Käesoleva aasta aprillis tegi Riigikohus (Riigikohtu halduskolleegiumi 25. aprillil 2016 aasta otsus asjas nr 3-3-1-79-15) otsuse, milles ütles et isikut ei saa käibemaksukohustuslaste registrist kustutada selle tõttu, et ta ei ole esitanud maksuhaldurile kõiki nõutud dokumente ja sellega ei ole tõendanud kogu tema majandustegevust. Riigikohus rõhutas, et ettevõtlusega tegelemise kontroll ja maksude tasumise ning arvestamise kontroll on kaks täiesti erineva mahu ja eesmärgiga kontrolli.

Ettevõtlusega tegelemise kontrolli käigus ilmus maksukohustuslase esindaja maksuhalduri juurde ja andis seletusi ning hiljem vastas e-kirjaga seletuste andmisel vastamata jäänud küsimustele. Äriühing esitas 46 lehel dokumendid erinevate äriühingutega tehtud tehingute kohta ja valikulised väljavõtted äriühingu pangakontodest. Maksukohustuslane ei esitanud siiski kõiki nõutud dokumente. Samuti väitis maksuhaldur, et esindusõigusliku isiku selgitused olid liiga üldised. Maksukohustuslasel puudusid igapäevased äritegevust tõendavad kulutused, nagu kulud sidevahenditele, kontoril ja ka palgakulud. Maksuhaldur väitis, et esitatud tõendid ei ole piisavad tõendamaks ettevõtlusega tegelemist. Kaebaja ei täitnud kaasaaitamiskohustust, jättes esitamata maksuhalduri nõutud muud dokumendid. Maksuhaldur selgitas ise välja, et maksukohustuslane esitas tõendid ainult 12,59% tehingute kohta. Ülejäänud 87,41% osas on äriühing teinud tehinguid äriühingutega, kes ei ole maksuhaldurile kättesaadavad.

Maksukohustuslane väitis vastu, et esitatud dokumentidega on tema ettevõtlus piisavalt tõendatud. Tehingute, mille toimumist MTA kahtluse alla ei seadnud, maht ületab KMS § 19 lgs 1 toodud käibemaksukohustuslaseks registreerimise piimäära, mille ületamisel tekib isikul käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus. Ehk, siis maksuhaldur kustutas isiku registrist, aga teisalt on tema poolt aktsepteeritud tehingute maht üle kohustusliku registreerimise piirmäära. Seega peaks maksukohustuslane kohe pärast registrist kustutamist ennast uuesti käibemaksukohustuslaseks registreerima.

Riigikohus on varem märkinud, et KMS § 22 lg 3¹ sõnastusest ja seaduseelnõu seletuskirjast tulenevalt on ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus maksukohustuslasel¹. Seega on ettevõtlusega tegelemise tõendamine eelkõige maksukohustuslase ülesanne. Kui maksukohustuslane on esitanud ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks piisavalt dokumente ja andnud seletusi, ei saa asjaolu, et ta ei esitanud kõiki maksuhalduri nõutud dokumente või etteheited tema maksukäitumisele, anda alust järelduseks, et ta ei tegele ettevõtlusega või et ta ei ole ettevõtluse tõendamiseks dokumente esitanud.

Ettevõtlusega tegelemise kontrolli puhul on tegemist maksukontrolli eriliigiga, mille tulemuseks võib olla isiku registrist kustutamine. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli eesmärgiks ei ole isiku maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll ega isiku maksukohustuse kindlaksmääramine.

Praegusel juhul alustas maksuhaldur isiku ettevõtlusega tegelemise kontrolli, nõudes isikult praktiliselt kõigi kontrollitava ajavahemiku raamatupidamisdokumentide esitamist. Selline nõutavate dokumentide maht on omane maksude arvestamise ja tasumise kontrollile (üksikjuhtumi kontroll või revisjon). Ettevõtlusega tegelemise kontrollimisel pole sellises mahus ettevõtte raamatupidamise dokumentide esitamine vajalik. Samuti väljub ettevõtlusega tegelemise kontrolli raamidest üksikasjaliku teabe nõudmine isiku kõigi tehingute ja tehingupartnerite kohta.

KMS § 2 järgi on ettevõtlus KMS tähenduses isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtluse mõiste sisustamisel ei ole seatud tingimusi majandustegevuse ulatusele.

Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtuga, et hoolimata sellest, et isiku ettevõtlusega tegelemine on tõendatud, võib isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutada, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et äriühingut kasutatakse käibemaksupettuste toimepanemiseks, ning isik ei ole suutnud seda kahtlust ümber lükata. KMS-s puudub selline alus isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks. Seetõttu ei saa sellisel alusel isiku registrist kustutamine olla õiguspärane ka siis, kui maksuhalduri kahtlused hilisemas kontrollimenetluses kinnitust leiavad. Registrist kustutamine KMS § 22 lg 3¹alusel oleks õiguspärane, kui isik ei ole üldse tõendanud ettevõtlusega tegelemist.

See, et isik jättis osa maksuhalduri nõutud dokumentidest esitamata, ei ole isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise aluseks. Ettevõtlusega tegelemise kontroll on oma mahult oluliselt väiksem kui maksude tasumise kontroll.