Igal aastal esimese kvartali keskpaigas algab üleüldine tuludeklareerimise ja maksude hooaeg, mis ei jäta puudutamata ka väärtpaberiturgudele tehtud investeeringuid.

Kuna sel ajal on suurem tähelepanu kõikidel rahaasjadel, on paslik heita pilk erinevatele variantidele, kuidas ja millist süsteemi oma investeeringute haldamisel kasutada. Investeerimisel tuleb alati arvestada sellega, et oma tegemistest tuleb teavitada Maksu- ja Tolliametit ning kui tegevuse tulemusena õnnestub kasumit teenida, siis selle arvelt tuleb riigile tasuda tulumaksu. Erainvestor saab ise valida, millist lahendust kasutada – kas investeerimiskonto süsteemi või nn tavasüsteemi –, võttes valiku tegemisel arvesse oma investeerimisstrateegiat ja ajalist perspektiivi. Kuid millistel alustel peaks otsuse langetama?

Investeerimiskontosüsteem

Investeerimiskonto on täiesti tavaline pangakonto, mis võetakse kasutusele eesmärgiga teha sellelt kontolt vaid tehinguid finantsvaraga. Investeerimiskontosüsteemi kasutamine võimaldab finantsvaralt saadud tulu maksustamist edasi lükata kuni tulu väljavõtmiseni, kuid ei vabasta maksukohustusest. Investeerimiskontosid saab investoril olla mitu, selleks võib LHV Panga teenuste näitel olla nii LHV väärtpaberikonto, Traderi konto, Kasvukonto kui ka Portfellihalduse konto. Konto tuleb deklareerida investeerimiskontona ühel korral – siis, kui täidetakse eelmise aasta maksudeklaratsioon. Oluline on meeles pidada, et investeerimiskontolt ei ole soovitav teha igapäevaseid arveldusi, sest see muudab deklareerimise väga keeruliseks. Investeerimiskonto puhul on oluline teada kolme mõistet: finantsvara ehk milliste instrumentide korral saab tulumaksu maksmist edasi lükata, sissemakse ehk mida saab käsitleda raha või vara liikumisena investeerimiskontole, ja väljamakse ehk mida saab käsitleda raha või vara liikumisena investeerimiskontolt välja.

Investeerimiskonto puhul saabub maksukohustus juhul, kui kontolt tehtud väljamaksed ületavad sissemakseid. Näiteks, kui kanda aasta alguses kontole 5000 eurot, saada investeeringutelt aasta jooksul 1000 eurot kasumit ja kanda aas­ta lõpus kontolt välja 5500 eurot, tuleks konto sissemaksena deklareerida 5000 eurot ja väljamaksena 5500 eurot ning maksta tulumaksu 500 euro pealt. Seejuures väärtpaberitehinguid eraldi deklareerima ei pea, vaid piirduda tuleb rahakannete kajastamisega. Kontole jääb alles 500 eurot, mida saab kasutada järgmiste investeeringute jaoks, kuid selle väljakandmisel tuleb arvestada, et tulumaksu tuleb maksta kogu summa pealt.

Investeerimiskontosüsteem on investori seisukohalt maksuefektiivne, kuid selle nüansside selgekstegemine võtab aega, ja tihti on aeg kallim kui võidetav maksusumma.

Tavasüsteem

Tavasüsteemi puhul on samuti tegemist tavalise pangaarvelduskontoga. Kui investeerimiskontol tuleb deklareerida kõik rahakanded, siis tavasüsteemi kasutades peab deklareerima kõik väärtpaberitehingud, tulumaks aga tuleb tasuda maksustamisperioodile järgneval aastal. Tavasüsteem sobib rohkem kauplejale, kes kasutab eksootilisi instrumente (mida investeerimiskontosse ei ole võimalik kaasata), või investorile, kes eelistab lihtsust ja kiirust.

Poteito/potato ehk millist süsteemi kasutada

Investeerimiskontosüsteemi võiks kasutada aktiivsem investor, kes teeb keskmisest rohkem tehinguid finantsvaraga. Kuna investeerimiskontosüsteemis tuleb deklareerida vaid raha sisse- ja väljamaksed, säästab selle süsteemi kasutamine üksjagu väärtuslikku aega. Küll aga ei pääse tulumaksu tasumisest, juhul kui väljamaksed ületavad sissemakseid, ja arvestuse pidamisest oma rahaliikumiste üle.

Tavasüsteemi võiks eelistada investor, kelle investeeringute horisont on pikaajaline ja kes teeb vähem tehinguid, kuna deklareerida tuleb kõik väärtpaberitehingud. Oma olemuselt on tavakontosüsteemi kasutamine lihtsam ja seda on otstarbekas kasutada ka ajutisteks investeeringuteks. Väärtpaberite võõrandamisest teenitud tulu pealt tuleb maksu tasuda tulu teenimise aastale järgneval aastal.

Deklareerimine LHV internetipangas

Vastavalt sellele, milline süsteem on kasutusele võetud, on LHV internetipangast võimalik võtta maksuraporti aruande väljavõte. Tavasüsteemi kasutades tuleb väljavõtte alusel deklaratsioon ise täita, st LHV Panga poolset automaatset andmete edastamist Maksu- ja Tolliametile ei toimu ning kindlasti tuleks veenduda andmete korrektsuses väljavõttel. EVK-s teostatud müügitehingute kohta on maksuametil info olemas ja maksudeklaratsioonile on kantud tehingute müügiväärtus. Soetusväärtus ja tehingutasud tuleb deklaratsioonile ise lisada. Investeerimiskonto väljavõte on aga automaatselt eelinfona Maksu- ja Tolliametisse edastatav ja hiljem saab andmed maksudeklaratsioonile kanda ühe nupule vajutusega.

Ettevõtte kasutamine investeeringuteks

Aktiivsele investorile on kõige soodsam lahendus kasutada väärtpaberiturgude raha paigutamisel juriidilist keha, kuna Eestis maksustatakse ainult jaotatud kasumit, ja kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse, on see maksuvaba. Lisaks on võimalik ettevõtte arvelt tasuda firma tegevusega seotud olulisi kulusid, nagu kontori rent, info- ja sidekulud jms. Investeerimist ettevõtte läbi võiksid kaaluda turuosalised, kes kasutavad võimenduslaenu ja mittestandardseid tuletisinstrumente ning mitmeid erinevaid valuutasid. Küll aga tuleks arvestada täiendavate kulude ja kohustustega, mis juriidilise isiku omamise puhul tähelepanu nõuavad, näiteks regulaarne aruandlus ja raamatupidamine.

LHV internetipangas on tehingu- ja haldustasud eraisikutele ja ettevõtetele samad. Kui kasutada LHV kauplemisplatvorme, tuleb juriidilisel isikul reeglina tasuda suuremaid summasid täiendavate lisateenuste ning hinna- ja turuinfo eest, kuna välismaal käsitletakse ettevõtteid enamasti professionaalsete klientidena ning sellest tulenevalt on ka tasud mitmekordselt suuremad.

Mõisteid

• Finantsvara – väärtpaberi-ja alternatiivturul kaubeldavad väärtpaberid, aktsiad, võlakirjad, optsioonid, futuurid, avalikult pakutavad investeerimisfondide osakud ja tuletisinstrumendid, mille alusvaraks on börsil noteeritud väärtpaber.

  Tehingud finantsvaraga on investeerimiskontosüsteemis maksuneutraalsed, seega ei tule neid deklareerida.

  Finantsvara ei ole II ja III pensionisamba osakud, börsil noteerimata aktsiad ja võlakirjad, osaühingu osad ja samaliigilised väärtpaberid, hoiused ja kinnisvara.
   

• Sissemakse – igasugune kontole makstud või laekunud raha. Erand on vaid finantsvara müügist või teiselt investeerimiskontolt laekunud raha. Lisaks loetakse sissemakseks juba maksustatud või maksuvaba tulu. Maksude deklareerijal tuleks deklareerida kõik kontole toimunud sissemaksed, millega ei soetatud finantsvara, näiteks palga laekumine, kanded teistelt kontodelt jne.
   
• Väljamakse – igasugune investeerimiskontolt tehtud väljakanne. Erandiks on finantsvara soetamiseks või teisele investeerimiskontole tehtud kanne. Lisaks ei loeta väljamakseks ka finantsvara soetamise ja võõrandamise kulu, st väljamakse on väärtpaberikonto hooldustasu, võimenduslaenu intressimaksed, pangakaardimaksed ja kontolt tehtud väljamaksed. Seetõttu ongi oluline hoida oma igapäevased rahaasjad ja väärtpaberitehingud eraldi kontodel, nii muutub deklareerimine lihtsamaks.

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 1/2017