Riigi tasand
Riigikogus 16. juunil 2011. a vastu võetud seadusega kehtestatakse 1. jaanuarist 2013. a maksuvabastus maaomaniku kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.
Maksuvabastuse rakendamiseks ei pea avaldust esitama. Ehk maakeeli: kodualuse maa maamaksuvabastuse saavad automaatselt kõik koduomanikud (teatud ruutmeetrite ulatuses) – ei mingit kaasnevat paberimäärimist, avalduse esitamist, tähtaegade jälgimist.
Kohaliku omavalitsuse tasand
Kuniks 2013. aastal algav õnneaeg kätte jõuab (ja kui enne just mõnda järjekordselt ennustatavat maailmalõppu ei saabu), tuleb lähtuda kehtivast maamaksuseaduse § 11 lõike 22 redaktsioonist, mis lubab valdadel ja linnadel ise kehtestada kodualusele maale maksusoodustusi ja -vabastusi. Üsna mitu omavalitsusüksust on seda võimalust ka kasutanud. Alljärgnevalt annangi ülevaate sellest, kus ja kuidas kehtib 2012. aastal koduomanike maamaksuvabastus. Tegelikult neid kohti väga palju ei ole, sest lisaks 2011. aastal maksuvabastust rakendanud kolmele vallale (Harku, Rae, Jõgeva) lisandusid 2012. aastal Tallinn ja Tartu.
Maksuvabastuse saamiseks tuli esitada avaldus ning taotleja elukoht pidi olema registreeritud selle maja või korteri aadressile, millele maksuvabastust taotleti. Ka välistas maksuvabastuse saamise see, kui taotleja saab sellelt maalt rendi- või üüritulu. Kõik need tingimused tulenevad praegu kehtivast seadusest, seega ei saaks vallad ja linnad ka kõige parema tahtmise juures nendest nõuetest loobuda. Mõnes detailis on siiski ka väikseid erisusi.
Tallinn
Tallinnas oli 2012. aasta maamaksuvabastuse taotlemiseks vajalik, et inimene oleks 1. jaanuari seisuga selles linnas elukohta sisse registreeritud. Avaldust oli võimalik esitada 10. jaanuarini.
Tallinnas jätab maamaksust vabastamine sel aastal koduomanike taskusse 8,9 miljonit eurot. Keskmine maksuvabastus on 71,11 eurot, suurim maksuvabastus aga 4529,79 eurot. Maamaksuvabastusest ajendatult registreeris end enne tähtaja kukkumist Tallinna elanikuks 848 inimest. Ajaleht kirjutab, et maamaksuvabastust taotles umbes 70% tallinlastest ning seejuures rohkem kui pooled (54%) ei pidanud e-riigist miskit ja vormistasid avalduse linnavalitsuse teeninduspunktis.
Inimesed, kes ei vaevunud 2012. aastaks avaldust esitama, peavad arvestama maksukohustuse suurenemisega, sest koos kodualuse maa maksuvabastuse kehtestamisega otsustas Tallinna Linnavolikogu tõsta maamaksu määra varasema 1,5% pealt 2,5%-le (mis on ühtlasi seaduses lubatud maksimummäär).1 Selle liigutusega saavutati tulemus, et kokkuvõttes jäävad Tallinna maamaksu laekumised 2011. aasta tasemele, sest koduomanike maksuvabastus tehakse tagasi ärimaa ja muude maade kõrgema maksuga. Samamoodi käitusid 2011. aastal ka Harku ja Rae vald. Nagu arvata oligi, leidus ka nüüd piisavalt neid maksumaksjaid, kes olid 2012. aasta maksuteadet nähes ebameeldivalt üllatunud, et mitte öelda tigedad. Kuigi kõrgema maksumäära otsus võeti juba suvel vastu, kippus see pool uudisest maksuvabastuste info taustal millegipärast paljude linnakodanike jaoks varju jääma.
2011. aastal, kui maamaksumäär Tallinnas oli veel 1,5%, oli eelarves maamaksu laekumiseks kavandatud 21,2 miljonit eurot, kuid tegelikult laekus isegi veidi rohkem (22,2 miljonit eurot). 2012. aasta eelarves, kuhu on sisse arvestatud juba ka 8,9 miljoni euro ulatuses maksuvabastust, on maksulaekumine eelmisest aastast suuremgi: 23,36 miljonit eurot.
Sellise teabe taustal on lausa anekdootlik, et novembris 2011, kui maamaksutõus oli juba suvest saadik teada, soovisid mitmed Lasnamäe elanikud varem esitatud maksuvabastuse avalduse tagasi võtta. Põhjuseks alusetud kuulujutud. Lasnamäe Linnaosa Valitsus ise kommenteeris asja nii, et inimeste seas on lihtsalt levima hakanud väärinformatsioon, et maamaksuvabastust saades ei ole edaspidi õigus oma korterit müüa ega kellegi teise nimele kirjutada. Paar inimest soovis loobuda varem esitatud maamaksuvabastuse avaldusest seetõttu, et riigis on majanduslikult nii raske aeg ja nad lihtsalt soovivad maksu tasuda.
Tartu
Tartus on kodualuse maa maamaksust vabastamine kulgenud oluliselt väiksema meediakajastuse saatel. Maamaksust vabastamise avaldust sai esitada kuni 20. jaanuarini 2012. a. Vastavalt maamaksust vabastamise korrale vabastati 2012. aastal 50% maamaksust kodualune elamumaa kuni 3000 m2 ulatuses. Kui Tallinnas algas avalduste esitamine juba septembrist, siis Tartus võeti vastav määrus linnavolikogus vastu alles 8. detsembril 2011, mistõttu jäi ka avalduste esitamine tagasihoidlikumaks. Tähtajaks esitati 2476 avaldust ehk umbes pool võimalikest avalduste arvust. Koduomaniku maksuvabastuste rakendamise tulemusena jääb Tartul 2012. aastal saama 57 600 eurot.
Erinevalt Tallinnast ei tõstetud Tartus maamaksu määra, vaid see on jätkuvalt 1% tasemel. Põhjuseks tuuakse, et linn soovib jätkuvalt väärtustada ettevõtjaid ega taha, et ärimaa omanikud peaksid koduomanike maksusoodustuse kinni maksma. Arvestades maamaksu oluliselt väiksemat osakaalu, ei oleks selleks ka vajadust. Kui Tallinnas moodustas maamaks 2010. aastal 9,1% linna maksutuludest ja 5,5% kogutuludest, siis Tartus olid need suhtarvud 2% ja 1%. Kui Tallinnas laekus maamaksu 2,18 krooni linna pindala ühe ruutmeetri kohta ja 847 krooni ühe elaniku kohta, siis Tartus vastavalt 0,38 ja 149 krooni. Kõige parema võrdluse annab võib-olla see, et Tartu 2476 koduomaniku maksuvabastuse summa kokku on vaid umbes 13 korda nii palju kui Tallinna kõige suurema üksiku maksuvabastuse summa.
Vanad tegijad
Harku, Rae ja Jõgeva vald, kes kehtestasid kodualusele maale maksuvabastuse juba 2011. aastal, pikendasid maksuvabastuse kehtivust ka 2012. aastale. Toonasest maksuvabastusest, mis leidis ka EML-poolset tunnustust maksumaksja sõbra tiitli näol, kirjutasime Maksumaksja veergudel aasta tagasi pikemalt.2
Harku vallas kehtestati 2011. aastal maamaksuvabastus kuni 1 ha suurusele maale. 30.06.2011 võttis Harku valla volikogu vastu määruse, millega kehtestati samasugune maksuvabastus ka 2012. aastaks, kuid maksuvabastuse soovijad pidid esitama hiljemalt 5. jaanuariks 2012. a uue avalduse.
Rae vald kehtestas 2011. aastal maksuvabastuse 500 m2 suurusele kodualusele maale. Vallavolikogu 20.12.2011 määrusega suurendati maksuvaba maa suurust 1000 m2, samas tõsteti üldist maksumäära 2,5%-le. 2011. aastal kodualuse maa maksuvabastust saanud isikud ei pidanud 2012. aasta kohta uut avaldust esitama.
Jõgeva vallas kehtestati 2011. aastal maksuvabastus 1 ha suurusele kodualusele maale ning sama suures mahus kehtib see ka tänavu. Samuti ei pidanud eelmisel aastal maksuvabastust kasutanud isikud enam uut avaldust esitama.
Paradoksaalne Narva-Jõesuu
Aastaid on käimas olnud kampaania kodualuse maa maksuvabastuseks. On tehtud koguni ettepanekuid maamaks, kui iganenud jäänuk üleüldse kaotada.3 Arvata võib, et omavalitsus, kes tuleb lagedale kavatsusega saada maaomandi maksustamisel kordades rohkem tulu, on üsna erandlik.
Jaanuari lõpus jooksis meediast läbi uudis, et Narva-Jõesuu linn taotleb riigilt maa korralise hindamise läbiviimist. See tooks kaasa umbes kümnekordse maamaksu tõusu ning linna tulubaas kasvaks kolmandiku võrra.
Viimane korraline maa hindamine toimus Eestis 2001. aastal. Narva-Jõesuu linnavalitsuse andmeil on linna kinnisvaratehingute hinnad sellest ajast oluliselt kerkinud ja on maamaksustamise hinnast juba kümme korda kõrgemad. Aastatetagune maa maksustamise hind, mille alusel tänase seisuga maamaksu arvutatakse, on ajale juba kõvasti jalgu jäänud. Tuleval aastal vabastab aga riik koduomanikud maamaksust ja kuna maamaks laekub täies ulatuses omavalitsusele, siis tahab Narva-Jõesuu selleks ajaks viia maksustamise hinna kohasele tasemele.
Narva-Jõesuu linnapea Andres Noormägi rääkis Rahvusringhäälingu raadiouudistele, et linn taotleb riigilt uue korralise hindamise läbiviimist. Kui see õnnestub, tõuseb maamaks Narva-Jõesuus keskeltläbi kümme korda ja linna tulubaas umbes kolmandiku võrra, seda eeskätt ärimaa ja välismaalastele kuuluva elamumaa maksutõusu kaudu. Narva-Jõesuu eripäraks on nimelt asjaolu, et enam kui pooled elamumaa omanikest ei ole linna elanike registris ning umbes neljandik kinnisvarast kuulub välismaalastele. Viimased kannataksid linnapea sõnul maksutõusu välja.
Kuurortlinna vaprale algatusele aga pole ilmselt määratud realiseerumine, sest seaduse järgi otsustab maa korralise hindamise läbiviimise Vabariigi Valitsus keskkonnaministri ettepanekul. Keskkonnaministeeriumi kommentaar Narva-Jõesuu taotlusele oli aga üpris napp: ei anta lootust, et maa hindamisega sel aastal keegi tegelema hakkaks. Ministeeriumi teatel analüüsib asjaomane instants (maa-amet) hoopiski kriitiliselt maahindamise praegust süsteemi ning plaan on seda teha sellisel moel, et riigi roll, seega ka riigi kulud, maa hinna määramisel väheneks. Ent enne uuele süsteemile üleminekut ei ole plaanis täiendavat riigipoolset maahindamist korraldada.
On ju maamaks teiste riiklike maksudega võrreldes üsna erandlik: riigile ei laeku maamaksust nimelt sentigi, vastupidi – riik maksab ka ise riigimaa eest maamaksu. Samas on kõik maa hindamise ja maamaksu haldamisega seotud kulud riigi kanda.4
Lõppsõna
Koduomaniku maamaksuvabastuse protsessidele tagasi vaadates tuleb märkida, et kõige suuremad võidud ja kaotused on saanud Tallinna koduomanik. Põhjuseks eelkõige linna suurus ja muu Eestiga võrreldes kümneid kordi kõrgem maa hind.5 Kuna Tallinn otsustas koos kodualuse maa maksuvabastusega ka tõsta muu maa maksumäära, millega „teenis“ kogu kaotatu tagasi, on igati loogiline, et Tallinna linnavõim kandideeris korraga nii maksumaksja sõbra kui vaenlase tiitlile.
1 Meeldetuletuseks niipalju, et aastail 2002-2007 oli Tallinnas üldine maamaksu määr 0,6%, 2008–2011 aga juba 1,5%.
2 Vt Lasse Lehis. Maksumaksja sõber ja vaenlane selgunud. – MaksuMaksja, 2011, 2, lk 4-6. Täiendavalt vt ka Lasse Lehis. Veelkord maamaksust ja linnamaksust. – MaksuMaksja, 2011, 3, lk 8-10.
3 EML on selle idee välja käinud juba aastaid tagasi.
4 Lasse Lehis. Maamaksuseaduse kommentaarid. – Eesti maksuseadused koos rakendusaktidega, 2011, III köide, lk 237.
5 Tallinn (koos Ülemiste järvega) moodustab vähem kui 0,4% Eesti pindalast, aga tervelt 43% kogu Eesti 2011. aasta maamaksu laekumisest.
Artikkel on avaldatud ajakirjas Maksumaksja nr 2/2012
