäär (edaspidi: piirmäär) arvestatakse väljastatud ja saadud arvete osas eraldi. Piirmäär arvestatakse arvete kogusumma alusel, sealhulgas juhul, kui arve sisaldab lisaks 20% või 9% määraga maksustatavale käibele ka 0% määraga maksustatavat käivet, maksuvaba käivet või käibena mittekäsitatavaid toiminguid ja tehinguid (näiteks leppetrahvid ja viivised). Arveid, mis ei sisalda 20% või 9% määraga maksustatavat käivet või mis on väljastatud üksnes reisiteenuste käibemaksuga maksustamise erikorra alusel, piirmäära arvestuses ei arvestata.

Tehingupartneripõhist 1000-eurost piirmäära arvestatakse arvete käibemaksuta kogusumma alusel. 1000-eurone piirmäär tähendab seda, et KMD INF-l tuleb deklareerida kõik arved nende tehingupartneritega, kelle osas see piirmäär täitub ühe maksustamisperioodi jooksul olenemata sellest, kas see piirmäär täitub ühe või mitme arve osas. Piirmäära arvestatakse müügi- ja ostuarvete osas eraldi. Nt kui maksustamisperioodil on ühele ettevõtjale esitatud kolm 300 eurost (ilma käibemaksuta) arvet, siis arvete andmeid vormil täitma ei pea, sest arvete kogusumma ilma käibemaksuta on tehingupartneri lõikes alla 1000 euro. Kui arvete kogusumma ilma käibemaksuta on aga ühe tehingupartneri kohta 1000 eurot või rohkem, siis tuleb andmed esitada.

KMS  §-s 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel maksustatava kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügil väljastatud arvete puhul toimub piirmäära arvestus arve kogusumma alusel, kuna üksnes erikorra alusel väljastatud arvele käibemaksusummat ei märgita.

Kui arve sisaldab lisaks erikorra alusel maksustatavale käibele ka nt üldkorra alusel maksustatavat 20% määraga käivet ning arve kogusumma ilma arvel märgitud käibemaksusummata ületab piirmäära, tuleb arve andmed samuti INF-l kajastada. Näiteks kui isik võõrandab KMS §-s 41 sätestatud erikorra alusel kasutatud sõiduauto summas 2000 eurot ning üldkorra alusel rehvid summas 500 eurot + käibemaks 100 eurot, on arve kogusumma ilma arvel näidatud käibemaksusummata 2500 eurot (2000+500), mis tuleb märkida KMD INF A-osa veergu 6.

Piirmäära ületavate müügiarvete leidmiseks tuleb kõigepealt eristada:

1. arved, mis sisaldavad 20% või 9 % määraga käivet;
2. arved, mis ei sisalda 20% või 9% määraga käivet.

Punktis 1 nimetatud arved, v.a üksnes erikorra alusel maksustatavate reisiteenuste eest väljastatud arved, osalevad piirmäära arvestuses ning kuuluvad KMD INF-l deklareerimisele, kui arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000EUR.

Punktis 2 nimetatud arved piirmäära arvestuses ei osale ega KMD INF-l deklareerimisele ei kuulu.

Kui arve sisaldab lisaks 20% või 9% määraga käibele ka nt 0% või maksuvaba käivet, toimub piirmäära arvestus arve kogusumma (ilma käibemaksuta) alusel.

Näide: Isik väljastas novembris ühele tehingupartnerile 4 arvet: Arve nr 1 20% käive 500 EUR Maksuvaba käive 1200 EUR Käibemaks 100 EUR Arve summa kokku: 1800 EUR Arve nr 2 0% käive 3200 EUR Arve summa kokku: 3200 EUR Arve nr 3 20% käive 200EUR Käibemaks 40 EUR Arve summa kokku: 240 EUR Arve nr 4 20% käive 700EUR 0% käive 400 EUR Käibemaks 140 EUR Arve summa kokku: 1240 EUR Arved 1, 3 ja 4 sisaldavad 20% käivet ja osalevad piirmäära arvestuses. Arve 2 ei sisalda 20% käivet – seega piirmäära arvestuses ei osale ning KMD INF-l deklareerimisele ei kuulu. Arvete 1, 3 ja 4 kogusumma (s.h arvel sisalduv maksuvaba ja 0% määraga maksustatav käive) ilma käibemaksuta on 3000 eurot – kuna piirmäär 1000 eurot on ületatud, kuuluvad arved 1, 3 ja 4 KMD INF-l deklareerimisele.

 

Piirmäära ületavate ostuarvete leidmiseks tuleb kõigepealt eristada Eesti maksukohustuslastelt saadud:

1. arved, millele on müüja poolt märgitud 20% või 9% määraga maksustatavate kaupade ja teenuste väärtuselt arvestatud käibemaksusumma ning mille osas deklaratsiooni esitaja kasutab oma õigust sisendkäibemaks osaliselt või täielikult maha arvata;
2. arved, millele ei ole müüja poolt märgitud 20% või 9% määraga maksustatavate kaupade ja teenuste väärtuselt arvestatud käibemaksusummat või millel märgitud käibemaks ei kuulu sisendkäibemaksuna mahaarvamisele (nt üksnes maksuvaba käibe tarbeks soetatud kaupade ja teenuste eest saadud arved).

Punktis 1 nimetatud arved osalevad piirmäära arvestuses ning kuuluvad KMD INF-i B-osal deklareerimisele, kui arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000EUR.

Punktis 2 nimetatud arved piirmäära arvestuses ei osale ega KMD INF-l deklareerimisele ei kuulu.

Kui ostuarve sisaldab lisaks 20% või 9% määraga käibele ka nt 0% või maksuvaba käivet, toimub piirmäära arvestus arve kogusumma (ilma käibemaksuta) alusel.

Arve on piirmäära arvestuses ühekordselt sellel maksustamisperioodil, mil see kuulub esmakordselt vormi A- või B-osal kajastamisele.

Arve andmed kajastatakse vormil maksustamisperioodil, mil nimetatud arve osas on käive osaliselt või täielikult tekkinud vastavalt KMS §-s 11 sätestatud käibe tekkimise ajale (välja arvatud kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamisel, vt täpsemalt punktidest vormi KMD INF A-osa ja vormi KMD INF B-osa). Kui väljastatud arve osas tekib maksustatav käive ka mõnel järgneval maksustamisperioodil, kajastatakse arve andmed vormil ka järgnevatel maksustamisperioodidel, mil arvel kajastatud tehingu maksustatav käive kuulub deklareerimisele vormil KMD. Piirmäära arvestusse kaasatakse arve aga ühekordselt üksnes sellel maksustamisperioodil, mil see kuulub esmakordselt vormil deklareerimisele.

Näide (summad ilma käibemaksuta): Isik väljastas novembris tehingupartnerile arve nr 1 summas 1200 eurot, kaup lähetatakse detsembris. Novembris laekus nimetatud arve alusel ettemaks 700 eurot. Detsembris väljastas isik samale tehingupartnerile arve nr 2 summas 900 eurot, kaup lähetati samuti detsembris. Kuna arve nr 1 alusel tekkis novembris käive (raha laekumisest) ning arve kogusumma 1200 eurot ületab piirmäära, kuulub see novembrikuu INF-l kajastamisele. Arve nr 1 alusel tekib käive ka detsembris (kauba lähetamisest), mistõttu kuulub see kajastamisele ka detsembrikuu INF-l (piirmäära arvestuses osaleb arve nr 1 üksnes novembris). Detsembrikuu piirmäära arvestuses osaleb üksnes arve nr 2 (arve nr 1 osales piirmäära arvestuses novembris). Kuna arve nr 2 summa on alla 1000 euro, ei kuulu see detsembrikuu INF-l kajastamisele.

 

Piirmäära arvestatakse eraldi ka kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest esitatavate arvete kogusumma ja kreeditarvete kogusumma osas. Kui maksustamisperioodil kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest väljastatud/saadud arvete kogusumma ilma kreeditarveteta on tehingupartneri lõikes vähemalt 1000 eurot, kuuluvad kõik sellel maksustamisperioodil sellele tehingupartnerile väljastatud ja/või temalt saadud arved, sealhulgas kreeditarved, vastavalt vormi A- või B-osal deklareerimisele.

Kui maksustamisperioodil väljastatud/saadud kreeditarvete kogusumma on tehingupartneri lõikes vähemalt 1000 eurot, kuuluvad kõik sellel maksustamisperioodil sellele tehingupartnerile väljastatud ja/või temalt saadud arved, sealhulgas kreeditarved, vastavalt vormi A- või B-osal deklareerimisele.

1000-eurost piirmäära arvestust peetakse arvete ja kreeditarvete osas eraldi, s.t arvete kogusumma leidmisel ei vähendata kogusummat kreeditarvete summa võrra.

Näide (summad ilma käibemaksuta): Isik väljastas novembris ühele tehingupartnerile 2 arvet: arve summas 200 eurot kreeditarve summas -1200 eurot Kuna kreeditarve summa ületab piirmäära, kuuluvad mõlemad arved INF-l kajastamisele.

 

Näide (summad ilma käibemaksuta): Isik väljastas novembris ühele tehingupartnerile 2 arvet: arve summas 950 eurot kreeditarve summas -900 eurot Kuna arve ega kreeditarve summa ei ületa piirmäära, ei kuulu kumbki arve INF-l kajastamisele.

 

Käibemaksugrupis arvestatakse piirmäära grupi liikmete lõikes eraldi.

Käibemaksugrupi esindusisik esitab maksuhaldurile käibemaksugrupi kohta ühise KMD, kuid KMD INF esitatakse iga käibemaksugruppi kuuluva isiku lõikes eraldi. Tehingupartneripõhist piirmäära arvestust peetakse käibemaksugrupis samuti grupi liikmete lõikes eraldi.

Näide (summad ilma käibemaksuta): Ettevõtted A (esindusisik) ja B on registreeritud käibemaksugrupina. A väljastab ettevõttele C arve summas 900 eurot. B väljastab ettevõttele C arve 1200 eurot. Esindusisik A esitab ühise KMD, millel deklareerib ettevõttele C väljastatud arvete summa kokku 2100 eurot. Esindusisik A esitab KMD INF-d järgmiselt: Ettevõte A – kuna 1000 eurone piirmäär ei ole ületatud, siis ettevõttele C väljastatud arve andmed INF-l deklareerimisele ei kuulu. Ettevõte B – kuna 1000 eurone piirmäär on ületatud, kuuluvad ettevõttele C väljastatud arve andmed INF-l deklareerimisele.

 

---

Käibedeklaratsiooni lisal kajastamisele mittekuuluvad andmed

Käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata arvete andmeid, kui:

1. arve on väljastatud füüsilisele isikule (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale) või mitteresidendile, kellele ei ole omistatud maksukorralduse seaduse §-s 17 nimetatud maksukohustuslaste registris registrikoodi;
   Deklareerida tuleb vaid arved, mis on väljastatud juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutustele. Eraisikutele väljastatud arveid ei deklareerita.
   INF-l ei deklareerita ka mitteresidentidele, kes ei ole Eesti mitteresidentide registris registreeritud, väljastatud arvete andmeid. Nt kui maksukohustuslane osutab mitteresidendile Eestis meelelahutusüritusele sissepääsuteenust (teenuse käibe tekkimise koht Eesti), mille eest väljastab 20% määraga arve summas 1200 eurot, ei kuulu see INF-l deklareerimisele, kui arve saaja ei oma Eesti registrikoodi.
2. arve ei sisalda 20% ja 9% määraga maksustatavat käivet (näiteks üksnes maksuvaba käibe, 0% käibemaksumääraga maksustatava käibe ja käibena mittekäsitatava tehingu või toimingu kohta esitatud arve);
   Arved, mis üldse ei sisalda 20% või 9% määraga maksustatavaid kaupu või teenuseid, piirmäära arvestuses ei osale ega KMD INF-l deklareerimisele ei kuulu.
   Nt kui arve summas 5000 eurot sisaldab 0% määraga käivet summas 4400 eurot ning viiviseid (ei ole käive KMS mõistes) summas 600 eurot, siis seda arvet piirmäära arvestusse ei kaasata ning INF-l ei deklareerita hoolimata sellest, et arve summa ületab 1000 eurost piirmäära.
   Kui nimetatud arve sisaldab lisaks 0% määraga maksustatavale käibele (4 400 eurot) ning viivistele (600 eurot) nt ka 20% määraga maksustatavat käivet summas 100 eurot, osaleb nimetatud arve piirmäära arvestuses ning kuulub INF-l kajastamisele, sest arve kogusumma ilma käibemaksuta (5 100 eurot) ületab piirmäära.
3. arve on väljastatud üksnes reisiteenuste käibemaksuga maksustamise erikorra alusel (KMS § 40);
   Erandina ei kajastata vormil üksnes reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorra alusel väljastatud arveid. Üldkorra alusel 20% määraga maksustatavate reisiteenuste eest väljastatud arved kuuluvad INF-l tavakorras deklareerimisele.
   Kui arve sisaldab lisaks reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorra alusel maksustatavale käibele ka nt üldkorra alusel maksustatavat 20% määraga käivet ning arve kogusumma ilma arvel näidatud käibemaksusummata ületab piirmäära, tuleb arve andmed INF-l kajastada.
4. arve on väljastatud selliste tehingute või toimingute eest, millele laieneb seaduse alusel kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus. Teenuse saaja võib kajastada arvete andmeid, millele laieneb kutse- ja ametisaladuse hoidmise kohustus.
   INF-l ei kajastata selliste tehingute ja toimingute eest väljastatud ja saadud arvete andmeid, millele laieneb seaduse alusel kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus. Seega eriseadustest tuleneva konfidentsiaalsuskohustuse korral ei kajasta advokaadid, notarid, vandetõlgid, kohtutäiturid, patendivolinikud, arstid ja audiitorid käibedeklaratsiooni lisal andmeid, mis on neile teatavaks saanud seoses ameti- ja kutsetegevusega.
   Lisaks teenuse osutajale ei ole ka teenuse saaja kohustatud INF-l kajastama nende arvete andmeid, millele laieneb kutse- ja ametisaladuse hoidmise kohustus. Näiteks, kui advokaadi poole pöördumise fakt on konfidentsiaalne, siis advokaadilt arve saamist ei pea käibedeklaratsiooni lisal kajastama. Kui maksukohustuslasel on aga lihtsam teenuse eest saadud arve andmed käibedeklaratsiooni lisal kajastada, võib ta seda teha, kuna temal endal ei ole saladuse hoidmise kohustust.

Vormi KMD INF B-osal ei kajastata ka arvete andmeid, kui arvele märgitud käibemaks ei kuulu sisendkäibemaksuna mahaarvamisele.

Vormi B osal kuuluvad kajastamisele kõik ostuarved, millele on müüja poolt märgitud 20% või 9% määraga maksustatavate kaupade ja teenuste väärtuselt arvestatud käibemaksusumma ning mille osas deklaratsiooni esitaja kasutab oma õigust sisendkäibemaks täielikult või osaliselt maha arvata. Ostuarveid, millel märgitud käibemaks ei kuulu sisendkäibemaksuna mahaarvamisele (nt üksnes maksuvaba käibe tarbeks soetatud kaupade ja teenuste eest saadud arved), piirmäära arvestuses ei osale ja vormi B osal deklareerimisele ei kuulu.

---

Tehingupartnerite kaupa summeeritult andmete esitamine

KMS § 46 lõike 21 kohaselt on maksukohustuslasel kuni 2016. aasta 20. jaanuarini õigus esitada käibedeklaratsiooni lisal arvete summad summeerituna tehingupartnerite kaupa. Kui arvete andmed esitatakse summeerituna, tuleb teha sellekohane märge KMD INF vormi A- ja/või B-osal. Arvete andmete esitamisel summeerituna ei täideta vormi A-osal veerge 4, 5 ja 10 ning B-osal veerge 4, 5 ja 9. Nimetatud veerge võib täita juhul, kui vormil kajastatakse ühe arve andmeid.

Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse arvete andmed arvete lõikes. Arvestades ettevõtjatepoolseid ettepanekuid muudatuste sujuvamaks üleminekuks lisati KMS-i üleminekusäte, mille kohaselt on kuni 2015. aasta lõpuni võimalus esitada arvetel olevad summad summeerituna tehingupartnerite lõikes – mõeldud ettevõtjatele, kellel on ühe partneriga palju arveid, et oleks võimalik deklareerida arvete kogusumma tehingupartnerite lõikes. Kui ühele tehingupartnerile väljastatakse nt nii 20%- kui ka 9% määraga maksustatavate kaupade ja teenuste eest arveid, tuleb ka summeeritud esitamise korral deklareerida arvete kogusummad maksumäärde lõikes eraldi ridadel.

Arvete andmete esitamisel summeerituna tuleb teha vastav märge kas vormi A ja/või B osale (eraldi taotlust selleks maksuhaldurile ei esitata). S.t soovi korral võib nt müügiarvete andmed esitada arvete lõikes ja ostuarvete andmed summerituna tehingupartneri lõikes.

Arvete andmete esitamisel summeerituna ei täideta vormil järgmiseid veerge: arve kuupäev, arve number ning erisuse kood. Kui vormil kajastatakse arvete andmed summeerituna, kuid nt ühele tehingupartnerile on maksustamisperioodil väljastatud ainult üks arve, võib eelnimetatud veerud (arve kuupäev, arve number ja erisuse kood) täita.

Summeeritud andmete esitamise korral toimub tehingupartneripõhise piirmäära arvestus tavakorras vastavalt eelnevalt kirjeldatule, mis tähendab, et 1000-eurost piirmäära arvestust peetakse ka summeeritud andmete edastamisel arvete ja kreeditarvete osas eraldi.

Näide (summad ilma käibemaksuta): Isik väljastas novembris ühele tehingupartnerile 2 arvet: arve kogusummas 200 eurot kreeditarve kogusummas -1100 eurot Kuna kreeditarve summa ületab piirmäära, kuuluvad sellele tehingupartnerile väljastatud arved KMD INF-l kajastamisele. Summeeritud andmete edastamisel summeeritakse arve kogusumma (200 eurot) ja kreeditarve kogusumma (-1 100 eurot) ning antud juhul märgitakse veergu 6 arvete kogusummana – 900 EUR.

 

---

Vormi KMD INF A-osa

Vormi KMD INF A-osal kajastatakse väljastatud arvete andmed. Arve andmed kajastatakse vormil maksustamisperioodil, mil nimetatud arve osas on käive osaliselt või täielikult tekkinud vastavalt KMS §-s 11 sätestatud käibe tekkimise ajale. Kui väljastatud arve osas tekib maksustatav käive ka mõnel järgneval maksustamisperioodil, kajastatakse arve andmed vormil ka järgnevatel maksustamisperioodidel, mil arvel kajastatud tehingu maksustatav käive kuulub deklareerimisele vormil KMD (välja arvatud kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamisel).

KMS § 11 lõikes 1 toodud üldreegli kohaselt on käive toimunud, kui kaup on ostjale lähetatud või kättesaadavaks tehtud või teenus on osutatud või kauba/teenuse eest on makse laekunud, olenevalt sellest, milline toiming oli varaseim.

Arve andmed tuleb nii vormil KMD kui ka KMD INF kajastada sellel kuul, mil nimetatud arve osas on käive osaliselt või täielikult tekkinud vastavalt käibe tekkimise ajale. Seega kajastatakse arve andmed KMD INF-l samal maksustamisperioodil, mil need kuuluvad deklareerimisele KMD-l.

Kui ühe arve osas tekib maksustatav käive ka hilisematel maksustamisperioodidel, tuleb sama arve andmed kajastada KMD INF-l uuesti samal maksustamisperioodil, mil arvel kajastatud tehingu maksustatav käive kuulub deklareerimisele KMD-l.

Nt kui arve esitatakse jaanuaris summas 1000 eurot + käibemaks 200 eurot (kaup üle andmata), mille eest tasutakse veebruaris 200 eurot ja aprillis 1000 eurot, deklareeritakse arve andmed KMD INF A-osal veebruaris ning aprillis. Jaanuaris ja märtsis arve andmeid KMD INF-l ei kajastata, sest nendel kuudel ei teki arve alusel deklareerimisele kuuluvat maksustatavat käivet.

Teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse KMS § 11 lõike 4 kohaselt osutatuks ja saaduks maksustamisperioodil, mil selle teenuse osutamine lõpeb. Samale ostjale teenuste osutamisel või kaupade regulaarsel võõrandamisel loetakse kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise või saamise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest tasumine on kokku lepitud, kuid mitte hiljem kui 12 kuu möödumisel.

Näide: Majutusteenuse osutamisel, mis algab 24. juulil ja lõpeb 12. augustil, on käive tekkinud augustis kogu teenuse osas. Nimetatud teenuse eest väljastatud arve deklareeritakse augustikuu KMD-l ja KMD INF-il (juhul, kui teenuse eest tasutakse varasemalt, tekib käive laekunud raha osas raha laekumise kuul).

 

Näide: Renditeenuse lepingus (perioodil jaanuar-juuni) on kokku lepitud, et arve esitatakse juunis ja arve eest tasumine samuti juunis. Ajavahemik, mille eest arve esitatakse, lõpeb juunis. Seega teenuse käive on tekkinud juunis ning teenuse eest väljastatud arve deklareeritakse juunikuu KMD-l ja KMD INF-il.

Kui käive tekib raha laekumisest, siis KMS § 37 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt tuleb selle kohta esitada arve seitsme kalendripäeva jooksul makse laekumise päevast arvates. Kui näiteks kauba müüja saab ettemaksu 30. novembril, siis on ta kohustatud väljastama ettemaksu kohta arve hiljemalt 7. detsembriks ning kajastama käivet novembrikuu eest esitataval KMD-l ja KMD INF-l. KMD ja KMD INF tuleb esitada maksuhaldurile 20. detsembriks. Seega deklaratsiooni esitamise ajaks peab olema ettemaksu saamise kohta arve esitatud ning saab ka seda KMD INF-l kajastada.

Kui ühe tehingu kohta väljastatakse mitu arvet ning lõpparvel näidatakse ka kogu tehingu väärtus, mida vähendatakse eelnevatel maksustamisperioodidel laekunud maksete võrra, tuleb lõpparve kogusummana märkida KMD INF-le tasumisele kuuluv summa ilma käibemaksuta. Seega ei arvestata lõpparve kogusumma hulka juba eelnevatel maksustamisperioodidel KMD-l deklareeritud summasid, mille kohta on esitatud eraldi arve/arved.

Näide (summad ilma käibemaksuta): Juulis esitatakse kauba, mille maksustatav väärtus on 5000 eurot, kohta ettemaksuarve summas 2000 eurot, mis tasutakse samuti juulis. Augustis antakse kaup üle ning esitatakse nn lõpparve, millel on kajastatud ka kogu tehingu väärtus 5000 eurot, mida on vähendatud ettemaksuna saadud 2000 euro võrra. Seega on ühe tehing kohta väljastatud 2 arvet järgmiselt: Juulis – ettemaks 2000 eurot; Augustis – kauba maksustatav väärtus 5000 eurot tasutud arve nr 1 alusel – 2000 eurot kuulub tasumisele 3000 eurot Antud juhul kuulub arve nr 1 deklareerimisele juulikuu INF-l, arve kogusummana märgitakse 2000 eurot. Arve nr 2 kuulub deklareerimisele augustikuu INF-l, arve kogusummana märgitakse 3000 eurot.

 

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra kohaselt deklareeritavad arved kajastatakse vormil maksustamisperioodil, mil arve on väljastatud, ning järgnevatel maksustamisperioodidel kuni arvel kajastatud kogu käibe deklareerimiseni vormil KMD.

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamisel käsitatakse käibe tekkimise ajana päeva, kui tehti KMS § 11 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud toiming, s.t käive on tekkinud kauba või teenuse saajalt makse laekumisel või omatarbe puhul kauba lähetamisel või kättesaadavaks tegemisel või teenuse osutamisel.

Kui erikorda rakendavast maksukohustuslasest sõltumatul põhjusel ei ole võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgnenud kahe kalendrikuu jooksul tasutud, on käibe tekkimise ajaks kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgneva kolmanda kalendrikuu esimene päev. Nt kui jaanuaris lähetatud kauba eest ei ole tasutud veebruari- ja märtsikuu jooksul, on käibe tekkimise ajaks 1. aprill ja käive kuulub deklareerimisele aprillikuu kohta esitataval KMD-l.

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra kohaselt deklareeritavad arved kajastatakse vormil KMD INF maksustamisperioodil, mil arve on väljastatud, ning järgnevatel maksustamisperioodidel kuni arvel kajastatud kogu käibe deklareerimiseni vormil KMD.

Nt kui arve esitatakse novembris, mille eest laekub raha jaanuaris, deklareeritakse arve andmed KMD INF A-osal nii novembris, detsembris kui ka jaanuaris (novembri- ja detsembrikuu eest esitatava KMD INF A-osa veerus 9 märgitakse “0”, sest nimetatud arve osas ei ole käivet tekkinud). KMD-l kuulub nimetatud arve deklareerimisele jaanuarikuus vastavalt käibe tekkimise ajale.

Üldkorra kohaselt deklareeritavad arved (käive, kui kauba või teenuse eest tasumine toimub lepingu, näiteks liisingulepingu alusel kauba lähetamisele või teenuse osutamisele järgneva pikema perioodi jooksul kui kolm kalendrikuud, nt pikaajalised liisingulepingud, rendilepingud, järelmaksuga müük) kajastatakse vormil KMD INF üksnes nendel maksustamisperioodidel, mil need kuuluvad deklareerimisele ka vormil KMD.

Ühe arve kohta deklareeritakse kuni neli rida. Eraldi ridadel kajastatakse:

1. üldkorras ja KMS §-s 41¹ sätestatud erikorra alusel maksustatav käive, mille käibemaksumäär on 20%;
2. üldkorras maksustatav käive, mille käibemaksumäär on 9%;
3. KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel maksustatav käive, mille käibemaksumäär on 20%;
4. KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel maksustatav käive, mille käibemaksumäär on 9%.

Vorm täidetakse arvete lõikes. Arve andmete kajastamisel mitmel real esitatakse arve andmed samuti kõikides veergudes.

Vormi KMD INF A-osa täidetakse arvete lõikes (v.a juhul, kui kasutatakse kuni 2015. a lõpuni antud võimalust esitada arvete andmed summeerituna tehingupartnerite lõikes).

Kui ühel arvel on kajastatud erinevate maksumääradega maksustatavaid kaupu või teenuseid või KMS §-s 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel maksustatavaid kaupu, tuleb ühe arve andmed deklareerida KMD INF-l mitmel real (maksumäärade ja erikordade lõikes). Arve andmete kajastamisel mitmel real esitatakse arve andmed kõikide veergude osas. See tähendab, et kõik arve andmed deklareeritakse igal arve kohta deklareeritaval real, kusjuures veerus 9 näidatakse maksustamisperioodil KMD lahtrites 1 ja 2 deklareeritud käive veerus 7 märgitud maksumäärade lõikes.

Kreeditarve arvulised andmed kajastatakse vormil miinusmärgiga.

Väljastatud kreeditarvete arvulised andmed kajastatakse vormi KMD INF A-osal veergudes 6, 8 ja 9 miinusmärgiga.

Veerus 1 “Nr” märgitakse vormi rea järjekorranumber.

Veerus 2 “Tehingupartneri registri- või isikukood” märgitakse tehingupartnerile, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjale, Eestis väljastatud registrikood. Mitteresidentide kohta märgitakse maksukorralduse seaduse §-s 17 nimetatud maksukohustuslaste registris omistatud registrikood. Mitteresidendist tehingupartneri, kellele ei ole Eestis omistatud registrikoodi, arvete andmeid vormil ei deklareerita. Notarite ja kohtutäiturite, kes peavad ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena ning kes ei oma registrikoodi, kohta märgitakse isikukood.

Veerus 2 märgitakse üldjuhul tehingupartnerile Eestis väljastatud registrikood. Registrikood märgitakse ka FIE-de puhul.

Isikukood märgitakse üksnes notarite ja kohtutäiturite puhul, kes peavad ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena ning kes ei oma registrikoodi.

Mitteresidentidele väljastatud arvete deklareerimisel märgitakse INF-le nn mitteresidendi kood (juhul, kui mitteresident on Eesti mitteresidentide registris registreeritud). Mitteresidentidele, kes ei ole Eesti mitteresidentide registris registreeritud, väljastatud arvete andmeid INF-l ei deklareerita. Nt kui maksukohustuslane osutab mitteresidendile Eestis toitlustusteenust (teenuse käibe tekkimise koht Eesti), mille eest väljastab 20% määraga arve summas 1100 eurot, ei kuulu see INF-l deklareerimisele, kui arve saaja ei oma Eesti registrikoodi.

Veerus 3 “Tehingupartneri nimi” märgitakse tehingus osaleva isiku nimi.

Veerus 3 märgitakse tehingupartneri nimi, kellele arve on väljastatud.

Veerus 4 “Arve number” märgitakse arvel kajastatud arve number.

Veerus 5 “Arve kuupäev (pp.kk.aaaa)” märgitakse arve väljastamise kuupäev formaadis pp.kk.aaaa.

Veerus 5 märgitakse arve väljastamise kuupäev formaadis pp.kk.aaaa (päev/kuu/aasta). Siinkohal on oluline, et INF-l peab olema kajastatud arve väljastamise kuupäev, mitte nn kande kuupäev.

Veerus 6 “Arve kogusumma ilma käibemaksuta” märgitakse 20% ja 9% käibemaksumääraga maksustatavate kaupade ja teenuste eest väljastatud arve kogusumma ilma käibemaksuta, sealhulgas samal arvel sisalduv 0% määraga maksustatav käive, maksuvaba käive või käibena mittekäsitatavate tehingute või toimingute väärtus. Muu hulgas kajastatakse antud veerus KMS §-des 41– 42 sätestatud erikorra alusel väljastatud arved.

Veergu 6 kirjutatakse arve kogusumma ilma käibemaksuta, seda ka juhul, kui arve sisaldab lisaks 20% või 9% määraga käibele ka nt 0% või maksuvaba käivet.

Näide (summad ilma käibemaksuta): Isik väljastas järgmise arve: 20% käive 500 EUR Maksuvaba käive 1200 EUR Veergu 6 märgitakse arve kogusumma ilma käibemaksuta 1700 EUR (500EUR + 1200 EUR).

 

Veerus 6 deklareeritakse ka erikorra alusel maksustatava kinnisasja, metallijäätmete ja väärismetalli võõrandamisel väljastatud arvete kogusumma ilma käibemaksuta (nn siseriiklik pöördmaksustamine, KMS § 41¹).

KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel maksustatava kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügil väljastatud arve puhul märgitakse veergu 6 arve kogusumma, sest üksnes erikorra alusel väljastatud arvele käibemaksusummat ei märgita.

Nimetatud erikorra puhul on tegemist nn kasuminormi maksustamisega, mille puhul peetakse marginaalipõhist arvestust, s.t maksustatakse müügi- ja ostuhinna vahet ja arvele eraldi käibemaksusummat välja ei tooda (KMS §-d 41 ja 42).

Näiteks kui isik võõrandab kasutatud sõiduauto summas 2000 eurot, mille soetusmaksumus on 1500 eurot, on müügitehingu maksustatav väärus 416,67 eurot (2000-1500=500 eurot; 500:1,2= 416,67 eurot). Väljastatud arvele märgitakse sõiduauto maksumus 2000 EUR. Veerus 6 märgitakse samuti väljastatud arve kogusumma 2000 EUR.

Kui arve sisaldab lisaks erikorra alusel maksustatavale käibele ka nt üldkorra alusel maksustatavat käivet ning arve kogusumma ilma arvel märgitud käibemaksusummata ületab piirmäära, tuleb arve andmed samuti INF-l kajastada. Näiteks kui isik võõrandab KMS §-s 41 sätestatud erikorra alusel kasutatud raamatuid summas 400 eurot ning üldkorra alusel uusi raamatuid summas 700 eurot + käibemaks 63 eurot, on arve kogusumma ilma arvel näidatud käibemaksusummata 1 100 eurot (400+700), mis tuleb arve kogusummana märkida veergu 6.

Veerus 7 “Maksumäär” märgitakse maksumäär vastavalt:

1. 20% — üldkorra ja KMS ^{§-s 411} sätestatud erikorra alusel maksustatav käive;
2. 9% — üldkorra alusel madaldatud maksumääraga maksustatav käive;
3. erikord 20% — KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel maksustatav käive;
4. erikord 9% — KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel madaldatud maksumääraga maksustatav käive.

Kui ühel arvel on kajastatud erinevate maksumääradega maksustatavaid kaupu või teenuseid või erikorra alusel maksustatavaid kaupu või teenuseid, tuleb ühe arve andmed deklareerida KMD INF-l mitmel real (maksumäärade ja erikordade lõikes). Arve andmete kajastamisel mitmel real esitatakse arve andmed kõikide veergude osas.

Veerus 7 märgitakse maksumäär vastavalt:

1. 20% — märgitakse üldkorra alusel 20% määraga maksustatava käibe puhul ning KMS §-s 41¹ sätestatud erikorra alusel maksustatava käibe puhul (nn siseriikliku pöördmaksustamise korral);
2. 9% — märgitakse üldkorra alusel 9% määraga maksustatava käibe puhul;
3. erikord 20% — märgitakse KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel 20% määraga maksustatava käibe puhul (nn kasuminormi maksustamise korral);
4. erikord 9% — märgitakse KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel 9% määraga maksustatava käibe puhul (nn kasuminormi maksustamise korral).

Veeru 8 “Arvel märgitud kauba ja teenuse maksustatav väärtus” täidab kassapõhist käibemaksuarvestust rakendav maksukohustuslane. Eraldi ridadel kajastatakse:

1. üldkorra ja KMS §-s 41¹ sätestatud erikorra alusel 20% määraga maksustatava käibe maksustatav väärtus;
2. üldkorra alusel 9% määraga maksustatava käibe maksustatav väärtus;
3. KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel 20% määraga maksustatava käibe maksustatav väärtus;
4. KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel 9% määraga maksustatava käibe maksustatav väärtus.

Veergu 8 täidab üksnes kassapõhist käibemaksuarvestust rakendav maksukohustuslane. Nimetatud veeru täitmine on kassapõhist käibemaksuarvestust rakendavale maksukohustuslasele kohustuslik ka juhul, kui vormil kajastatakse üldkorra kohaselt deklareeritavaid arveid (nt pikaajalise liisingulepingu puhul).

Veerus 8 märgitakse kassapõhise maksukohustuslase poolt väljastatud müügiarvel kajastatud kauba ja teenuse maksustatav väärtus. Kui ühel arvel on kajastatud erinevate määradega või erikorra alusel maksustatavaid kaupu või teenuseid, märgitakse veerus 8 arvel kajastatud kauba või teenuse maksustatav väärtus erinevatel ridadel maksumäärade ja erikordade lõikes (vastavalt veeru 7 juhistes kirjeldatule).

Veerus 8 deklareeritakse ka erikorra alusel maksustatava kinnisasja, metallijäätmete ja väärismetalli võõrandamisel väljastatud arvel märgitud kauba ja teenuse maksustatav väärtus (nn siseriiklik pöördmaksustamine, KMS § 41¹).

Erikorra alusel maksustatava kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügil väljastatud arve puhul märgib kassapõhist käibemaksuarvestust rakendav isik veergu 8 kauba ja teenuse maksustatava väärtuse, mis on arvutatud KMS §-s 41 ja 42 sätestatu kohaselt .

Nt kui isik võõrandab kasutatud sõiduauto summas 5000 eurot, mille soetusmaksumus on 3500 eurot, on müügitehingu maksustatav väärus 1250 eurot (5000-3500=1500 eurot; 1500:1,2= 1250 eurot). Veerus 8 märgitaksegi 1250 eurot.

Veerus 9 “Maksustamisperioodil vormi KMD lahtrites 1 ja 2 kajastatud maksustatav käive” märgitakse see osa arve summast, mis on maksustamisperioodil 20% ja 9% määraga maksustatava käibena deklareeritud vormi KMD lahtrites 1 ja 2. 

Eraldi ridadel kajastatakse:

1. üldkorra alusel 20% määraga maksustatava käibe maksustatav väärtus;
2. üldkorra alusel 9% määraga maksustatava käibe maksustatav väärtus;
3. KMS  §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel 20% määraga maksustatava käibe maksustatav väärtus;
4. KMS  §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel 9% määraga maksustatava käibe maksustatav väärtus.

Kui kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendav maksukohustuslane on arve väljastanud, kuid maksustamisperioodil käivet ei tekkinud, märgitakse veergu “0”.

KMS §-s 41¹ sätestatud erikorra alusel maksustatava kauba võõrandaja veergu 9 ei täida.

Veerus 9 märgitakse see osa arve summast, mis on maksustamisperioodil 20% ja 9% määraga maksustatava käibena deklareeritud vormi KMD lahtrites 1 ja 2.

Kui ühel arvel on kajastatud erinevate määradega või erikorra alusel maksustatavaid kaupu või teenuseid, märgitakse INF-i veerus 9 KMD lahtrites 1 ja 2 käibena deklareeritud summa eraldi ridadel maksumäärade ja erikordade lõikes (vastavalt veeru 7 juhistes kirjeldatule).

Erikorra alusel maksustatava kinnisasja, metallijäätmete ja väärismetalli võõrandaja veerus 9 summat ei näita, sest siseriikliku pöördmaksustamise korral ei kuulu käive deklareerimisele KMD real 1 (deklareeritakse KMD real 9).

Erikorra alusel maksustatava kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügil väljastatud arve puhul märgitakse veergu 9 maksustamisperioodil KMD lahtris 1 ja 2 deklareeritud KMS §-s 41 ja 42 sätestatu kohaselt arvutatud maksustatav väärtus käibemaksumäärade lõikes (eraldi ridadel).

Nt kui isik võõrandab kasutatud sõiduauto summas 2000 eurot, mille soetusmaksumus on 1500 eurot, on müügitehingu maksustatav väärus 416,67 eurot (2000-1500=500 eurot; 500:1,2= 416,67 eurot). Nimetatud käive summas 416,67 eurot tulebki deklareerida INF-i veerus 9.

Veerus 10 “Erisuse kood” märgitakse erisuse kood:

• 01 – KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel maksustatav käive;
• 02 – KMS §-s 411 sätestatud erikorra alusel maksustatav käive, mil kauba võõrandaja asemel arvestab kauba soetaja tehingu kohta väljastatud arvel märgitud käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana;
• 03 – arve sisaldab muu hulgas 0% määraga maksustatavat või maksuvaba käivet või käibena mittekäsitatavaid tehinguid või toiminguid.

Kui ühel arvel on enam kui 1 erisus, märgitakse mitu erisuse koodi.

Kui arve on esitatud KMS §-des 41– 42 sätestatud erikordade alusel või arve sisaldab lisaks 20% ja 9% määraga maksustatavale käibele ka nt 0% määraga käivet, maksuvaba käivet või käibena mittekäsitatavaid tehinguid või toiminguid, tuleb veerus 10 märkida erisuse kood vastavalt 01, 02 või 03. Kui ühe arve osas kehtib enam kui 1 erisus, märgitakse mitu erisuse koodi.

Erisuste märkimine aitab täpsustada riskianalüüsi ning vähendab võimalust, et Maksu- ja Tolliamet peab andmete analüüsimisel uuesti ettevõtjaga kontakteeruma.

---

Vormi KMD INF B-osa

Vormi KMD INF B-osal kajastatakse Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud isikutelt saadud arvete andmed. Arvete andmed kajastatakse juhul, kui arvel märgitud käibemaks kuulub vormi KMD lahtris 5 osaliselt või täielikult mahaarvamisele.

Vormi B osal kuuluvad kajastamisele kõik ostuarved, millele on Eesti maksukohustuslasest müüja poolt märgitud 20% või 9% määraga maksustatavate kaupade ja teenuste väärtuselt arvestatud käibemaksusumma ning mille osas deklaratsiooni esitaja kasutab oma õigust sisendkäibemaks osaliselt või täielikult maha arvata. Ostuarveid, millel märgitud käibemaks ei kuulu sisendkäibemaksuna mahaarvamisele (nt üksnes maksuvaba käibe tarbeks soetatud kaupade ja teenuste eest saadud arved), vormi B osal deklareerimisele ei kuulu.

Saadud arvete andmed kajastatakse vormi B-osal maksustamisperioodil, mil arvel kajastatud käibemaks deklareeritakse vormi KMD lahtris 5. Kui arvel märgitud käibemaks kuulub vormi KMD lahtris 5 mahaarvamisele ka hilisematel maksustamisperioodidel, kajastatakse arve andmed ka järgnevatel maksustamisperioodidel, mil nimetatud arve osas tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus KMD lahtris 5 (välja arvatud kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamisel).

Arve andmed tuleb nii vormil KMD kui ka KMD INF kajastada sellel maksustamisperioodil, mil arvel kajastatud käibemaks arvatakse vormi KMD lahtris 5 arvestatud käibemaksust sisendkäibemaksuna maha. Seega kajastatakse arve andmed KMD INF-l samal maksustamisperioodil, mil need kuuluvad deklareerimisele KMD-l.

Vastavalt KMS § 31 lõikele 8 arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, millal kaup või teenus on KMS § 11 kohaselt soetatud või saadud. Seega tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus üldjuhul ajal, mil müüjal tekkis mahaarvatava käibemaksu osas maksukohustus (reeglina kauba lähetamine või teenuse osutamine, samuti ettemaks) ning seda eeldusel, et deklaratsiooni esitamise ajaks on arve kätte saadud.

Näiteks juhul, kui kauba müüja saab ettemaksu 30. novembril, siis on ta kohustatud väljastama ettemaksu kohta arve hiljemalt 7. detsembriks ning kajastama käivet novembrikuu eest esitataval KMD-l ja KMD INF-l. Kauba soetaja deklareerib sisendkäibemaksu samuti novembrikuu KMD-l ja KMD INF-l.

KMS § 31 lõike 9 kohaselt kui maksustamisperioodi käibedeklaratsiooni esitamise ajaks ei ole arvet saadud, arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil arve saadakse. Kui ostja ei ole eeltoodud näite puhul arvet enne 20. detsembrit kätte saanud, deklareerib ostja sisendkäibemaksu selle kuu KMD-l ja KMD INF-l, mil ta arve sai.

Kui arvel märgitud käibemaks kuulub KMD lahtris 5 mahaarvamisele ka hilisematel maksustamisperioodidel, tuleb sama arve andmed kajastada KMD INF-l uuesti samal maksustamisperioodil, mil nimetatud arve osas tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus KMD-l.

Nt kui ostuarve saadakse jaanuaris summas 1000 eurot + käibemaks 200 eurot (kaup üle andmata), mille eest tasutakse veebruaris 200 eurot ja aprillis 1000 eurot, deklareeritakse arve andmed KMD INF B-osal veebruaris ning aprillis. Jaanuaris ja märtsis arve andmeid KMD INF-l ei kajastata, sest nendel kuudel ei teki arve märgitud käibemaksu osas sisendkäibemaksuna mahaarvamise õigust KMD-l.

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra kohaselt deklareeritavatest arvetest kajastatakse vormil vastaval maksustamisperioodil täielikult või osaliselt tasutud arvete andmed. Tasumata arve andmed kajastatakse vormil maksustamisperioodil, mil kaup on müüja poolt lähetatud või kättesaadavaks tehtud või teenus saadud. Tasumata ja osaliselt tasutud arve andmed kajastatakse vormil ka järgnevatel maksustamisperioodidel kuni arve täieliku tasumiseni.

Kassapõhist käibemaksuarvestust rakendaval maksukohustuslasel tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumisel, s.t kui kauba soetamise või teenuse saamise eest tasutud ei ole, siis sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus puudub. Kauba soetamise või teenuse saamise eest osalisel tasumisel on sisendkäibemaksu õigus maha arvata kauba või teenuse eest tasutud osas.

Näiteks kui kaup soetati ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks 30. aprillil, mille eest toimus tasumine 6. mail, tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus maikuu KMD-l.

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra kohaselt deklareeritavad arved kajastatakse vormil maksustamisperioodil, mil saadud teenuse või kauba eest arve saadakse ning kõikidel järgnevatel maksustamisperioodidel kuni arve täieliku tasumiseni (s.t kuni sisendkäibemaksu mahaarvamiseni KMD lahtris 5).

Nt kui arve saadakse novembris (kaup lähetatud samuti novembris), mille eest tasutakse jaanuaris, deklareeritakse arve andmed KMD INF B-osal nii novembris, detsembris kui ka jaanuaris (novembri- ja detsembrikuu eest esitatava KMD INF B-osa veerus 8 märgitakse „0“, sest nimetatud arve osas ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust KMD lahtris 5 tekkinud). KMD-l deklareeritakse nimetatud arvel kajastatud käibemaks sisendkäibemaksuna lahtris 5 jaanuarikuus.

Üldkorra kohaselt deklareeritavad arved (kauba soetamine ja teenuse saamine, kui kauba või teenuse eest tasumine toimub lepingu, näiteks liisingulepingu alusel kauba lähetamisele või teenuse osutamisele järgneva pikema perioodi jooksul kui kolm kalendrikuud, nt pikaajalised liisingulepingud, rendilepingud, järelmaksuga müük) kajastatakse vormil KMD INF üksnes nendel maksustamisperioodidel, mil ostuarvel märgitud käibemaks kuulub vormi KMD lahtris 5 sisendkäibemaksuna mahaarvamisele.

Vorm täidetakse arvete lõikes.

Vormi KMD INF B-osa täidetakse arvete lõikes (v.a juhul, kui kasutatakse kuni 2015. a lõpuni antud võimalust esitada arvete andmed summeerituna tehingupartnerite lõikes).

Kreeditarve arvulised andmed kajastatakse vormil miinusmärgiga.

Saadud kreeditarvete arvulised andmed kajastatakse vormi KMD INF B-osal veergudes 6, 7 ja 8 miinusmärgiga.

Veerus 1 “Nr” märgitakse vormi rea järjekorranumber.

Veerus 2 “Tehingupartneri registri- või isikukood” märgitakse tehingupartnerile, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjale, Eestis väljastatud registrikood. Mitteresidentide kohta märgitakse maksukorralduse seaduse §-s 17 nimetatud maksukohustuslaste registris omistatud registrikood. Notarite ja kohtutäiturite, kes peavad ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena ning kes ei oma registrikoodi, kohta märgitakse isikukood.

Veerus 2 märgitakse üldjuhul tehingupartnerile Eestis väljastatud registrikood. Registrikood märgitakse ka FIE-de puhul.

Isikukood märgitakse üksnes notarite ja kohtutäiturite puhul, kes peavad ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena ning kes ei oma registrikoodi.

Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud mitteresidentidelt saadud ostuarvete deklareerimisel märgitakse INF-le nn mitteresidendi kood.

Veerus 3 “Tehingupartneri nimi” märgitakse tehingus osaleva isiku nimi.

Veerus 3 märgitakse arve väljastanud tehingupartneri nimi.

Veerus 4 “Arve number” märgitakse arvel kajastatud arve number.

Veerus 5 “Arve kuupäev (pp.kk.aaaa)” märgitakse arve väljastamise kuupäev formaadis pp.kk.aaaa.

Veerus 5 märgitakse arve väljastamise kuupäev formaadis pp.kk.aaaa (päev/kuu/aasta). Siinkohal on oluline, et INF-l peab olema kajastatud arve väljastamise kuupäev, mitte nn kande kuupäev.

Veerus 6 “Arve kogusumma koos käibemaksuga” märgitakse 20% ja 9% käibemaksumääraga maksustatavate kaupade ja teenuste eest saadud arve kogusumma koos käibemaksuga, sealhulgas samal arvel sisalduv 0% määraga maksustatava või maksuvaba kauba ja teenuse väärtus või käibena mittekäsitatavate tehingute ja toimingute väärtus. Muu hulgas kajastatakse antud veerus KMS §-s 41¹ sätestatud erikorra alusel maksustatava kauba soetamisel saadud arve kogusumma koos käibemaksuga.

Veergu 6 kirjutatakse arve kogusumma koos käibemaksuga, seda ka juhul, kui arve sisaldab lisaks 20% või 9% määraga käibele ka nt 0% või maksuvaba käive.

Näide: Isik väljastas järgmise arve: 2) 20% käive 500 EUR Maksuvaba käive 1200 EUR Käibemaks 100EUR Arve summa kokku 1800 EUR Veergu 6 märgitakse arve kogusumma koos käibemaksuga 1800 EUR (500EUR + 1200 EUR + 100 EUR).

 

Veeru 7 “Arvel märgitud käibemaksusumma” täidab kassapõhist käibemaksuarvestust rakendav maksukohustuslane.

KMS § 32 või § 29 lõike 4 kohaselt sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel võib erandina märkida veergu vormi KMD lahtris 5 kajastatud sisendkäibemaksu summa.

Veergu 7 täidab üksnes kassapõhist käibemaksuarvestust rakendav maksukohustuslane. Nimetatud veeru täitmine on kassapõhist käibemaksuarvestust rakendavale maksukohustuslasele kohustuslik ka juhul, kui vormil kajastatakse üldkorra kohaselt deklareeritavaid arveid (nt pikaajalise liisingulepingu puhul).

Veerus 7 märgitakse saadud ostuarvel, sh erikorra alusel maksustatava kinnisasja, metallijäätmete ja väärismetalli soetamisel saadud ostuarvel märgitud käibemaksusumma.

Sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise korral KMS § 32 või § 29 lõike 4 sätestatu kohaselt (kaupa või teenust kasutatakse osaliselt maksuvaba käibe või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkide tarbeks) võib erandkorras näidata veerus 7 ka KMD lahtris 5 mahaarvamisele kuuluvat sisendkäibemaksu summat.

Näiteks kui ettevõttes kasutatakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel proportsiooni 50% ning ostuarve sisestamisel raamatupidamise programmi kajastatakse sisendkäibemaksuna koheselt üksnes 50% arvel olevast käibemaksusummast ja suurendatakse kauba maksumust mahaarvamisele mittekuuluva käibemaksu võrra, siis ei ole arvel märgitud käibemaksusummat finantsarvestussüsteemist võimalik välja võtta. Eeltoodud põhjusel aktsepteerib maksuhaldur veerus 7 erandina ka KMD lahtris 5 mahaarvamisele kuuluva sisendkäibemaksu summa märkimist.

Veerus 8 “Maksustamisperioodil vormi KMD lahtris 5 kajastatud sisendkäibemaksu summa” märgitakse see osa arvel märgitud käibemaksusummast, mis on maksustamisperioodil vormi KMD lahtris 5 sisendkäibemaksuna deklareeritud.

Veerus 8 märgitakse see osa ostuarvel, s.h erikorra alusel maksustatava kinnisasja, metallijäätmete ja väärismetalli soetamisel saadud ostuarvel märgitud käibemaksusummast, mis on maksustamisperioodil vormi KMD lahtris 5 arvestatud käibemaksust sisendkäibemaksuna maha arvatud.

Kui kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendaval maksukohustuslasel puudub sellel maksustamisperioodil arvel märgitud käibemaksusumma mahaarvamise õigus, märgib ta veergu “0”.

Kui kassapõhist käibemaksuarvestust rakendavale maksukohustuslasele on kaup müüja poolt lähetatud või kättesaadavaks tehtud või teenus saadud, kuid ostuarve on tasumata, siis puudub tal ostuarvel märgitud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Tasumata ostuarve andmete kajastamisel märgib kassapõhine käibemaksukohustuslane veerus 8 „0“.

KMS § 32 või § 29 lõike 4 kohaselt sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel võib erandina märkida veergu kogu arvele märgitud käibemaksusumma.

Sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise korral KMS § 32 või § 29 lõike 4 sätestatu kohaselt (kaupa või teenust kasutatakse osaliselt maksuvaba käibe või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkide tarbeks) võib erandina näidata veerus 8 kogu arvele märgitud käibemaksusumma.

Näiteks kasutatakse ettevõttes sisendkäibemaksu mahaarvamisel proportsiooni 50%. Kui ostuarvete sisestamisel raamatupidamise programmi kajastatakse sisendkäibemaksuna kogu arvel näidatud käibemaksusumma (s.t 100%) ning kuu lõpus tehakse õiendi alusel 1 finantskanne mahaarvatava sisendkäibemaksu kohta proportsiooniga 50% kõigi arvete osas, siis ei ole KMD lahtris 5 kajastatud sisendkäibemaksu summat finantsarvestussüsteemist arvete lõikes võimalik välja võtta. Eeltoodud põhjusel aktsepteerib maksuhaldur veerus 8 erandina ka kogu arvel märgitud käibemaksusumma märkimist.

Veerus 9 “Erisuse kood” märgitakse erisuse kood järgmiselt:

• 11 – sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine vastavalt KMS §-le 32 või § 29 lõikele 4;
• 12 – KMS §-s 41¹ sätestatud erikorra alusel maksustatava kauba soetamine, mil kauba võõrandaja asemel arvestab kauba soetaja tehingu kohta väljastatud arvel märgitud käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana.

Kui ühe arve osas kehtivad mõlemad erisused, märgitakse mõlemad koodid.

Kui saadud ostuarve alusel arvatakse sisendkäibemaks maha osaliselt vastavalt KMS §-le 32 või § 29 lõikele 4 (nt on kaup soetatud osaliselt maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel), märgitakse veerus 9 erisuse kood 11.

KMS §-s 41¹  sätestatud erikorra alusel maksustatava kauba soetamisel saadud ostuarve kajastamisel tuleb veerus 9 märkida erisuse kood 12 (nn siseriiklik pöördmaksustamine).

Kui ühe arve osas kehtivad mõlemad erisused, märgitakse veerus 9 mõlemad koodid. Näiteks kui soetatakse erikorra alusel maksustatav kinnisasi, mida hakatakse kasutama osaliselt maksuvaba käibe tarbeks ning seetõttu arvatakse ka ostuarvel kajastatud käibemaks sisendkäibemaksuna maha osaliselt, kajastatakse veerus 9 koodid 11 ja 12.

---

KMD INF vormi parandamine

Paranduse esitamine elektrooniliselt

Kui esitatud vormil jäid mõne arve andmed deklareerimata või mõni rida täideti puudulikult või valesti, täiendatakse vormi puuduvate andmetega ja valed andmed parandatakse ning vorm esitatakse uuesti.

Elektroonilise parandamise korral tuleb vormi täiendada puuduvate andmetega või valed andmed parandada ning seejärel esitada vorm uuesti. Failist laadimise korral tuleb vormi parandamisel kogu deklaratsioon, s.t nii vorm KMD kui ka vorm KMD INF uuesti esitada.

Paranduse esitamine paberkandjal

Kui esitatud vormil jäid mõne arve andmed deklareerimata või mõni rida täideti puudulikult või valesti, siis paberkandjal paranduse esitamisel tuleb sama maksustamisperioodi kohta esitada uus vorm märkusega “Parandus”.

Vormi parandamisel esitatakse õiged andmed üksnes valesti kajastatud arve andmete kohta. Andmete parandamiseks tuleb valesti kajastatud arve andmed kirjutada vormile esialgsel kujul uuesti, asendades arve andmetes summad nullidega. Õiged arve andmed kõikide veergude kohta kajastatakse uuel real.

Kui esialgselt esitatud vormil kajastati arve ekslikult (ei kuulunud vormil kajastamisele), siis parandamise korral peab selle arve andmete kustutamiseks asendama arve andmetes summad nullidega.

Esialgselt esitatud vormil kajastamata arve andmed esitatakse parandataval vormil uue reana.

 

Vaata ka: Käibedeklaratsiooni lisa täitmise näited