Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkas kehtima direktiivi muudatus elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse (digiteenus) maksustamise koha osas, mille eesmärk on lihtsustada väikeettevõtjate käibemaksukohustuse täitmist. Sellega seoses muudeti käibemaksuseadust, täiendades seda § 101.
Mis on elektroonilise side teenused ja elektrooniliselt osutatavad teenused?
Elektroonilise side teenused ja elektrooniliselt osutatavad teenused (edaspidi ka digiteenused või erikorraga hõlmatud teenused), mille maksustamist muudatus puudutab, leiate digiteenuste loetelust.
Muudatused Ühendkuningriigi lõpptarbijatele osutatavate digiteenuste deklareerimises
Seoses Brexiti üleminekuperioodi lõppemisega tuleb silmas pidada, et alates 2021. aasta I kvartali kohta esitataval MOSS deklaratsioonil ei saa enam kajastada Ühendkuningriigi lõpptarbijatele osutatavaid digiteenuseid ning Ühendkuningriiki ei saa märkida tarbimisriigiks.
2020. aasta IV kvartali kohta esitatakse MOSS deklaratsioon ja tasutakse käibemaks tavapäraselt (hiljemalt 20. jaanuariks 2021) ning selles deklaratsioonis saab deklareerida veel ka Ühendkuningriigi mittemaksukohustuslastele osutatud digiteenused.
Kui osutate ka pärast üleminekuperioodi lõppu digiteenuseid Ühendkuningriigi klientidele, tuleb juhinduda sealsetest reeglitest, mille kohta on võimalik lugeda veebilehelt “VAT rules for supplies of digital services to consumers“. Teenuseid, millelt peab käibe tekkimise riigis käibemaksu arvestama ja maksma teenuse osutanud Eesti maksukohustuslane, Eestis esitatavas käibedeklaratsioonis ei deklareerita.
“Brexitiga seotud käibemaksureeglid alates 01.01.2021 (sh Põhja-Iirimaaga seotud erisused)“.
1. KLIENDI ASUKOHA MÄÄRAMINE
Teenuse pakkujale muutub oluliseks kliendi asukoha määramine ning selle tõendamine. Enamasti on kliendi asukoht üsna selgelt määratav. Kuid teatud juhtudel ei ole teenuse osutajal võimalik kliendi asukohta tuvastada. Sellisel juhul võetakse aluseks teatud eeldused kliendi asukoha suhtes, mis on sätestatud Nõukogu rakendusmääruse 1042/2013 artiklites 24a ja 24b:
- kui tegemist on näiteks taksofoni, wifi-ala või internetikohviku kasutamisega, on teenuse osutajal praktiliselt võimatu kliendi tegelikku asu- või elukohta kontrollida. Sellisel juhul loetakse kliendi asukohaks teenuse kasutamise riiki. Siinjuures tuleb silmas pidada, et seda reeglit rakendatakse üksnes kliendile osutatavale põhiteenusele (st ühenduse võimaldamine elektroonilise side võrgu või internetiga), mitte ühenduskanalite kaudu osutatavatele teenustele, näiteks mängude allalaadimine sülearvutisse wifi-seadme tööpunktis (vt punkti 4 – muud juhud);
- kliendi asukohana eeldatakse ka tema lauatelefoniühenduse asukohta. Kui teenust osutatakse mobiilsidevõrgu kaudu, siis eeldatakse, et kliendi asukoht on teenuste saamiseks kasutatud SIM-kaardi mobiiltelefoni suunakoodiga identifitseeritav riik.
kui teenuse kasutamiseks on vaja dekoodrit või muud sellist seadet või vaatamiskaarti ning mille puhul ei kasutata lauatelefoniühendust, eeldatakse kliendi asukohana kohta, kus seade asub või kuhu saadetakse vaatamiskaart; - muudel juhtudel tuleb kliendi asukoha määramisel kasutada kahte üksteisele mitte vasturääkivat tõendit (art 24b (d)). Tõenditena käsitatakse eelkõige määruse artiklis 24f loetletud andmeid nagu kliendi arveaadress, kliendi kasutatava seadme IP-aadress, pangaandmed jne. Seega, kui nii kliendi arveaadress kui ka krediitkaardi andmed viitavad Soomele, eeldatakse, et kliendi asukohariigiks on Soome.
Eeldused kliendi asukoha suhtes
Kui teenuse saajal (kliendil) on sidemeid mitmes riigis ning tema asu- või elukohariigi kindlaksmääramine on raske või praktiliselt võimatu, tuleb juhinduda rakendusmääruse 1042/2013 artiklis 24a–24f toodud põhimõtetest. Nendes on kehtestatud teatud eeldused kliendi asukoha määramiseks, artikli 24a ja 24b punktides a–c on konkreetsed eeldused:
- art 24a (1) – telefonikabiin, WiFi ala, internetikohvik, restoran, hotelli vastuvõtuala vms, st selline koht, kus on vajalik teenuse saaja füüsiline kohalolek – eeldatakse, et kliendi füüsilist kohalolekut vajav asukoht ongi käsitatav kliendi asukohana. Eeldus hõlmab üksnes neid teenuseid, mida teenusepakkuja osutab oma asukohas – näiteks kui klient maksab selle eest, et ta saaks internetikohvikus veedetud ühe tunni jooksul kasutada internetti; eeldus ei hõlma kliendi internetist allalaadimisi (mis ei nõua teenuse tarbija füüsilist kohalolekut kohas, kus teenust osutatakse);
- art 24a (2) – ühenduses reisijaid vedava laeva või lennuki pardal või rongis on asukohariigiks reisijateveo lähteriik. ELis toimuv reisijateveo osa määratakse kindlaks transpordivahendi teekonna põhjal (mitte iga reisija läbitud teekonna põhjal);
- art 24b (a) – kui teenuseid osutatakse hoonesse paigaldatud tavatelefoniühenduse kaudu ning see on tavaliselt koht, kus teenust kasutatakse, siis eeldatakse, et klient kuulub sinna. Et seda eeldust kohaldada, tuleb teenust osutada mittemaksukohustuslasele tema tavatelefoniühenduse kaudu. Seega peab tavatelefoniliini ja kliendi vahel olema seos, tõendamaks, et klient kuulub ka tegelikult tavatelefoni paigaldamise kohta. Juhul kui selles kohas kasutatakse nende teenuste osutamiseks lisaks tavatelefoniliinile ka dekoodrit või vaatamiskaarti, on ülimuslik tavatelefoniliinil põhinev eeldus;
- art 24b (b) – mobiilsidevõrgu kaudu osutatavad digiteenused. SIM-kaarti kasutatakse enamasti kaardile määratud mobiiltelefoni suunakoodiga identifitseeritud riigis. Et selgitada, kuhu klient teenuste osutamise koha kindlaksmääramise mõttes kuulub, on otsustav SIM-kaardi väljastanud riik. Eeldus on see, et klient asub seal või tema alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on seal;
- art 24b (c) – dekoodri vm seadme abil osutatavad digiteenused. Kui teenuste saamiseks on vaja dekoodrit või muud sellist seadet või vaatamiskaarti, saab eeldada, et kliendi asukoht on seal, kus seade asub või kuhu vaatamiskaart kasutamiseks saadetakse. Eeldust ei kohaldata juhtudel, kui seade müüakse ja teenuse osutaja ei tea ega saagi teada, kuhu see seade paigutatakse, või kui vaatamiskaart müüakse kliendile, mitte ei saadeta talle.
Selliseid digiteenuseid, mis ei ole hõlmatud eelpool loetletud konkreetse eeldusega, käsitletakse rakendusmääruse 1042/2013 artikli 24b punktis d (e üldine eeldus). Selle kohaselt eeldatakse, et klient kuulub kohta, mille teenuseosutaja on kahe eraldi mittevasturääkiva tõendi alusel identifitseerinud. Üldist eeldust kohaldatakse üksnes juhul, kui konkreetset eeldust ei ole võimalik kasutada. Üldine eeldus on otseselt seotud rakendusmääruse 1042/2013 artikliga 24f, kus on kirjas loetelu tõenditest kliendi asukoha kindlakstegemisel. On teenuse osutaja otsustada, millist kahte eraldi tõendit, mis ei ole vasturääkivad, ta peab oma kliendi asukoha kindlaksmääramisel kõige usaldusväärsemaks.
Lisainfo
- Käibe tekkimise koha määramisest (Euroopa Komisjoni selgitused rakendusmääruse nr 1042/2013 kohaldamiseks)
- Euroopa Liidu liikmesriikide käibemaksumäärad (ingl k)
- Liikmesriikide käibemaksualane info (ingl k) on kättesaadav veebilehelt “Information on selected national VAT rules, including VAT rates and contact points“
2. DIGITEENUSE KÄIBEMAKSUGA MAKSUSTAMISE ERIKORD EHK MOSS-ERIKORD
Teistes liikmesriikides osutatud digiteenuse deklareerimise lihtsustamiseks on loodud elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikord, nn MOSS-erikord (Mini One Stop Shop). Erikord on sätestatud käibemaksuseaduse § 43.
Kui teenuse osutaja soovib erikorda kasutada, siis ta deklareerib ja tasub teises liikmesriigis mittekäibemaksukohustuslastele osutatud teenustelt arvestatud käibemaksu oma asukohariigi (registreerimisliikmesriigi) maksuhaldurile, kes kannab saadud summa edasi teise riigi (tarbimisliikmesriigi) maksuhaldurile.
Seega peab Eesti käibemaksukohustuslane, kes osutab digiteenuseid teise liikmesriigi mittekäibemaksukohustuslasele valima, kas ta:
- registreerib ennast käibemaksukohustuslaseks ja täidab käibemaksukohustuse teenuse saaja asukoha liikmesriigis, või
- registreerib ennast MOSS-erikorra kasutajaks Eestis.
Erikorra kasutaja:
- esitab kord kvartalis maksu- ja tolliametile MOSS-deklaratsiooni, millel kajastab teistes liikmesriikides asuvatele mittekäibemaksukohustuslastele osutatud teenused, sh väljaspool Eestit asuva püsiva tegevuskoha kaudu osutatud teenused;
- tasub käibemaksu maksu- ja tolliametile, kes kannab saadud summa edasi teise liikmesriigi maksuhaldurile.
Erikorra kasutamine on vabatahtlik.
Erikorda ei rakendata liikmesriikides, kus isik on käibemaksukohustuslasena registreeritud, sh registreerimisliikmesriigis. Nendes riikides osutatud digiteenuseid ei deklareerita MOSS-deklaratsioonil, vaid käibemaksukohustus täidetakse vastava riigi maksuhaldurile tavakorras. Kõik Eestis registreeritud käibemaksukohustuslased deklareerivad Eestis (sh mittekäibemaksukohustuslastele) osutatud digiteenused käibedeklaratsioonil (vorm KMD).
MOSS-erikorra alusel tuleb käibemaksukohustus täita üksnes nende liikmesriikide ees, kus isik:
- ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud,
- ei oma ettevõtte asukohta ning
- on osutanud selles riigis mittekäibemaksukohustuslasele digiteenuseid.
MOSS-erikorra kasutajaks registreerimine
Isikud, kes soovivad kasutada erikorda, esitavad maksu- ja tolliametile avalduse erikorra kasutamiseks.
Eesti käibemaksukohustuslane esitab avalduse e-MTAs, valides seal “Registrid ja päringud” > “Registreerimine” > “Digiteenuste maksustamise erikorra kasutajaks registreerimine (MOSS)”.
Ühendusevälise riigi isikul, kes soovib kasutada erikorda Eestis, tuleb MOSS erikorra kasutajaks registreerimisel järgida juhendit “Guidelines for registration to non-EU businesses“.
Erikord hakkab üldjuhul kehtima alates avalduse esitamisele järgneva kvartali esimesest kuupäevast. Näiteks juhul, kui maksukohustuslane esitab avalduse 15. veebruaril, võib ta hakata erikorda kasutama alates 1. aprillist.
Erikorda on võimalik kasutama hakata ka enne registreerimisavalduse esitamisele järgneva kvartali esimest kuupäeva. Sellisel juhul tuleb avaldus esitada hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu kümnendaks (10.) kuupäevaks ning täita registreerimisvaldusel lahter “Esimese tehingu kuupäev”.
Näiteks osutab maksukohustuslane teenuse esmakordselt 15. jaanuaril. Siis esitab ta registreerimisavalduse hiljemalt 10. veebruariks ja märgib avaldusele esimese tehingu kuupäevaks 15. jaanuar.
MOSS-deklaratsiooni esitamine
MOSS-DEKLARATSIOON
Erikorra kasutaja deklareerib osutatud digiteenused MOSS-deklaratsioonil. MOSS-deklaratsiooni vorm on kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega nr 815/2012 ning see on ühine kõigile liikmesriikidele.
MOSS-deklaratsioonil esitatavad andmed:
- erikorda rakendava isiku käibemaksukohustuslasena registreerimise number;
- kvartal ja aasta, mille kohta deklaratsioon esitatakse;
- liikmesriik, kus erikorraga hõlmatud teenust osutati (tarbimisliikmesriik);
- teenuste maksustatav väärtus kokku eurodes liikmesriikide kaupa;
- maksumäär liikmesriikide kaupa;
- tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes liikmesriikide kaupa;
- kokku tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes.
Summasid ei ümardata, deklareerida ja üle kanda tuleb täpne käibemaksusumma (sendi täpsusega).
OSUTATUD DIGITEENUSTE DEKLAREERIMISE PÕHIMÕTTED
MOSS-deklaratsioon esitatakse registreerimisliikmesriigi maksuhaldurile ning sellel deklareeritakse üksnes teistes liikmesriikides asuvatele mittekäibemaksukohustuslastele osutatud digiteenused. Registreerimisliikmesriigis asuvale kliendile osutatud digiteenused deklareeritakse riigisisesel käibedeklaratsioonil. Seega deklareerivad Eestis erikorra kasutajaks registreeritud isikud Eestis asuvatele klientidele osutatud teenused tavakorras käibedeklaratsiooni vormil KMD.
Kui teenusepakkuja on kliendi asukohariigis käibemaksukohustuslasena juba registreeritud, siis tuleb selles liikmesriigis osutatud teenused deklareerida ja käibemaks tasuda samas riigis. See tähendab, et kui Eesti isik on käibemaksukohustuslasena registreeritud ka Soomes, deklareerib ta Soomes osutatud (st Soomes asuvale kliendile) digiteenused Soome käibedeklaratsioonil. MOSS-deklaratsioonil neid teenuseid ei kajastata. Samuti ei kajastata MOSS-deklaratsioonil Soome püsivast tegevuskohast Eestis asuvatele klientidele osutatavaid digiteenuseid. Need tuleb deklareerida Eesti käibedeklaratsioonil.
Soomest teistes liikmesriikides asuvatele mittemaksukohustuslastele osutatud digiteenused deklareeritakse MOSS-deklaratsioonil püsiva tegevuskoha kaudu osutatud teenustena.
Deklareerida saab vaid nende püsivate tegevuskohtade kaudu, mis on eelnevalt MOSS registreerimisavaldusele märgitud. Seega on oluline jälgida, et enne deklaratsiooni täitma asumist oleksid avaldusel märgitud teistes liikmesriikides olevad püsivad tegevuskohad. Püsivaid tegevuskohti saab vajadusel lisada ka juba eelnevalt esitatud avaldusele.
DEKLAREERIMISPERIOOD JA DEKLARATSIOONI ESITAMISE TÄHTAEG
Deklareerimisperiood on üks kalendrikvartal ja deklaratsioon tuleb esitada deklareerimisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. MOSS-deklaratsiooni saab esitada alates maksustamisperioodile järgneva kvartali esimesest päevast.
| Deklareerimisperiood | Deklaratsiooni esitamise tähtaeg |
| I kvartal 1. jaanuar–31. märts |
20. aprill |
| II kvartal 1. aprill–30. juuni |
20. juuli |
| III kvartal 1. juuli–30. september |
20. oktoober |
| IV kvartal 1. oktoober–31. detsember |
20. jaanuar |
Deklaratsioone on e-MTAs võimalik täita ka enne maksustamisperioodi (kalendrikvartali) lõppu, kuid sel juhul puudub võimalus neid salvestada, vaid nad jäävad staatusesse “Ettevalmistamisel”. Maksustamisperioodi lõppedes on võimalik deklaratsioon kinnitada ja esitada.
NULLIDEGA DEKLARATSIOONI ESITAMINE
Kui ettevõte maksustamisperioodil erikorraga hõlmatud teenuseid ei osuta, tuleb esitada nullsummaline deklaratsioon. Kui nullidega deklaratsioone esitatakse järjest kaheksa kvartali jooksul, arvatakse isik erikorra kasutamisest välja.
DEKLARATSIOONI PARANDAMINE
Kui andmed deklaratsioonil vajavad parandamist, siis tuleb selle perioodi kohta esitada uus, parandatud andmetega deklaratsioon. Deklaratsiooni on võimalik parandada kolme aasta jooksul alates esialgse deklaratsiooni esitamise kuupäevast.
DEKLARATSIOONI ESITAMATA JÄTMINE
Kui deklaratsiooni ei esitata tähtaegselt, saadab registreerimisriik isikule elektroonilise meeldetuletuse. Deklaratsioonide esitamist ja tasumist jälgib tarbimisliikmesriik, kes otsustab vajadusel sanktsioonide rakendamise, mis määratakse tarbimisriigi reeglite kohaselt.
MOSS-DEKLARATSIOONI ESITAMISE VÕIMALUSED
- Deklaratsiooni saab esitada ainult elektrooniliselt, e-MTAs, kus tuleb valida “Maksud” > “Käibemaks” > “Digiteenuste deklaratsioon (MOSS)”.
- Andmeid saab deklaratsioonile kanda kas ekraanivormi käsitsi täites või XML-failiga laadides.
- Paberil MOSS-deklaratsiooni esitada ei saa.
MOSS-DEKLARATSIOONI XML-FAILIST LISAMINE
MOSS-deklaratsiooni XML-faili kirjeldus
MOSS-deklaratsiooni formaat.doc
MOSS-deklaratsiooni formaat.xsd
MOSS-deklaratsiooni XML-faili näidised
näide1.xml (XML)
näide2.xml (XML)
Käibemaksu tasumine
Käibemaks tuleb tasuda ühele maksu- ja tolliameti pangakontodest.
MOSS-deklaratsioon tuleb esitada ning käibemaks tasuda tähtaegselt (st hiljemalt kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks) ka juhul, kui 20. kuupäev langeb riigipühale või nädalavahetusele. Kõikide liikmesriikide maksumaksjatele kehtivad ühesugused tähtajad.
MOSS-deklaratsiooni alusel käibemaksu tasumine toimub tasumistähtaja möödumisel automaatselt maksumaksja ettemaksukonto vabade vahendite arvelt sarnaselt käibedeklaratsiooni (KMD) alusel maksu tasumisega (alates 23. märtsist 2018).
Maksu tasumiseks MOSS-deklaratsiooni alusel saab teha ka pangaülekande, kus on märgitud MOSS-deklaratsiooni viitenumber, mille leiate deklaratsiooni vormilt pärast selle kinnitamist. Igal deklaratsioonil on oma viitenumber.
Makse loetakse tehtuks siis, kui see on jõudnud Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Seega tuleb maksu tasumisel arvestada pangaülekande teostamiseks kuluvat aega.
NB! Erilist tähelepanu tuleks pöörata pankadevaheliste maksete teostamisel. Soovitav on tutvuda oma kodupanga arveldustingimustega.
Maksu- ja tolliamet saadab igakuiselt tarbimisliikmesriikide maksuhalduritele andmed esitatud deklaratsioonide ning nende alusel laekunud käibemaksusummade kohta. Lisaks peab maksu- ja tolliamet tagama käibemaksusummade õigeaegse edastamise teise liikmesriigi maksuhaldurile.
Maksu tähtpäevaks tasumata jätmisel võivad teiste liikmesriikide maksuhaldurid, kellele käibemaks tasuda tuleb, teiega ühendust võtta ja sellisel juhul peate maksusumma tasuma otse neile. See muudab protsessi aeganõudvamaks ja maksumaksjale kulukamaks. Teiste liikmesriikide maksuhalduritel on õigus kohaldada Eestis registreeritud maksumaksja suhtes nende riikide seaduses sätestatud sunnivahendeid ja karistusi käibemaksu deklareerimise ja tasumisega viivitamisel, kuna tegemist ei ole mitte registreerimisliikmesriigile, vaid tarbimisliikmesriigile kuuluva käibemaksuga.
Erikorrast loobumine
Loobumisest tuleb registreerimisliikmesriigi maksuhaldurit vähemalt 15 päeva enne kvartali lõppu teavitada ning sel juhul kaotab erikorra kasutajaks registreerimise avaldus kehtivuse järgneva kalendrikvartali algusest.
Kui isiku ettevõtlus muutub ja isik lõpetab erikorraga hõlmatud digiteenuste osutamise, siis tuleb sellest maksuhaldurit teavitada hiljemalt erikorra lõpetamise kuule järgneva kuu 10. päeval.
MOSS-erikorra kasutamise lõpetamiseks või erikorrast loobumiseks tuleb e-MTAs valida “Registrid ja päringud” > “Registreerimine” > “Digiteenuste maksustamise erikorra kasutajaks registreerimine (MOSS)” ning MOSS registreerimisavaldusel tuleb valida link “Taotle lõpetamist”.
Kui erikorra lõpetamine on tingitud ettevõtte asukoha või püsiva tegevuskoha muutumisest, siis isik ei vasta senises registreerimisriigis enam erikorra rakendamise tingimustele. Sellisel juhul saab erikorra kasutaja registreerimisriiki vahetada ning peab märkima uue registreerimisriigi ka oma MOSS-avaldusel.
Erikorra kasutamise lõpetamine maksuhalduri poolt
Maksuhaldur lõpetab erikorra kasutamise, kui isik ei ole kaheksa järjestikuse kvartali jooksul digiteenuseid osutanud.
Samuti jäetakse erikorra kasutamise õigusest ilma isik, kes on korduvalt rikkunud erikorra rakendamise nõudeid.
Nõuete täitmata jätmine loetakse korduvaks, kui:
- maksuhaldur on kolme vahetult eelneva kvartali kohta väljastanud meeldetuletused MOSS-deklaratsioonide esitamise kohustuse kohta, kuid isik ei ole deklaratsiooni kümne päeva jooksul meeldetuletuse saatmisest arvates esitatud;
- maksuhaldur on kolme vahetult eelneva kvartali kohta väljastanud meeldetuletused käibemaksuvõlgnevuse kohta, kuid isik ei ole võlgu olevat käibemaksusummat ühegi kvartali kohta kümne päeva jooksul meeldetuletuse saatmisest arvates tasunud. Kui käibemaksuvõlg kvartali kohta on väiksem kui 100 eurot, siis seda korduvaks rikkumiseks ei loeta.
- pärast registreerimis- või tarbimisliikmesriigi maksuhalduri taotlust ning üks kuu pärast meeldetuletust ei ole isik teinud maksuhaldurile elektrooniliselt kättesaadavaks käibemaksuseaduse § 43 g 16 sätestatud andmeid.
Kui erikorra kasutaja arvatakse välja erikorra kasutamise nõuete rikkumiste tõttu, kaotab ta õiguse rakendada erikorda kaheksa järgneva kvartali jooksul alates lõpetamise otsusest.
Abiinfo
- MOSS-erikorra info moss@emta.ee
- Ärikliendi nõustamine
880 0812
ariklient@emta.ee - Euroopa Komisjoni veebileht “VAT”
Digiteenuste maksustamist reguleerivad õigusaktid ja juhendid
- Nõukogu direktiiv 2008/8/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses teenuse osutamise kohaga.
- Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 282/2011, 15. märts 2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi rakendusmeetmed
- Euroopa Nõukogu rakendusmäärusega nr 1042/2013 sätestatakse eeskirjad erikorraga hõlmatud teenuste osutamise koha määramiseks.
- Erikorra rakendamise eeskirjad on sätestatud Euroopa Nõukogu (EL) määruses nr 967/2012.
- Komisjoni selgitused rakendusmääruse nr 1042/2013 kohaldamiseks (PDF)
- Komisjoni selgitused rakendusmääruse nr 1042/2013 kohaldamiseks (ingl k) (PDF)
- Euroopa Komisjoni juhend käibemaksu väikese kontaktpunkti (MOSS) kohta (PDF)
- Euroopa Komisjoni juhend käibemaksu väikese kontaktpunkti (MOSS) kohta (ingl k)(PDF)
- MOSS – teenused deklareeritakse kord kvartalis elektrooniliselt deklaratsioonivormil, mis on kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega nr 815/2012.
