1. jaanuarist 2018. a jõustuvad tulumaksuseaduse muudatused, millega kehtestatakse 14-protsendiline tulumaksumäär regulaarsetele dividendidele. Madalamat maksumäära on lubatud kasutada ainult juhul, kui kasum jaotatakse juriidilistele isikutele.
14-protsendilise maksumääraga saab maksustada jaotatud kasumit, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme kalendriaasta keskmise maksustatud jaotatud kasumiga.
Kolme aasta keskmise dividendi arvutamisel on esimeseks aastaks 2018. See tähendab, et 2019. aastal saab madalama maksumääraga maksustada ühte kolmandikku 2018. aastal jaotatud kasumist. 2020. aastal saab 14-protsendilise määraga maksustada ühte kolmandikku 2018. aastal ja 2019. aastal jaotatud kasumist. Täies ulatus saab 14-protsendilist määra rakendada 2021. aastal.
Madalamat maksumäära on lubatud rakendada vaid juhul, kui kasum jaotatakse residendist või mitteresidendist juriidilistele isikutele. Kui dividend makstakse välja füüsilisele isikule, tuleb äriühingul täiendavalt kinni pidada veel 7 protsenti tulumaksu. Kinnipeetav tulumaksumäär on 7, mitte 6 protsenti maksubaaside erinevuse tõttu. See tähendab, et dividendide summeeritud maksukohustus on nii 20- kui ka 14-protsendilise maksumäära puhul sama. Füüsiliste isikute osas ei kohaldada 14-protsendilist määra põhjusel, et äriühingule antud soodusmäär ei kanduks edasi füüsilisele isikule ega moonutaks erinevate tululiikide maksustamise neutraalsust füüsilise isiku tasandil.
Madalama maksumäära eesmärgiks on motiveerida äriühinguid jaotama kasumit läbi aastate võimalikult stabiilselt. Riik soovib muudatuse abil teenida lisaraha ka riigikassasse. Järgmisel aastal on muudatuse positiivne mõju riigieelarvele prognooside kohaselt ligi 100 miljonit eurot. Kaubanduskoja hinnangul on positiivset mõju ülehinnatud. Kuna madalamat maksumäära ei saa rakendada füüsilistele isikutele makstavate dividendide puhul, siis ei pruugi madalam maksumäär loodetud mõju avaldada.
