Juhendis käsitleme maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 2 täitmist.

1. Sissejuhatus

1.1. Üldinfo

Deklaratsiooni vorm TSD lisadega ja nende täitmise kord on kehtestatud rahandusministri määrusega. Kehtivad deklaratsioonivormid leiate maksu- ja tolliameti (edaspidi MTA) koduleheküljelt rubriigist "Blanketid ja vormid".

Vormi TSD lisa 2 täidab väljamakse tegija mitteresidendist füüsilise isiku Eestis maksustatavate tulude kohta. Residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksed deklareeritakse TSD lisal 1, mitteresidendist juriidilisele isikule tehtud väljamaksed TSD lisal 3.

Vormi TSD lisa 2 esitatakse koos tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni (edaspidi TSD) vormiga TSD.

TSD lisal 2 deklareeritavad maksud ja maksed tasutakse väljamakse tegija poolt MTA pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks (vt siit), samaks tähtpäevaks MTA-le esitatud maksudeklaratsiooni TSD lisa 2 alusel.

TSD lisa 2 teisele lehele on trükitud vormi täitmise selgitused.

TSD lisas 2 märgitakse kõik väljamaksed ning maksusummad eurodes.

Saaja residentsuse määramine võib olla keeruline, kuna sõltub tema isiklikest asjaoludest, mistõttu kahtluse korral palume pöörduda MTA teenindusbüroo poole või küsida abi e-postiaadressil fyysisik@emta.ee. Füüsilise isiku residentsuse määramise juhend on kättesaadav MTA kodulehel siin. 

SISUKORD

1. Sissejuhatus
   1.1. Üldinfo
   1.2. Väljamakse tegija
   1.3. Saaja registreerimisest
2. TSD lisa 2 täitmisest
3. Näited
   3.1. Litsentsitasu
   3.2. Töövõtulepingu tasu
   3.3. Väljaspool Eestit teenitud töötasu
   3.4. Intress

Originaalartikkel

–page1–

1.2. Väljamakse tegija

Vormi TSD lisa 2 esitamise kohustus on järgmistel isikutel, kes teevad maksustatavaid väljamakseid mitteresidendist füüsilistele isikutele: 

• residendist juriidiline isik,
• riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus,
• füüsilisest isikust ettevõtja,
• füüsilisest isikust tööandja,
• Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident,
• tööandjana tegutsev mitteresident.

Väljamakse tegija on kohustatud mitteresidendi maksustatavalt tulult deklareerima ning kinni pidama tulumaksuseaduses ja välislepingus ettenähtud määras. Mitteresidendist töötajale või teenuse osutajale makstud tasult deklareerib ja tasub väljamaksja ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset.

Mitteresidendist tööandja (kes ei ole kohustatud Eestis registreerima füüsilisest isikust ettevõtjana ega mitteresidendist juriidilise isiku püsivat tegevuskohta), kes teeb saajale Eestis maksustatavaid väljamakseid, registreeritakse maksuhalduri juures tööandjana, avalduse vormi R2 alusel.

Tagasi sisukorda
–page2–

1.3. Saaja registreerimisest

TSD lisal 2 mitteresidendile tehtavate väljamaksete näitamiseks peab mitteresidendist saajal olema registrikood Eestis (Eesti isikukood või selle puudumisel MTA väljastatud registrikood).

MTA kodulehel rubriigis "E-päringud" lingi "Mitteresidentide koodid" kaudu ning e-maksuametis/e-tollis rubriigis "Avalikud päringud" asuva lingi "Mitteresidendi isikukoodi/registrikoodi otsimine" kaudu on väljamakse tegijal ja saajal võimalik kontrollida, kas tulusaajal on Eestis registrikood olemas ning kas tema kohta on andmebaasis kehtiv välisriigi residentsustõend.

Kui kontrollotsinguga ei leitud mitteresidendi registrikoodi, tuleb väljamakse tegijal pöörduda registrikoodi saamiseks MTA poole, edastades isiku registreerimiseks taotluse isiku registreerimiseks vajalike andmetega selleks ettenähtud avalduse vormil R3 (eesti keeles, inglise keeles, vene keeles). 

Rubriigi "Blanketid ja vormid" alamrubriigis "Mitteresidendi registreerimise taotlused" on ka avaldus andmete esitamiseks (soovitavalt e-posti teel), kui registrikoodi Eestis soovitakse korraga mitmele isikule.

Kui tööandja kavatseb esitada uue välismaalasest töötaja andmed haigekassale ravikindlustuskaitse saamiseks, mis põhineb Eesti isikukoodil, on otstarbekam mitte registreerida välismaalasest töötajat maksu- ja tolliametis, vaid taotleda talle kohe Eesti isikukoodi andmist lihtsustatud korras (seda võib teha juba enne töötaja Eestisse saabumist kohaliku notari või Eesti konsulaadi või pärast kohalejõudmist kohaliku omavalitsuse kaudu, näiteks Tallinna Perekonnaseisuametis (Pärnu mnt 67).

Taotlust ei ole vaja esitada, kui mitteresidendil on olemas Eesti isikukood, mis võimaldab samuti deklareerida isikule tehtud maksustatavaid väljamakseid vormi TSD lisal 2.

Taotluse alusel väljastatakse avalduse esitajale registreeritava isiku registrikood Eestis esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

Oluline on tähele panna, et maksuhalduri poolt mitteresidendile omistatud registrikood Eestis ei muuda isiku residentsust, isik ei saa nimetatud protseduuri tagajärjel Eesti residendiks.

Kui ettevõtlustulu saaja on Eesti äriregistris või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks, siis väljamaksja tulumaksu kinni ei pea (tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 40 lg 2 p 3).

Tagasi sisukorda
–page3–

2. TSD lisa 2 täitmisest

TSD lisa 2 lahtrid 

1	Jrk nr
2	Ees- ja perekonnanimi
3	Registrikood Eestis
4	Residendiriigi kood
6	Väljamakse kood
7	Arvutatud sotsiaalmaks
8	Sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamaksed
9	Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks
10	Kinnipeetud tulumaksu summa
11	Kinnipeetud tulumaksu määr protsentides
12	Tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev
13	Kinnipeetud töötuskindlustusmakse
14	Väljamaksed, millelt peetakse kinni töötuskindlustusmakset

Lahtrisse 2 märgitakse mitteresidendi ees- ja perekonnanimi. E-maksuametis/e-tollis täidetakse lahter automaatselt, kui on sisestatud isiku õige Eesti registrikood lahtrisse 3.

Lahtrisse 3 – "Registrikood Eestis" – märgitakse mitteresidendi identifitseerimiseks tema isikukood Eestis. See lahter peab kindlasti olema täidetud, kuid siia ei saa märkida mitteresidendi isiku- või registrikoodi tema elukohariigis.

Kui mitteresidendil Eestis isikukoodi ei ole, väljastatakse talle registrikood maksu- ja tolliametist (vt p 1.3).

Kui ettevõtlustulu saaja on Eesti äriregistris või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks, siis väljamaksja tulumaksu kinni ei pea (TuMS § 40 lg 2 p 3) ning väljamakset TSD lisal 2 ei deklareerita.

Lahtrisse 4 – "Residendiriigi kood" – märgitakse mitteresidendi riigikood (st selle riigi kood, kus saaja on resident). Näiteks kui saaja aadress on Soomes, märgitakse siia FIN, kui saaja elab Rootsis siis SWE, jne. Maksulepinguriikide koodide nimekiri on leitav siit. Kui mitteresidendist saaja elukohariigiga nimetatud lepingut ei ole, märgitakse koodiks "XXX" – muud riigid.

Lahtrisse 5 märgitakse mitteresidendile tehtud väljamakse liik, mis peab vastama lahtrisse 6 märgitud väljamakse koodile (e-maksuametis/e-tollis valitakse liik ning kood tekib automaatselt).

Väljamakse liigi valimisel on tähtis maksulepingu mõju väljamakse maksustamisele, koodid on kehtestatud OECD mudellepingu artiklite numeratsiooni alusel.

Lõplik loetelu väljamakse liikidest (lahter 5) ja koodidest (lahter 6) on:

Kood	Väljamakse liik
6	kinnisvara üüri- või renditasu
11	intress
12	litsentsitasu, v.a koodiga 12a märgitav seadme rendi- või üüritasu
12a	seadme rendi- või üüritasu
14	ettevõtlusest (kutsetegevusest) saadud tulu, v.a kui väljamakse saaja on äriregistrisse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ning tasu on tema ettevõtlustulu
15	palgatulu töölepingu või töövõtu-, käsundus- või muu töö tegemiseks või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töötamise eest, v.a koodiga 15a märgitav töösuhte lõppemisel või lõpetamisel töötajale makstav hüvitis; tööandja makstav haigushüvitis
15a	töösuhte lõppemisel või lõpetamisel töötajale makstav hüvitis
16	juhatuse ja nõukogu liikme tasu
17	sportlase ja meelelahutaja esinemistasu või tasu tema teose Eestis esitamise eest
18	pension ja muu sarnane väljamakse, v.a koodiga 18a märgitav pension;
18a	Eesti riigi poolt seaduse alusel makstav pension ja „Kogumispensionide seaduse” alusel makstav kohustuslik kogumispension
19	avalikus teenistuses töötamisest saadud tasu, v.a koodiga 19a märgitav teenistusest vabastamisel teenistujale makstav hüvitis; tööandja makstav haigushüvitis
19a	teenistusest vabastamisel teenistujale makstav hüvitis
20	üliõpilase tulu
21	muu tulu, k. a toetus, abiraha, stipendium, hasartmänguvõit; kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia; vanemahüvitise seaduse alusel makstav hüvitis; Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa või Eesti residendist kindlustusseltsi makstud kindlustushüvitis, Eesti pensionifondist tehtud väljamakse.

NB! Ühele isikule tehtud erinevat liiki väljamaksete kohta täidetakse eraldi rida.

Erinevatele väljamakse liikidele vastavad tulumaksuseadusest ning tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingutest tulenevad erinevad tulumaksumäärad.

Lahtrisse 7 märgitakse arvutatud sotsiaalmaks.

Sotsiaalmaksu mitteresidendile tehtud väljamaksetelt tasub Eestis tööandja määraga 33%.

Juhime tähelepanu, et olenevalt konkreetsest situatsioonist võib juhtuda, et Eesti tööandja, kes maksab mitteresidendile palka, peab maksma sellele töötajale makstud palgalt Eestis nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu või ainult tulumaksu Eestis või ainult sotsiaalmaksu Eestis, kuna need maksud alluvad erinevatele rahvusvahelise maksustamise regulatsiooni allikatele. Sotsiaalmaksu rahvusvahelisest aspektist saate täpsemat infot siit.

Lahtrisse 8 märgitakse sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamaksed.

Lahtrisse 9 märgitakse mitteresidendile tehtud tulumaksuga maksustatav väljamakse summa koos sellelt kinnipeetava tulumaksuga (brutosumma). See tähendab, et tegemist ei ole mitteresidendile tegelikult väljamakstud summaga, vaid summaga enne mahaarvamiste tegemist ning tulumaksu kinni pidamist.

Kui mitteresidendi tulu ei ole Eesti tulumaksuseaduse alusel maksustatav (tulu pole TuMS §-s 29 maksustatavana nimetatud, näiteks välisriigis töötamise eest saadud töötasu või on TuMS § 31 alusel maksuvaba, näiteks välislähetuse päevaraha), nimetatud väljamakset TSD lisal 2 ei deklareerita.

Kui ettevõtlustulu saaja on Eesti äriregistris või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks, väljamaksja tulumaksu kinni ei pea (TuMS § 40 lg 2 p 3).

Kui mitteresidendile tehtud väljamakselt tulumaksu kinni ei peeta, kuid tasutakse sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmakset, jäetakse lahter 9 tühjaks.

Kui mitteresidendi tulu on Eesti tulumaksuseaduse alusel maksustatav ning väljamaksjal on tulumaksu kinnipidamise kohustus, kuid Eesti ja mitteresidendi elukoha riigiga sõlmitud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi maksuleping) kohaselt Eestil maksustamise õigus puudub, deklareeritakse mitteresidendile tehtud väljamakse TSD lisal 2 lahtris 9, kuid lahtrisse 10 märgitakse tulumaksu summaks 0.

Maksulepingu tulumaksuvabastust saab kohaldada vaid juhul, kui saaja kohta on olemas saaja residentsust kinnitav tõend (lahter 12).

Lahtrisse 10 märgitakse mitteresidendile tehtud väljamakselt kinnipeetud tulumaksu summa.

Eestis maksustatakse mitteresidendi tulu piiratud ulatuses, vaid tulumaksuseaduse 5. peatükis sätestatud Eesti tuluallikatest saadud tulu.

Mitteresidendist füüsilisele isikule makstavalt väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel ei tehta mahaarvamisi, ainsa erandina arvatakse väljamakselt enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 1 punkti 1 järgi kinni peetud töötuskindlustusmakse (lahtris 13).

Näiteks kui töötasult summas 1000 eurot (lahter 9) peetakse kinni töötuskindlustusmakse 28 eurot (lahter 13), siis tulumaksu summa lahtris 10 on (1000 –  28) x 21% = 204.12 eurot. Ühtki teist summat (näiteks maksuvaba tulu) peale töötuskindlustusmakse mitteresidendile tehtud väljamakselt maha ei arvata.

Kui mitteresidendi tulu on Eesti tulumaksuseaduse alusel maksustatav ning väljamaksjal on tulumaksu kinnipidamise kohustus, kuid Eesti ja mitteresidendi riigiga sõlmitud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi maksuleping) kohaselt Eestil maksustamise õigus puudub, deklareeritakse mitteresidendile tehtud väljamakse TSD lisal 2 lahtris 9, kuid lahtrisse 10 märgitakse tulumaksu summaks 0.

Maksulepingu tulumaksuvabastust saab kohaldada vaid juhul, kui saaja kohta on olemas saaja residentsust kinnitav tõend (lahter 12).

Näiteks kui Ameerika Ühendriikide residendile makstud esinemistasu, kui esinemistasu brutotulu suurus ei ületa maksuaastal 20 000 dollarit, märgitakse eurodes lahtrisse 9, kuid lahtrisse 10 kirjutatakse 0.

Mitteresidendi tulu tulumaksuga maksustamisest leiate täpsemat infot MTA kodulehelt siit.

Lahtrisse 11 märgitakse kinnipeetud tulumaksu määr protsentides, mis maksulepingu kohaldamisel võib olla madalam tulumaksuseaduses sätestatust (ka 0).

Üldine kinnipeetava tulumaksu määr Eestis on 21%.

Madalam kinnipeetava tulumaksu määr 10% kohaldub järgnevatele väljamaksetele:

a) mitteresidendile makstavalt litsentsitasult;
b) mitteresidendist kunstnikule või sportlasele Eestis toimunud tegevuse eest makstavalt tasult, samuti kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest mitteresidendist või füüsilisest isikust kolmandale isikule makstavalt tasult;
c) täiendavalt kogumispensionilt TuMS § 21 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustel.

Kui mitteresidendist saaja elukoha riigiga on Eestil sõlmitud kehtiv tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (maksuleping) ning on olemas saaja residentsust kinnitav tõend (mille väljaandmise kuupäev on lahtris 12), saab mitteresidendile tehtavale väljamaksele kohe väljamakse tegemisel kasutada maksulepingus sätestatud tulumaksuseadusest soodsamaid määrasid või maksuvabastust.

Järgnevas tabelis on näitlikult toodud kokkuvõte erinevate väljamakseliikide üldistest määradest, olenevalt konkreetsest olukorrast võib määr muutuda.

Kood	Väljamakse liik	Maksusäte	Määr
6	kinnisvara üüri- või renditasu	TuMS § 29 lg 6 p-d 1 ja 2, § 41 p 7	21
		Maksuleping	21**
11	intress	TuMS § 29 lg 7, § 41 p 4	21
		Maksuleping	21
12	litsentsitasu, v.a koodiga 12a märgitav seadme rendi- või üüritasu	TuMS § 29 lg 6 p 4, § 41 p 8	10
		Maksuleping	0, 5, 10*
12a	seadme rendi- või üüritasu	TuMS § 29 lg 6 p 4, § 41 p 8	10
		Maksuleping	0, 5, 10*
14	ettevõtlusest (kutsetegevusest) saadud tulu, v.a kui väljamakse saaja on äriregistrisse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ning tasu on tema ettevõtlustulu	TuMS § 29 lg 1, § 41 p 3	21
		Maksuleping	0
15 15a	palgatulu töölepingu või töövõtu-, käsundus- või muu töö tegemiseks või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töötamise eest, töösuhte lõppemisel või lõpetamisel töötajale makstav hüvitis; tööandja makstav haigushüvitis	TuMS § 29 lg 1, § 41 p 2 ja 3	21
		Maksuleping	21**
16	juhatuse ja nõukogu liikme tasu	TuMS § 29 lg 2, § 41 p 2	21
		Maksuleping	21**
17	sportlase ja meelelahutaja esinemistasu või tasu tema teose Eestis esitamise eest	TuMS § 29 lg 10, § 41 p 9	10
		Maksuleping	10**
18	pension ja muu sarnane väljamakse, välja arvatud koodiga 18a märgitav pension	TuMS § 29 lg 9, § 41 p 6	21
		§ 41 p 12	10
		Maksuleping	10, 21*
18a	Eesti riigi poolt seaduse alusel makstav pension ja kogumispensionide seaduse alusel makstav kohustuslik kogumispension	TuMS § 29 lg 9, § 41 p 6	21
		Maksuleping	0, 21**
19 19a	avalikus teenistuses töötamisest saadud tasu, teenistusest vabastamisel teenistujale makstav hüvitis; tööandja makstav haigushüvitis	TuMS § 29 lg 1, § 41 p 2	21
		Maksuleping	0, 21***
21	muu tulu, kaasa arvatud toetus, abiraha, stipendium, hasartmänguvõit; kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia; vanemahüvitise seaduse alusel makstav hüvitis; Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa või Eesti residendist kindlustusseltsi makstud kindlustushüvitis, Eesti pensionifondist tehtud väljamakse	TuMS § 29 lg 9, § 41 p 6	21
		Maksuleping	0, 21*

*Oleneb konkreetsest tulu sisust ja konkreetse maksulepingu sättest.
**Maksuleping ei sisalda madalamat määra, võib maksust vabastada.
***Oleneb saaja kodakondsusest ja konkreetsest maksulepingust.

Lahtrisse 12 märgitakse tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev juhul, kui selline tõend on olemas ning väljamaksele kohaldatakse maksulepingust tulenevaid maksuvähendusi või -vabastusi. Välisriigi maksuhalduri kinnitatud residentsuse tõend esitatakse maksu- ja tollikeskuse teenindusbüroole ning see on mitteresidendist füüsilisele isikule kehtiv 12 kuud. Kui tõendi kehtivuse ajal tehakse samale isikule veel väljamakseid, ei ole maksulepingu kohaldamiseks uut tõendit maksuhaldurile esitada vaja.

MTA kodulehel rubriigis "E-päringud" lingi "Mitteresidentide koodid" kaudu ning e-maksuametis/e-tollis rubriigis "Avalikud päringud" asuva lingi "Mitteresidendi isikukood/registrikood" kaudu on väljamakse tegijal ja saajal võimalik kontrollida, kas tulusaajal on MTA andmebaasis kehtiv välisriigi residentsustõend olemas.

Kui väljamakse tegemise ajal kehtivat residentsustõendit ei ole, maksulepingu soodusmäärasid väljamakse tegemisel kasutada ei saa. Maksulepingus võimaldatust enam Eestis kinnipeetud tulumaksu saab Põhja maksu- ja tollikeskuse teenindusbüroolt tagasi taotleda mitteresidendist füüsiline isik ise, esitades selleks taotluse (vorm TM3) koos välisriigi maksuhalduri kinnitatud residentsustõendiga.

Tulumaksuseaduses sätestatud maksuvabastuse korral puudub vajadus välislepingu maksusoodustuse kohaldamiseks, tulumaksuseadusega vabastatud summat ei deklareerita ning residentsustõendit ei esitata ja lahtrit 12 täita pole vaja.

Lahtrisse 13 märgitakse kinnipeetud töötuskindlustuse makse (lahter 14 x 2,8%).

Töötuskindlustusmakset makstakse mitteresidendist töötajale makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Makse määrad on 2011. a kindlustatule 2,8% ja tööandjale 1,4%. Makse kogumine toimub väljamakse tegija poolt paralleelselt sotsiaalmaksu kogumisega, seega kui väljamakse ei ole sotsiaalmaksuga maksustatav, siis seda ei maksustata ka töötuskindlustusmaksega.

Lahtrisse 14 märgitakse väljamakse, millelt makstakse töötuskindlustusmakset.

Rea "Kokku" lahtrites 7, 8, 10, 13 ja 14 liidetakse vastavate veergude summad kokku. Arvestatud sotsiaalmaksu summa veerust 7 kantakse TSD põhivormi A osa reale 1; sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksete summa veerust 8 – reale 3; kinnipeetud töötuskindlustusmaksete summa veerust 13 – reale 4. Kinnipeetud tulumaksu summa veerust 10 kantakse TSD põhivormi A osa reale 2 (liidetakse TSD lisadel 1 ja 3 arvutatud kinnipeetud tulumaksu summadele).

Tagasi sisukorda
–page4–

3. Näited

OÜ Tubli Maksumaksja (registrikood 12345678) tegi septembris järgmised väljamaksed.

3. 1. Tasuti litsentsitasu mitteresidendile

Tharman Shamnurman (Eesti isikukood 35005050505) on Singapuri resident, tema teose kasutamise eest on litsentsitasu summas 2000 eurot.
Tulumaks: mitteresidendile on litsentsitasu tulumaksuga maksustatav tulu (TuMS § 29 lg 6 p 4, § 41 p 8, § 43 lg 1 p 2). Kui saaja on kasusaav omanik ning tema kohta on kehtiv residentsuse tõend MTA andmebaasis olemas ja veerus 12 on tõendi väljastamise kuupäev olemas, kohaldub Singapuri maksulepingu art 12 (2) ning kinnipeetavaks tulumaksumääraks on 7,5%. Väljamakse deklareeritakse vormi TSD lisal 2.
Sotsiaalmaks: väljamakse tegija ei maksa litsentsitasult sotsiaalmaksu.
Tulumaksu arvutuskäik: 2000 x 7,5% = 150

TSD lisa 2 (eurodes) 

Jrk	Väljamakse saaja			Väljamakse		Arvutatud sotsiaal- maks	Sotsiaal- maksuga maksustatud väljamaksed
	Ees- ja perekonnanimi	Reg. kood Eestis	Residendi- riigi kood	Liik	Kood
1	2	3	4	5	6	7	8
	Tharman Shamnurman	35005050505	SGP	Litsentsitasu, välja arvatud koodiga 12a märgitav seadme rendi- või üüritasu	12
					Kokku

Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks	Kinnipeetud tulumaksu		Tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev	Kinnipeetud töötus-kindlustusmakse	Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset
	Summa	Määr
9	10	11	12	13	14
2000	150	7,5	05.08.2011
2000	150	X	X

Sharma Nurman (MTA registrikood A0000123456) elab Singapuris, tema teose kasutamise eest on litsentsitasu summas 2000 eurot.
Tulumaks: mitteresidendile on litsentsitasu tulumaksuga maksustatav tulu (TuMS § 29 lg 6 p 4, § 41 p 8, § 43 lg 1 p 2). Saaja kohta residentsustõendit ei ole ning maksulepingu soodusmäära väljamakse tegemisel kasutada ei saa.
Sotsiaalmaks: väljamakse tegija ei maksa litsentsitasult sotsiaalmaksu.
Tulumaksu arvutuskäik: 2000 x 10% = 200

TSD lisa 2 (eurodes)

Jrk	Väljamakse saaja			Väljamakse		Arvutatud sotsiaal- maks	Sotsiaal- maksuga maksustatud väljamaksed
	Ees- ja perekonnanimi	Reg. kood Eestis	Residendi- riigi kood	Liik	Kood
1	2	3	4	5	6	7	8
	Sharma Nurman	A0000123456	SGP	Litsentsitasu, välja arvatud koodiga 12a märgitav seadme rendi- või üüritasu	12
					Kokku

Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks	Kinnipeetud tulumaksu		Tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev	Kinnipeetud töötus-kindlustusmakse	Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset
	Summa	Määr
9	10	11	12	13	14
2000	200	10
2000	200	X	X

Leedu elanikule Vaide Valasinaviciute (MTA kood B0102030405) tasuti litsentsitasu summas 2000 eurot.
Tulumaks: mitteresidendile on litsentsitasu tulumaksuga maksustatav tulu (TuMS § 29 lg 6 p 4, § 41 p 8, § 43 lg 1 p 2).
Leeduga on sõlmitud maksuleping, kuid seal puudub tulumaksuseadusest soodsam säte, residentsustõendit pole vaja.
Sotsiaalmaks: väljamakse tegija ei maksa litsentsitasult sotsiaalmaksu
Tulumaksu arvutuskäik: 2000 x 10% = 200

TSD lisa 2 (eurodes)

Jrk	Väljamakse saaja			Väljamakse		Arvutatud sotsiaal- maks	Sotsiaal- maksuga maksustatud väljamaksed
	Ees- ja perekonnanimi	Reg. kood Eestis	Residendi- riigi kood	Liik	Kood
1	2	3	4	5	6	7	8
	Vaide Valasinaviciute	B0102030405	LTU	Litsentsitasu, välja arvatud koodiga 12a märgitav seadme rendi- või üüritasu	12
					Kokku

Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks	Kinnipeetud tulumaksu		Tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev	Kinnipeetud töötus-kindlustusmakse	Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset
	Summa	Määr
9	10	11	12	13	14
2000	200	10
2000	200	X	X

3.2. Töövõtulepingu tasu

Rootsi ekspert Lars Larsson (MTA registrikood B0000654321) kutsuti Eestisse nõustama Eesti äriühingu OÜ Tubli Maksumaksja töötajaid.

Koolitus kestis ühe päeva. Lars Larssonile tasuti arve konsultatsiooniteenuste eest summas 5000 eurot.
Tulumaks: mitteresidendi tulu teenuse osutamisest Eestis on tulumaksuga maksustatav (TuMS § 29 lg 1, § 41 p 3, § 43 lg 1 p 1).
Rootsiga on sõlmitud kehtiv maksuleping. Kui saaja residentsus on tõendatud (TuMS § 43 lg 2), ehk MTA andmebaasis on kehtiv Rootsi maksuameti kinnitatud residentsustõend ning selle väljastamise kuupäev on lahtris 12, saab kohaldada maksulepingu vabastusi. Maksulepingu art 14 lg 1 kohaselt maksustatakse ettevõtja tulu Eestis vaid juhul, kui tema äritegevuseks on tekkinud Eestis kindel asukoht. Ühepäevase koolitusega kindlat asukohta ei teki. Kui mitteresidendi tegevus Eestis ei toimu läbi kindla asukoha maksulepingu mõistes, siis väljamakselt tulumaksu kinni ei peeta, kuid väljamakse deklareeritakse vormi TSD lisal 2.
Sotsiaalmaks: sotsiaalmaksuga maksustatakse mitteresidendi tasu töö tegemise (teenuse osutamise) eest Eestis (sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 punktid 1 ja 6, § 3 p 7; määrus 883/2004 art 11.3). Kui mitteresidendist väljamakse saaja esitab väljamakse tegijale koduriigi pädeva asutuse poolt välja antud vormi A1, siis ei pea Eestis sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset maksma.
Tulumaksu arvutuskäik: (5000) x 0% = 0

TSD lisa 2 (eurodes)

Jrk	Väljamakse saaja			Väljamakse		Arvutatud sotsiaal- maks	Sotsiaal- maksuga maksustatud väljamaksed
	Ees- ja perekonnanimi	Reg. kood Eestis	Residendi- riigi kood	Liik	Kood
1	2	3	4	5	6	7	8
	Lars Larsson	B0000654321	SWE	Ettevõtlusest saadud tulu	14
					Kokku

Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks	Kinnipeetud tulumaksu		Tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev	Kinnipeetud töötus-kindlustusmakse	Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset
	Summa	Määr
9	10	11	12	13	14
5000	0	0
X		X	X

 
Koolitus kestis pool aastat. Lars Larssonile tasuti arve konsultatsiooniteenuste eest summas 5000 eurot kuus.
Tulumaks: mitteresidendi tulu teenuse osutamisest Eestis on tulumaksuga maksustatav (TuMS § 29 lg 1, § 41 p 3, § 43 lg 1 p 1).
Rootsiga on sõlmitud maksuleping, kuid kuna Eestis osutatud teenusest on tekkinud kindel asukoht, maksustatakse teenustasu Eestis. Residentsustõendit esitada ei ole vaja.
Kuna väljamakselt peetakse Eestis kinni töötuskindlustusmakse, arvatakse see enne tulumaksu kinnipidamist väljamakselt maha (TuMS § 42 lg 5).
Sotsiaalmaks: Sotsiaalmaksuga maksustatakse mitteresidendi tasu töö tegemise (teenuse osutamise) eest Eestis (sotsiaalmaksuseadus § 2 lg 1 p 1, 6, § 3 p 7; määrus 883/2004 art 11.3).
Tulumaksu arvutuskäik: (5000 – 140) x 21% = 1020.60
Sotsiaalmaksu arvutuskäik: 5000 x 33% = 1650;
Töötuskindlustusmakse arvutuskäik: kinnipeetud töötuskindlustusmakse 5000 x 2,8% = 140. Tööandja töötuskindlustusmakse 5000 x 1,4% = 70 (TSD põhivormi rida 5).

TSD lisa 2 (eurodes)

Jrk	Väljamakse saaja			Väljamakse		Arvutatud sotsiaal- maks	Sotsiaal- maksuga maksustatud väljamaksed
	Ees- ja perekonnanimi	Reg. kood Eestis	Residendi- riigi kood	Liik	Kood
1	2	3	4	5	6	7	8
	Lars Larsson	B0000654321	SWE	Palgatulu töölepingu või töövõtu-, käsundus- või muu töö tegemiseks või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töötamise eest	15	1650	1650
					Kokku	1650	1650

Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks	Kinnipeetud tulumaksu		Tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev	Kinnipeetud töötus-kindlustusmakse	Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset
	Summa	Määr
9	10	11	12	13	14
5000	1020,60	21		140	5000
5000	1020,60	X	X	140	5000

Koolitus kestis pool aastat. Lars Larssonile tasuti arve konsultatsiooniteenuste eest summas 5000 eurot kuus.
Tulumaks: mitteresidendi tulu teenuse osutamisest Eestis on tulumaksuga maksustatav (TuMS § 29 lg 1, § 41 p 3, § 43 lg 1 p 1).
Rootsiga on sõlmitud maksuleping, kuid kuna Eestis osutatud teenusest on tekkinud kindel asukoht, maksustatakse teenustasu Eestis. Residentsustõendit esitada ei ole vaja.
Sotsiaalmaksuga: maksustatakse mitteresidendi tasu töö tegemise (teenuse osutamise) eest Eestis (SMS § 2 lg 1 p 1, 6, § 3 p 7; määrus 883/2004 art 11.3). Kui mitteresidendist väljamakse saaja esitab väljamakse tegijale koduriigi pädeva asutuse poolt välja antud vormi A1, siis ei pea Eestis sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset maksma
Tulumaksu arvutuskäik: (5000) x 21% = 1050

TSD lisa 2 (eurodes)

Jrk	Väljamakse saaja			Väljamakse		Arvutatud sotsiaal- maks	Sotsiaal- maksuga maksustatud väljamaksed
	Ees- ja perekonnanimi	Reg. kood Eestis	Residendi- riigi kood	Liik	Kood
1	2	3	4	5	6	7	8
	Lars Larsson	B0000654321	SWE	Palgatulu töölepingu või töövõtu-, käsundus- või muu töö tegemiseks või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töötamise eest	15
					Kokku

Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks	Kinnipeetud tulumaksu		Tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev	Kinnipeetud töötus-kindlustusmakse	Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset
	Summa	Määr
9	10	11	12	13	14
5000	1050	21
5000	1050	X	X

3.3. Väljaspool Eesti teenitud töötasu

OÜ Tubli Maksumaksja palkas töötaja Björn Svenssoni Rootsi, kes tegeleb Rootsis Eesti äriühingule info kogumisega. Töö toimub ainult Rootsis.
Eestis tulu- ega sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse makse ei tasuta, kui töötamine toimub väljaspool Eestit, deklaratsioonil TSD lisa 2 väljamakset ei kajastata.
 

3.4. Intress

Tasuti mitteresidendile Päivi Päivinenile, kes on Soome resident, laenuintressi summas 700.
Tulumaks: mitteresidendile makstud intress on üldreeglina maksuvaba (TuMS § 29 lg 7), mistõttu väljamakset ei maksustata ning summat TSD lisal 2 ei deklareerita. Kuna Eestis intressi ei maksusta, ei kohaldu ka Soome maksulepingus intressile sätestatud kinnipidamise piirmäärad.
Sotsiaalmaksu intressilt ei tasuta. 

Tagasi sisukorda