Maksukohustuslane saab sisendkäibemaksu maha arvata sellel perioodil, mil müüjal tekib käibemaksukohustus. Kuid mitte enne, kui ostjal on KMS § 37 nõuetele vastav arve. Nüüd on lisaks Euroopa Kohtu seisukohale ka Riigikohus viidanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. aprilli 2016 otsus 3-3-1-51-15) Euroopa Kohtule ja sedastanud, et sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on küll arve vajalik, kuid formaalsed puudused arvel ei takista sellegi poolest maksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamist.

Analüüsitavas vaidluses keelas maksuhaldur maksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamise põhjendusel, et kontrolliks esitatud arvel puudusid müüja käibemaksukohustuslaseks registreerimise number ja aadress. Sellega ei vastanud arve KMS § 37 toodud nõuetele. Maksukohustuslane esitas kontrolli käigus arved uuesti, kuhu pöördele olid vajalikud andmed kirjutatud, kuid maksuhaldur seda enam ei aktsepteerinud. Maksuhaldur selgitas, et kuna sisendkäibemaksu saab deklareerida üksnes arve alusel, ei oma maksustamise seisukohalt tähtsust, kas arvel puuduvad rekvisiidid oli märgitud mõnel muul dokumendil. Maksuhaldur rõhutas, et vaidlust ei ole selle üle, kas arvel märgitud teenust saadi. Küsimus on ainult arve rekvisiitides. Õigemini nende puudumises.

Riigikohtu halduskolleegium ei nõustunud maksuhalduri seisukohaga, et KMS § 37 lgs 7 nimetatud andmed on kõigil juhtudel võrdselt olulised ja ükskõik milliste andmete puudumine arvel välistab sellise arve alusel sisendkäibemaksu arvestamise. Kolleegium on oma varasemates lahendites korduvalt rõhutanud, et maksuarvestuses tuleb eristada olulisi ja ebaolulisi vormivigu¹. Arvel andmete puudumist müüja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri ja aadressi kohta peab kolleegium reeglina ebaoluliseks vormiveaks. Selline järeldus tuleneb asjaolust, et Eestis on ühtne, mitte piirkondlik käibemaksukohustuslaste register². Reeglina piisab äriühingu nimest ja registrikoodist, et tuvastada usaldusväärselt müüja isik ja kontrollida, kas tegemist on registreeritud käibemaksukohustuslasega. Andmeid müüja isiku ja kauba või teenuse kohta tuleb aga pidada olulisteks ja nende puudumine välistab sellise mittenõuetekohase arve alusel sisendkäibemaksu arvestamise³.

Euroopa Kohus on juba leidnud, et käibemaksu neutraalsuse põhimõte nõuab, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus antakse siis, kui sisulised nõuded on täidetud, isegi kui maksukohustuslane on jätnud täitmata mõned formaalsed nõuded⁴. Järelikult, kui maksuhalduril on olemas vajalikud andmed selleks, et tuvastada, et sisulised nõuded on täidetud, ei või ta kehtestada maksukohustuslase sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusele lisatingimusi, mis võivad muuta selle õiguse olematuks⁵.

Riigikohtu halduskolleegiumi arvates tuleneb Euroopa Kohtu praktikast selgelt, et arvele väljastaja aadressi ja käibemaksukohustuslase numbri märkimine on formaalne nõue, mille eiramine pole piisavaks aluseks, et keelata sisendkäibemaksu kohene mahaarvamine. Seega tuleb käibemaksuseaduse vastavaid sätteid tõlgendada selliselt, et ka formaalsete puudustega arve saab olla aluseks sisendkäibemaksu mahaarvamisele. Arvel müüja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri ja aadressi puudumine on reeglina ebaolulised vormivead. Andmeid müüja isiku ja kauba või teenuse kohta on aga olulised ning nende puudumine välistab sellise mittenõuetekohase arve alusel sisendkäibemaksu arvestamise.

———–
^1 Vt asjas nr 3-3-1-59-15 tehtud otsuse p 9 ja selles viidatud praktika
^2 Vt 3-3-1-59-15, p 11
^3 Vt nt 3-3-1-81-12, p 11, ja 3-3-1-57-13, pd 11–13
^4 Vt selle kohta kohtuotsused Ecotrade, C95/07ja C96/07, punkt 63; Uszodaépítő, C392/09 punkt, 39; Nidera Handelscompagnie, C385/09, punktid 42 ja 43 ning Idexx Laboratories Italia, C590/13, punkt 38
^5 Vt kohtuotsus Idexx LaboratoriesItalia, C590/13, punkt 40