Küsimused ja vastused: 1000-euroste arvete deklareerimine praktikas

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

1. novembril 2014 jõustuv käibemaksuseaduse muudatus paneb käibemaksukohustuslastele kohustuse deklareerida käibemaksudeklaratsiooni (KMD) lisa INF vormil kõik vähemalt 1000 euro suurused arved. Seaduse jõustumiseni on jäänud vähem kui kuu ning esile on kerkinud rida praktilisi küsimusi.

Kuidas arvestada 1000 euro piirmäära? 

Seadusemuudatuse eesmärk oli sätestada kohustus, et 1000 euro piirmäära arvestatakse väljastatud ja saadud arvete osas eraldi. Eraldi arvestust peetakse ka kreeditarvete osas. Kui näiteks ühele tehingupartnerile väljastatakse ühel maksustamisperioodil 900 euro suurune arve ja sama tehingupartner väljastab 700-eurose arve, siis kumbagi neist arvetest KMD lisal INF kajastama ei pea.

Kui maksukohustuslane väljastab tehingupartnerile arve suuruses 800 eurot ja samale tehingupartnerile samal perioodil kreeditarve 500 euro ulatuses, siis ka neid arveid KMD lisal INF kajastama ei pea. Kui aga viimase näite puhul on väljastatava arve summa 1000 eurot ja kreeditarve 500 eurot, siis tuleb KMD lisal INF kajastada mõlemad arved, kuna müügiarve on 1000 eurot. Kreeditarvet näidatakse KMD lisal INF miinusmärgiga.

Kuidas kajastada mitme erineva maksumääraga arveid?

Seadusemuudatus näeb ette, et KMD lisal INF tuleb deklareerida ainult 20% ja 9% maksumääraga käivet. Kui aga ühele arvele lisatakse mitme erineva reaga ka näiteks maksuvaba käive või mittekäive, siis lähevad ka maksuvaba käibe ja mittekäibe osakaal 1000 euro piirmäära arvutamise sisse.

Näiteks väljastab maksukohustuslane arve, kus on eraldi ridadena välja toodud 500 eurot 20% maksumääraga käivet, 300 eurot 9% maksumääraga käivet ja 300 eurot maksuvaba käivet. Selline arve kuulub KMD lisal INF deklareerimisele, sest arve kogusumma on üle 1000 euro. Kui kõigi kolme teenuse osas tehakse eraldi arve, siis ei kuulu need KMD lisal INF deklareerimisele, sest 20% ja 9% maksumääraga arvete kogusumma jääb alla 1000 euro. 

Kas ja kuidas deklareerida ostuarveid, kui ostujuht on kaupluses ostnud kaupa firma krediitkaardiga? 

See on küllaltki levinud praktika, kus firma töötajad saavad kasutada firma krediitkaarti või siis maksavad arve isikliku krediitkaardiga ja esitavad kuluaruande firmale. Mõlemal juhul on oluline, kas firma töötaja küsib kauba müüjalt firma nimele arve või mitte. Kui eraldi arvet firma nimele ei ole, siis on tegemist isikustamata müügiga ja sellist müüki ning ka ostu ei tule KMD lisal INF deklareerida. 

Kas ja kuidas tuleb deklareerida lihtsustatud ostuarveid? Näiteks bensiinitšekid? 

Ostu poolel on arvete deklareerimisel oluliseks tingimuseks, et deklareerima peab KMD lisal INF selliseid arveid, mille alusel on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaks maha arvata. Kui maksukohustuslasel on bensiinitšekid ja ta lisab sinna oma nime, siis on tal õigus sisendkäibemaks maha arvata. Kui arve või arvete kogusumma ületab 1000 euro piiri, siis tuleb need lihtsustatud ostuarved KMD lisal INF ka deklareerida. Müüjal samade arvete osas deklareerimise kohustust ei teki, sest tema jaoks on see isikustamata müük. 

Mis on isikustamata müük? Kas see on käibemaksuseaduses defineeritud? 

Isikustamata müügi mõistet ei ole käibemaksuseaduses sätestatud. Seadusemuudatuse seletuskirja kohaselt tuleb isikustamata müügi all mõista kõike juhtumeid, kus müüja ei väljasta arvet konkreetsele juriidilisele isikule. KMD lisal INF tuleb deklareerida piirmäära ületades ainult juriidilistele isikutele tehtud müüki. Isikustamata müügi alla lähevad ka kõik sellised müügid, mille tõestuseks väljastatakse lihtsustatud arve. Näiteks kütusetšekid, mida saab automaattanklast, parkimisautomaadi kviitungid jne. 

Kas isikustamata arvete sisendkäibemaksu tohib KMD-l sisendkäibemaksuna arvesse võtta? 

Maksuhaldur on praktikas aktsepteerinud olukorda, kus lihtsustatud arvetele kirjutab maksumaksja ise äriühingu nime peale ja arvab tšekil näidatud sisendkäibemaksu maksmisele kuuluvast käibemaksust maha. Loomulikult on siin vaja tõestada ostu seos maksustatava ettevõtlusega.

Kui ostja kirjutab lihtsustatud arvele äriühingu nime peale, siis ostja jaoks on tegemist juba kuludokumendiga, mille alusel on tal õigus sisendkäibemaks maha arvata. Kui ostjal on õigus sisendkäibemaks selle arve alusel maha arvata, siis tuleb piirmäära ületades seda ostu ka KMD lisal INF kajastada. Müüja jaoks jääb see aga ikka isikustamata müügiks, mida ta KMD lisal INF müügi poolel ei deklareeri. Siin jääb tõesti ebakõla sisse. Müüja ei deklareeri ja ostja deklareerib. Kuna süsteem ilmselt ise sellest segadusest aru ei saa, siis lahendavad selle probleemi maksu- ja tolliametnikud infopäringu teel. Selliseid ebakõlasid toob seadusemuudatusega veelgi, mida tuleb hakata üksikjuhtumi põhiselt lahendama. 

Miks ei ole kaardiga-sularahas ostetud kütusetšekid "isikustamata ostud"? 

Nii kaua, kui ostja ei ole oma nime tšekile peale kirjutanud, on need ostja jaoks isikustamata ostud. Müüja jaoks jäävad need ka siis isikustamata müügiks, kui ostja on need oma nimega varustanud ja KMD lisal INF deklareerinud. 

Mis mõte on ainult ühel tehingu osapoolel tehinguid KMD INF‑il deklareerida? KMD INF-i eesmärk on ju ostja ja müüja tehinguandmete võrdlemine. 

Seadusemuudatuse eesmärk on loomulikult võrrelda nii ostja kui müüja andmeid. Küll aga on juba praegu ette näha päris palju olukordi, kus seda reaalselt ei ole võimalik teha. Eelpool on kirjeldatud vaid mõned olukorrad. Samasugune olukord võib vabalt tekkida juhul, kui teenuse müüjal lasub ametisaladuse hoidmise kohustus ja tema ei deklareeri sellele tuginedes ühtegi arvet. Küll aga ei vabasta müüja deklareerimata jätmine ametisaladusele tuginedes ostjat deklareerimiskohustusest. Seega on veel üks näide, kus ostja ja müüja deklareeritud andmed ei lähe omavahel kokku.

Samuti võib ebakõla tekkida juhul, kui müüja ja ostja deklareerivad arved erinevatel maksustamisperioodidel. Ükski süsteem ei saa garanteerida absoluutset tulemust, ikka jäävad erandid sisse. Küsimus on pigem selles, kas ja kuidas neid erandeid kontrollima hakatakse.

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll