Meedias on levinud erinevad väljaütlemised tulevastest võimalikest makse puudutavatest seadusemuudatustest. Neist üks puudutab käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tõstmist. Kas ja millises ulatuses planeeritav muudatus ka reaalselt läbi läheb ning keda ja missuguses mastaabis mõjutab, on täna ainult spekulatsioon, kuid ettevõtjate seas sellegipoolest diskussiooni tekitav.
Käesoleva aasta aprillikuus avalikustatud riigi eelarvestrateegia 2017–2020 sätestab, et käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tõstetakse seniselt 16 000 eurolt 40 000 euroni. Muudatuse eesmärgina on välja toodud hüve eelkõige mikroettevõtete halduskoormuse vähenemisele ning seeläbi konkurentsivõime tõstmisele. Uus piirmäär hakkaks eelduste kohaselt kehtima aastal 2018.
Käibe piirmäär tõuseb 40 000 euroni
Seega tekib planeeritava muudatuse kohaselt 2018. aastal kohustus end käibemaksukohustuslasena registreerida üksnes äriühingutel, kelle käive ületab ühes kalendriaastas 40 000 eurot. See tähendab, et mittemaksukohustuslase käive võib olla üle kahe korra suurem praegu lubatust. Samal ajal kaugmüügile[1] rakenduva piirmäära võimalikku muudatust eelarvestrateegia ei puuduta, mis tähendab, et Eestisse kaugmüüki korraldavatele ettevõtjatele jääks kehtima madalam ehk 35 000 eurone piirmäär.
Praegu kehtiva käibemaksuseaduse kohaselt võib ettevõtja taotleda käibemaksukohustuslasena registreerimist ka sätestatud piirmäärast väiksema käibe puhul ehk nii-öelda vabatahtlikkuse alusel. Eeldusel, et see säte jääb tulevase muudatuse käigus puutumata, ei ole täiendava käibemaksukulu ohtu äriühingutele, kes ettevõtluse alustamisega seoses kulusid kannavad või investeeringuid teevad ehk neile jääb võimalus end käibemaksukohustuslasena registreerides sisendkäibemaks ettevõtlusega seotud kuludelt siiski maha arvata.
Ettevõtja peab oma tegutsemist põhjalikult tõendama
Sellegipoolest võib piirmäära tõstmine raskendada vabatahtlikkuse alusel käibemaksukohustuslasena registreerimist, arvestades, et avalduse esitamisel nõutakse ettevõtjalt muuhulgas ettevõtlusega tegelemise tõendamist. Juba praeguse praktika näitel on maksuhaldureid, kes võtavad olukorras, kus taotleja käive ei küündi 16 000 euroni, ettevõtlusega tõendamise nõuet ülemäära suure tõsidusega. Ettevõtjalt võidakse nõuda dokumente, mida tavapärases praktikas ettevõtlusega alustamisel üldjuhul ei koostata (nt eellepingud, äriplaan). Seega võib kõrgem piirmäär tõendamise nõuet veelgi enam komplitseerida ning täiendav halduskoormus tõendamise osas lasub tulevikus rohkematel ettevõtjatel, sealhulgas äriühingutel, kes tänast piirmäära ületavad ning kes tänases olukorras oleksid kohustatud end maksukohustuslasena registreerima.
Piirmäära tõusust võidavad kindlasti alustavad ja väikeettevõtted, kelle müügikäive ületab ostutehingute väärtuseid ning kelle kliendid on peaasjalikult eraisikud. Viimaste jaoks on ostuhinnale lisatud käibemaks täiendav kulu. Samuti toob maksukohustuslaseks registreerimise vabastus kaasa teatava halduskoormuse vähenemise, mis on väikesele või alustavale ettevõttele kindlasti ainult tervitatav.
Arvestades, et detailsemat ja üksikasjalikumat infot, kui strateegias sätestatud mõni lause, praegu ei ole, on raske ennustada võimalikke täiendavaid rakenduslikke probleeme ja lõplikku ettevõtja ja riigi kasu või kahju. Samuti tuleb arvestada, et valitsusel tuleb taotleda piirmäära tõstmiseks Euroopa Komisjonilt luba. Seega, et taoline seadusemuudatus saaks reaalselt jõustuda, tuleb sel läbida veel mitmeid juriidilisi etappe ning kas see 2018 aastaks teoks saab või mitte, näitab ainult aeg. Sellegipoolest tasuks alustavatel ja väikeettevõtjatel kindlasti enda jaoks läbi mõelda, kas käibemaksukohustuslasena registreerimine on nende ettevõtlusele pigem kasulik ka enne piirmäära täitumist, olenemata piirmäära suurusest või toob ettevõttele tulu hoopis kohustuslikuks registreerimiseks kohustuva piirmäära tõus.
[1] Kaugmüük on kauba võõrandamine teise liikmesriiki isikule, kes ei ole käibemaksukohustuslane, misjuures kaup toimetatakse müüja poolt ostja asukoha liikmesriiki.
