Äriühing vastutab oma kohustuste eest ise. Maksuseadustest tulenevad kohustused ei erine sellest põhimõttest. Samas tasub teada, et teatud juhtudel võib äriühingu maksuvõlgade eest vastutada ka äriühingu juhatuse liige. Maksuhalduri sellesuunaline tegevus on üha laialdasem ning tavapäratu ei ole juhatuse liikme isikliku vara eelarest.
Kui maksuhaldur soovib äriühingu maksuvõlgade tasumist juhatuse liikme poolt isiklikult, koostab ta selleks vastutusotsuse. Sellele eelneb vastava menetluse läbiviimine, mille hulgas peab maksuhaldur tuvastama, kas juhatuse liikme vastutuse eeldused on täidetud.
Riigikohus on selgitanud, et juhatuse liikme vastutuse tekkimiseks peab juhatuse liige olema rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. Teiseks peab rikutud kohustus tulenema maksuseadusest. Kolmandaks, maksuvõlg peab olema tekkinud vastutusele võetava juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumise tõttu. Teisisõnu, maksuvõla tekkimise ja kohustuse rikkumise vahel peab olema põhjuslik seos. Ootamatu maksunõude saamise vältimiseks peab juhatuse liige täitma enda ülesandeid piisava hoolsusega.
Vastutusotsuse koostamisel lasub maksuhalduril märkimisväärne tõendamis- ja põhjendamiskohustus. Kui äriühingu juhatuses on mitu liiget, peab maksuhaldur vastutusotsuses ära märkima iga liikme individuaalse süü. Vastutusotsus koostatakse juhatuse liikmele, kelle ametisoleku ajal on etteheidetavad teod toime pandud. Seega ei päästa vastutusest enda hilisem juhatuse liikme kohalt taandamine.
Enne vastutusotsuse tegemist peab maksuhaldur alustama maksuvõla sissenõudmist esialgselt maksukohustuslaselt. Alles kolmekuulise edutu sissenõudmise korral võib maksuvõla tasumist nõuda juhatuse liikmelt. Vaid esialgse võlgniku pankroti väljakuulutamise ja süüdimõistetu vastutuse korral võib maksuhaldur koostada vastutusotsuse, ilma et alustaks sissenõudmist esialgselt maksukohustuslaselt.
Riigikohtu praktikast tulenevalt võib juhatuse liikmele vastutusotsuse koostada vaid juhul, kui eksisteerib esialgse maksukohustuslase maksuvõlg: "Kui maksuhaldur soovib rakendada MKS § 40 lõikest 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste lõppemist, jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima."
Ühtlasi ei või vastutusotsust koostada näiteks siis, kui esialgne maksuvõlg on kustutatud või aegunud. Aegumise all on silmas peetud äriühingu maksuvõla sundtäitmise nõude aegumist, milleks seadus näeb ette viieaastase tähtaja.
Kuidas riske vähendada?
1. Mõtle, kas pead oma kohustuste täitmiseks olema juhatuse liige. Kui ei, siis jäta ka võimalik vastutus neile, kes tegelikkuses täidavad juhatuse liikme kohustusi.
2. Tegevusvaldkonnad on mõistlik juhatuse liikmete vahel kirjaliku kokkuleppega ära jagada. Iga liige keskendub nii oma valdkonnale. Sellises olukorras ei vastuta maksuvõlgade eest isiklikult see juhatuse liige, kelle vastutusalas on kõik kohustused korrektselt täidetud.
3. Dokumenteeri pigem rohkem kui vähem. See on oluline olukorras, kus maksuhaldur seab mingi tehingu (nt ostutehing) toimumise kahtluse alla ning suurendab seetõttu äriühingu maksukohustust.
4. Ära viivita drastiliste meetmete tarvitusele võtmisega. Näiteks pankrotiavalduse esitamine – kui näed, et läheb kehvasti, asu tegutsema. Maksuhalduril on märkimisväärselt väiksem võimalus kohustada juhatuse liiget tasuma äriühingu maksuvõlgasid olukorras, kus äriühing on registrist kustutatud.
Artikkel on avaldatud advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid maksuõiguse e-teatajas.
