Möödunud aasta olulise küsimusena arutas riigikohtu halduskolleegium küsimust sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusest ettevõtte kui majandusüksuse varjatud ülemineku korral ja mahaarvamise eripäradest, kui ülemineku ahelasse oli liisingulepingu kaudu kaasatud kolmas isik (otsus nr 3-15-1022).
Selles asjas anti üle kehtiv liisinguleping ja samas lepingus vahetusid korraga nii liisinguandjad kui ka -võtjad. Lahendis on põhjalikult selgitatud maksustamise nüansse nii liisingulepingu objekti tagastamise kui ka lepingupoolte vahetumise korral.
Riigikohus märkis, et ettevõtte või selle osa omandamine ei ole iseenesest sisendkäibemaksu mahaarvamist piirav asjaolu, ent sisendkäibemaksu mahaarvamise keeld tuleneb sellest, kuna ettevõtte üleandmisest ei teki KMS § 4 lg 2 p 1 tulenevalt käivet, ei teki ettevõtte üleandjal kohustust käibemaksu maksta.
Kui ettevõtte üleminek toimub mitme tehingu tulemusena vahendlikult ning mõnes tehingus osalevad lisaks üleandjale ja omandajale ka kolmandad isikud, ei ole KMS § 4 lg 2 p 1 sellise tehingu suhtes kohaldatav.
Riigikohus analüüsis, milline on õige õiguslik alus sisendkäibemaksu mahaarvamise välistamiseks. Maksuotsuses oli selleks märgitud MKS § 84.
Riigikohus muutis õiguslikku alust, tuues välja, et ettevõtte varjatud üleminekul tuleb kohaldada hoopis MKS § 37, mis näeb ette ettevõtte või selle osaga olemuslikult seotud kohustuste ülemineku. Maksukorralduse seaduse § 37 võimaldab ettevõtte üleandja maksukohustused sisse nõuda ettevõtte omandajalt sõltumata sellest, kas ettevõtte üleminek toimus otse või kolmandate isikute kaudu. Riigikohus märkis sätte kohaldamise kohta, et kuna MKS § 37 ei piira ettevõtte üleminekusse kaasatud kolmandate isikute õigusi ega tekita neile kohustusi, siis pole vajadust hinnata, kas kolmandate isikute kaudu tehtud tehingud võisid olla näilikud või tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil (p 17).
Liisingulepinguga seonduvalt tegi riigikohus näitlikuks, et käibemaksuga maksustamisel on vajalik eristada, kas ja millistel tingimustel tekib liisinguvõtjal õigus saada liisingueseme omanikuks (p 18.2). Veel tuleb eristada, kas liisimine vastab võõrandamise tunnustele või antakse kaup tagasi, tehakse kreeditarve ja võõrandamist ei toimu. Kirjeldatavas kaasuses loeti tuvastatuks, et ettevõtte koosseisus anti üle ka liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused.
Kirjeldatud kaasuses ei oleks ettevõtte omandaja saanud liisingulepingute varjatud üleandmisest maksueelist, sest uue liisingulepingu sõlmimisel väljastatud arve alusel maha arvatav sisendkäibemaks oleks olnud sama suur kui eelmise liisingulepingu lõpetamisel esitatud kreeditarvest tulenev käibemaksu võlg, mis läheb ettevõtte ülemineku käigus üle omandajale (p 21).
