2014. aasta II kvartalis siduvates eelotsustes lahendatud õiguslikud küsimused:
1. KMS § 46 lg 3 sätestatud erand kinnisasjade võõrandamisel
Taotleja soovis maksuhalduri siduvat eelotsust küsimuses, kas tema omandis olevate kinnistute eraldumine uude ettevõttesse ning uute ehituslubade taotlemine kinnistul asuvatele ehitistele ei välista KMS § 46 lg 3 sätestatud erandi kohaldamist.
Taotlejale kuuluvad kinnistud, millele on taotluse kohaselt väljastatud ehitusload enne 1. maid 2004. aastal. Taotleja soovib teha kinnistul asuvatele ehitistele rekonstrueerimisprojekti, ehitada need lõpuni ja müüa. Taotleja soovib jaguneda eraldumise teel vastavalt ÄS § 434 lg 4 järgi, eraldades nimetatud kinnistud uude ettevõttesse, milline viiks ehitus-, arendus- ja müügitöö nimetatud kinnistutel lõpuni.
Taotleja hinnangul KMS § 46 lg 3 sätestab, et käibemaksuga ei maksustata ehitise ja selle aluse maa võõrandamist enne nende esmast kasutuselevõttu juhul, kui ehitamist on alustatud enne käesoleva seaduse jõustumist, ning krundi, millel ei asu ehitist, võõrandamist juhul, kui maatükk on soetatud enne kehtiva seaduse jõustumist.
Maksuhaldur nõustus taotleja seisukohaga maksustamise küsimuses: kui ehitust on alustatud enne 1. maid 2004. aastal ei maksustata ehitise ja selle aluse maa võõrandamist enne nende esmast kasutuselevõttu. Seda ka vara jagunemise teel üleandmise puhul ning hilisemalt omandanud ettevõtte poolt võõrandamisel.
Maksuhaldur leidis aga, et konkreetsel juhul ei ole ehitiste puhul täidetud KMS § 46 lg 3 kohaldamise eeldus: ühegi ehitise puhul ei ole ehitust alustatud enne 1. maid 2004. aastal. Kõik ehitusload on väljastatud pärast 1. maid 2004.
Kokkuvõtvalt leidis maksuhaldur, et taotluses kirjeldatud kinnisasjade võõrandamisele ei kohaldu KMS § 46 lg 3 sätestatud maksuvabastus.
2. Osalusoptsioonid ja erisoodustus
Taotleja soovis maksuhalduri siduvat hinnangut küsimuses, kas taotluses kirjeldatud optsioonide tingimuste täitmine ja optsioonide arveldamine kvalifitseerub tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 53 lauses 2 sätestatud maksuvabastuse alla, mis käsitleb vähemalt kolmeaastase realiseerimistähtajaga osalusoptsioonide erisoodustusena maksustamisest vabastamist.
Vastavalt TuMS § 48 lõikele 53 ei loeta erisoodustuseks osalusoptsiooni andmist. Sama sätte teise lause kohaselt juhul, kui osalusoptsiooni alusvara on osalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus, ei loeta erisoodustuseks osalusoptsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist, kui osalus omandatakse mitte varem kui kolme aasta möödumisel osalusoptsiooni andmisest arvates.
MTA on osalusoptsiooni määratlenud kui tööandjaga sõlmitud tuletislepingut, mis annab töötajale õiguse, kuid mitte kohustuse osta või müüa tööandja väärtpabereid kokkulepitud hinnaga kindla ajaperioodi jooksul või kindlal päeval. Määravaks on seejuures osaluse omandamise võimalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus.
Taotluse kohaselt on osalusoptsioonide tingimuste täitumise tähtajaks kolm aastat alates optsioonide andmisest, s.t. õigus saada optsioonide alusel ettevõtte aktsiaid tekib kolme aasta möödumisel optsioonide väljastamisest töötajatele, tingimusel, et viimane töötab jätkuvalt optsioonide tingimuste täitumise ajal ettevõttes või tema tütarettevõttes.
Arvestades eeltoodut leidis MTA, et taotluses kirjeldatus optsioonid vastavad osalusoptsiooni tunnustele ja on täidetud tingimused selleks, et realiseeritavad optsioonid ei muutuks erisoodustuse objektiks lähtuvalt TuMS § 48 lõikest 53.
3. Finantsteenuste vahendamine ja käibemaks
Taotleja soovis maksuhalduri siduvat hinnangut selle kohta, kas taotluses kirjeldatud lepingu alusel taotlejale osutatavad teenused kvalifitseeruvad KMS § 16 lg 2¹ punktides 2 ja 10 nimetatud käibemaksuvabadeks finantsteenusteks, mille puhul teenuse osutaja ei pea arvetele käibemaksu lisama ning taotleja Eestis käibemaksu pöördmaksustamise korras deklareerima ja tasuma.
Seoses kontsernis toimuvate ümberkorraldustega plaanib taotleja alustada finantsteenuste vahendamise teenuste ostmist teises liikmesriigis registreeritud ning kontserni kuuluvalt äriühingult. Muuhulgas plaanitakse, et ta hakkab osutama finantsteenuste vahendamise teenuseid ka Eestis asuvale tütarettevõttele.
Taotleja kavatseb sõlmida loodava teise liikmesriigi ettevõttega finantsteenuste vahendamise lepingu, mille alusel viimane kohustub taotlejale osutama laenulepingute vahendamise ja taotleja nimel ja arvel laenulepingute läbirääkimise teenuseid, mis on vajalikud taotleja ja potentsiaalsete klientide vahel laenulepingute sõlmimiseks.
Maksuhaldur nõustus taotleja esitatud hinnanguga, et käesoleval juhul tuleb KMS § 16 lõike 21 punktis 10 nimetatud "läbirääkimisteenuste" mõiste sisustamisel lisaks KMS-is sätestatule juhinduda Euroopa Kohtu praktikas antud seletustest.
KMS § 16 lõike 21 punktis 10 nimetatud maksuvaba läbirääkimisteenuse puhul on määravaks seos KMS § 16 lõike 21 punktides 1-9 nimetatud finantsteenustega. Euroopa Kohus on 21. juuni 2007. aasta otsuses kohtuasjas C-453/05 (Volker Ludwig versus Finanzamt Luckenwalde) leidnud, et lisaks peab selline finantsteenustega seotud läbirääkimisteenus olema eraldiseisev teenus, mille osutaja ei ole finantsteenuse lepingu osapool ja ei oma lepingu sisu suhtes omapoolset huvi. Teenuse osutaja eesmärk on teha kõik vajalik selleks, et pooled sõlmiksid seaduse § 16 lõike 21 punktides 1-9 nimetatud finantstehinguid käsitleva lepingu, pikendaksid ja muudaksid seda lepingut või lõpetaksid sellise lepingu. Oluline on teenuse osutamise laad.
Taotluses kirjeldatud lepingu tingimuste pinnalt saab teha järelduse, et kavandatava vahenduslepinguga asub taotleja ostma läbirääkimisteenust KMS § 16 lg 21 p 10 mõttes. Seega nõustus maksuhaldur, et taotluses kirjeldatud tingimustel osutatavat teenust ei maksustata käibemaksuga.
4. Ühinemine ja litsentsitasud
Taotlejad soovisid saada maksuhalduri siduvat hinnangut ühinemise ja litsentsitasude maksustamise kohta ning ühinemiseelsete võlakohustuste ühinemisjärgselt täitmise maksustamisele.
Taotlejad kuuluvad rahvusvahelisse kontserni. Taotluse kohaselt ei ole eraldiseisvate äriühingute pidamine majanduslikult otstarbekas. Kontsern kaalub Eesti äriühingute ühendamist, sh ühe taotleja nimevahetust ja ümberkujundamist osaühinguks. Esialgse analüüsi põhjal on otsustatud, et ühinemine on äriliselt põhjendatud ja et eelistatud on ühinemine viisil, kus emaettevõte A ühendatakse tütarühinguga B.
MTA nõustus taotlejate seisukohaga, et kirjeldatud ühinemiste korral (tütarühing ühineb emaühingusse või emaühing ühineb tütarühingusse) ühendatakse ühinemises osalevatesse äriühingutesse sissemakstud kapitalid ilma elimineerimiseta.
Äriühingute ühinemise korral ei teki tulumaksukohustust TuMS § 50 lg 22 ja muude sätete alusel ühinemises osalevate äriühingute tasemel sõltumata läbiviidava ühinemise viisist.
A ühinemisel B-sse toimuv osaluste asendamine ei too nende emaettevõttele kui mitteresidendist osanikule kaasa maksukohustust TuMS § 31 lg 1 p 9 alusel, kui osaluse asendamise aluseks olev tehing vastab ÄS § 403 lg 3 tingimustele.
Taotluses kirjeldatud ühinemise järgselt tütarühingusse säilib B–l õigus maksta tulumaksuvabalt litsentsitasu emaettevõttele.
Taotluses toodud asjaolude põhjal on maksuhaldur seisukohal, et B aktsiate ostu–müügitehingu, finantseerimise tehingute ja nendele järgneva äriühingute ühinemise tegelikuks eesmärgiks on maksueelise saamine. Eelnimetatud tehingute tegelik majanduslik sisu seisneb maksuhalduri hinnangul selles, et emaettevõtte üks tütarühing A omandab nn laenuraha eest (valdusühingu emaettevõte laen A-le ja valdusühingu sissemakse A omakapitali) emaettevõtte teise tütarühingu B aktsiad ning tütarühingute A ja B ühinemise tulemusena on ühendaval äriühingul võlakohustus oma emaettevõtte ja/või omakorda selle emaettevõtte ees. Võlakohustuse tekitamine võimaldab edaspidi ühinenud tütarühingute kasumit intressimaksete näol Eestist maksuvabalt välja viia ja kohustuse, mille eesmärk ja majanduslik sisu taotlusest ei selgu, täitmist.
Seetõttu ei saa MTA kinnitada, et A ja B ühinemise korral A ühinemiseelsed võlakohustused, sealhulgas laenukohustused, ei muutu ühinemise tagajärjel ettevõtlusega mitteseotud kohustuseks. MTA leidis, et käesoleval juhul toob vähemalt osaliselt võlakohustuse täitmine ja väljamaksete tegemine ühendava ühingu poolt endaga kaasa maksukohustuse. Maksustamise alus võib sõltuvalt tehingute tegelikust majanduslikust sisust olla ka TuMS § 51 lg 2 punkt 5. Kui tehingute sisust ilmneb aga kasumi jaotamine ja väljaviimine, siis on maksustamise alus TuMS § 50 lg 1. Eeltoodust tulenevalt keeldus maksuhaldur siduva eelotsuse andmisest ühinemiseelsete võlakohustuste ühinemisjärgselt täitmise maksustamisele (MKS § 912 lg 1 p 3).
5. Dividendide maksmine
Taotleja soovis maksuhalduri hinnangut juhuks, kui nad maksavad dividende Eesti äriühingu teises liikmesriigis registreeritud tütarühingult saadud dividendide ja Malta riigi maksuhaldurilt saadud tulumaksutagastuse arvel. Taotleja hinnangul rakendub taotluses kirjeldatud tehingule TuMS § 50 lõikes 11 sätestatud maksuvabastus.
MTA nõustus taotleja maksukäsitlusega eeldusel, et dividendi laekumise ajal on täidetud vähemalt 10% suuruse osaluse omamise nõue.
6. Minevikus aset leidnud asjaolud
Taotleja soovis maksuhalduri siduvat eelotsust aastatel 2010-2012 toimunud toimingute maksustamise ning käibemaksu ümberarvestuse osas.
MTA keeldus siduva eelotsuse väljastamisest, kuna taotlus on esitatud asjaolude kohta, mis leidsid aset minevikus. Seega ei olnud täidetud MKS § 911 eeldus – tulevikus sooritatav toiming või nende kogum. Lisaks märkis maksuhaldur, et käibemaksu ümberarvestust ei saa pidada iseseisvaks toiminguks siduva eelotsuse taotlemisel, kuna see küsimus on lahutamatu maksuobjektiks oleva(te)st toimingu(te)st.
