Aprilli alguses jagasime lugejatega Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna tudengi Grete Errase küsitlust seoses tema bakalaureusetööga, mille teema oli "Eesti ettevõtjate hinnang 2014. aasta sõiduautode käibemaksumuudatusele".

Nüüd on töö valmis ja küsitluse tulemused selgunud, mida autor jagab heal meelel ka RMP.ee lugejatega.

2014. aasta 1. detsembril jõustus käibemaksumuudatus, mille järgi saab sõiduauto ja sellega seotud kulutustelt sisendkäibemaksu maha arvata vaid kuni 50%. Nii Eesti ettevõtjate, spetsialistide kui ka liitude sagedased sõnavõtud erinevates meediakanalites kinnitasid, et riigi ja ettevõtjate vahel ei valitse üksmeel.

Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada, kas spetsialistide hinnangud ühtivad tegeliku olukorraga Eesti ettevõtlusmaastikul ja pakkuda välja alternatiivne lahendus, mis võimaldaks saavutada konsensuse.

Hüpoteesid ja tulemused

Uurimistöö käigus oli autori eesmärk saada vastused esitatud hüpoteesidele (H), mille tulemuste (T) selgumisse andis oma panuse 43 ettevõtet.

1. H: lähtudes firmaautode erakasutuse määrast pole õigustatud sisendkäibemaksu mahaarvamise määra (50%) rakendamine kõikidele Eesti ettevõtetele ühetaoliselt.
   T: Ettevõtete sõiduautode, mida ei deklareerita vaid ettevõtluses kasutatavana, erakasutuse määr on keskmiselt 12,5%, seejuures äärmusteks kujunesid 1% ja 30%.
    
2. H: juriidiliste isikute liisitud sõiduautode jääkmaksumus on kõrge, sest sõiduauto liisitakse lühikeseks perioodiks, mille lõppedes tagastatakse sõiduk rendileandjale.
   T: populaarseim liisingu tüüp on kasutusrent, mis tähendab oma sisult, et renditav vara antakse rentnikule kasutamiseks ning viimane tagastab selle liisingperioodi lõppedes rendileandjale. Kasutusrendi keskmine pikkus on aga 52 kuud, mis lubab järeldada, et pärast liisinguperioodi möödumist on sõiduki jääkväärtus veel kõrge.
    
3. H: enamik ettevõtjaid ei eelista luksautomarke, vaid tavalisi keskklassi autosid.
   T: enim eelistatakse liisida Toyotat ja Volkswagenit (mõlemat eelistavad 15% ettevõtjatest), neile järgnevad Volvo ja Honda (mõlemat eelistavad 12% vastanutest). Seejuures BMW-d eelistavad vaid 8% ettevõtjatest; Audi, Mercedes-Benzi ja Porsche puhul on vastav näitaja kõigest 4%. Kui aga vaadata ettevõtete autoparki, hakkab silma, et luksautomarkide (BMW, Audi, Porsche, Mercedes-Benz) summaarne osakaal on kõigest 20%, mis tähendab, et enamik ettevõtjaid ei oma keskklassist tunduvalt kallimaid sõiduautosid. Seevastu näiteks ainuüksi Toyotade osakaal on 25%.
    
4. H: enamik ettevõtjaid liisivad pigem uusi sõiduautosid, eesmärgiga vältida remondikulusid.
   T: enamik (64%) ettevõtjaid liisivad pigem uusi sõiduautosid, eesmärgiga vältida kasutatud autoga kaasnevaid remondikulusid. Lisaks peeti oluliseks uue autoga saadavat garantiid, mis samuti säästab remondikuludest.
    
5. H: praegune erakasutuse puudumise tõendamiskord tõstab ebamõistlikult kulusid ja halduskoormust, olles ettevõtetele koormav ning keeruline.
   T: 36% ettevõtjatest on tõendamisest loobunud, põhjendades seda liigse halduskoormuse ja kulutuste kasvuga. Seejuures maksutulu laekub vaid 63%-lt, sest ülejäänud 37% deklareerivad erakasutuse puudumist, ent ei rakenda täiendavaid meetmeid selle tõendamiseks ning teevad viimast vaid maksu- ja tolliameti nõudmisel. Rohkem kui kolm neljandikku neist, kes tõendavad maksuhaldurile erakasutuse puudumist, kinnitavad, et kulutused on tõepoolest suuremal või vähemal määral kasvanud, 62% on tunnetanud ka halduskoormuse kasvu.
    
6. H: täiendava käibemaksukulu maksavad suures osas kinni tarbijad, sest paljud ettevõtted tõstavad toodete või teenuste hindu.
   T: nii on 33% kõikidest ettevõtjatest olnud sunnitud tõstma toodete või teenuste hindu, kandes täiendava kulu tarbijatele.
    
7. H: käibemaksumuudatuse tõttu suureneb skeemitamine ja kasutatud sõiduautode sissetoomine Euroopast.
   T: pea pooled kõikidest ettevõtjatest nõustusid täielikult antud hinnanguga, 12% olid antud väitega pigem nõus. Vaid kümnendik kõikidest ettevõtjatest sellega ei nõustunud.
    
8. H: arvutatud käibemaksubaas on lühinägelik, sest ei arvesta muutustega ostuvalikutes: varasemast rohkem hakatakse ostma kaubikuid või kasutatud sõiduautosid.
   T: 63% kõikidest ettevõtjatest kaaluvad edaspidi enam kaubiku ostu, mis mõjutab negatiivselt sõiduautode müüki. Lisaks on 35% ettevõtjatest hakanud varasemast enam mõtlema kasutatud sõiduauto soetamisele, mis vähendab samuti nõudlust uute sõiduautode järele, millelt teadupoolest peaks nende hinna tõttu laekuma ka suurem käibemaksusumma.

Nagu märgib autor, ei saa tulemusi võtta kui kaljukindlaid tõendeid ettevõtlusmaastikul toimuvast, ometi annavad need märku, et kehtiv sõiduautode käibemaksusüsteem on rajatud ebarealistlikele eeldustele ja sellega kaasnevad mõjud võivad olla suuresti negatiivsed. Et saavutada süsteem, mis oleks vastuvõetav nii ettevõtjatele (väiksem halduskoormus, lihtne) kui ka riigile (ebaefektiivne), tuleks osapooltevahelise arutelu kaudu süsteemi parendada või leida mõni muu lahendus.

Alternatiivne võimalus

Alternatiivina kehtivale sõiduautode maksustamisele pakub autor välja sõidukite CO2-põhise maksustamise.

CO2-põhine maksustamine on kooskõlas erinevate keskkonnasäästlike kavadega ja kannab sarnast eesmärki nagu kütuseaktsiisi tõstmine: muudab Eesti autopargi keskkonnasõbralikumaks ja säästlikumaks, vähendades transpordisektori suurt energiakulu. CO2-põhisel maksustamisel on mitmeid eeliseid praeguse sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangu ees: 

• eranditeta maksubaas ehk maksustatakse kõiki sõiduautode ja muude kategooriate sõidukite omanikke,
• kindlustab luksautode vähese kasutuse, sest toetab eelkõige säästlike ja väikeste sõidukite levikut, mida aga luksusautod enamjaolt pole,
• maks on suunatud konkreetselt neile, kes saastet põhjustavad ning maksustatakse saaste tekitamise ulatuses,
• sellega ei kaasne kulutuste ega halduskoormuse kasvu,
• maksude administreerimine on lihtne, sest maksu objektiks on kõik registrisse kantud sõidukid,
• kasutatud sõiduautode soetamine teistest Euroopa Liidu riikidest ja skeemitamine muutub vähem atraktiivseks,
• ettevõtjad, kes praeguses olukorras on hakanud kaaluma kasutatud sõiduauto soetamist, seda CO2-põhise maksustamise puhul tõenäoliselt ei teeks, sest kasutatud sõiduautod on üldjuhul ka vanemad ja tarbivad rohkem kütust.

Automaksude kehtestamisel tuleks arvestada ka kodumajapidamiste ostujõuga, toimiva ühistranspordivõrguga ja muude aspektidega.