Teejuht 2019
Laupäev, 18. August
 

Tulumaks ja investeerimine

Autor
Evelyn Liivamägi
Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna juhataja

Jaanuarist 2018 rakendus inimese kõigile tuludele üldine maksuvaba tulu määr kuni 6000 eurot aastas ehk kuni 500 eurot kuus ning sellega seoses kadus ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele.

Reeglina peetakse inimese tulult aasta jooksul kinni tulumaks, kui väljamakse­te tegija on juriidiline isik. Lõplikult selgub inimese maksukohustus ja kasutatav maksuvaba tulu aga alles pärast tuludeklaratsiooni esitamist, sest eraisiku maksustamise periood on aasta ning teatud tulud maksustataksegi kord aastas (näiteks kasu vara ja väärtpaberi­te võõrandamisest, üüritulu, ettevõtlus­tulu).

Maksuvaba tulu suuruse leidmisel arvestatakse aastatulu hulka inimese tuludeklaratsioonijärgne maksustatav kogutulu, sh välismaalt saadud tulu: töötasu, võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress, dividend, maksustatav pension, toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu.

Aastatuluna ei arvestata maksuvabasid hüvitisi, toetusi ja stipendiume ning maksuvabastusi (näiteks eluaseme või isiklikus tarbimises oleva vallasasja müük), mida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ei deklareerita.

Investeeringutelt teenitud tulu

Maksuvaba tulu suurust hakkab investeerimistegevus mõjutama siis, kui sellest tekib maksustatav kasum. Näiteks võõrandatakse aasta jooksul väärtpabereid.

Väärtpaberituluna maksustatakse võõrandamisest tekkinud kasu (müügitulu miinus soetusmaksumus), kusjuures aastases arvestuses võetakse arvesse ka teistelt väärtpaberitehingutelt (sh varasematel aastatel) tekkinud kahjum. Maksustamisel ei ole vahet, kas väärtpaberitehingud on regulaarsed või juhuslikud, oluline on ainult see, kas tekib kasum. See maksustamisele minev (kasumi)summa osaleb maksuvaba tulu arvestuses.

Tehingute tegemine investeerimiskonto kaudu ei mõjuta maksuvaba tulu suurust seni, kuni investeerimiskonto tehingutelt ei teki maksukohustust. Kui investeerimiskontolt võetakse kasum välja ja tekib maksukohustus, arvestatakse kasum maksustatava aastatulu hulka ja see mõjutab ka inimese maksuvaba tulu suurust.

Inimese aastatulu hulka loetakse ka saadud dividendid. Kui dividendid on välja maksnud Eesti äriühing, on need äriühingu tasandil maksustatud ja inimesel ei teki neilt dividendidelt enam maksukohustust. Kui dividendid on saadud välismaalt ja need on maksustamata, tuleb inimesel ise tuludeklaratsiooniga tasuda dividendidelt tulumaks. Nagu muud maksustatavad tulud, mõjutavad ka dividendid palgalt jm tasudelt arvutatavat maksukohustust. Kui inimene saab välismaal juba maksustatud dividende, siis läheb see aastatulu hulka ja mõjutab samuti maksuvaba tulu suurust. Investeerimiskonto kasutamisel saab selle summa arvesse võtta sissemaksena (sellest täpsemalt investeerimiskonto selgituses).

Eesti äriühingutelt saadud dividende tuludeklaratsioonis ei deklareerita, kuid need on maksuhaldurile teada ja võetakse inimese aastatuluna arvesse. Seega mõjutavad need maksuvaba tulu suurust ja võetakse selle arvutamisel automaatselt arvesse. Peale selle võetakse maksuvaba tulu arvestamisel arvesse ka investeerimiskontole laekunud maksustatud dividendid – topeltmaksustamise vältimiseks peab inimene need ise arvestama investeerimiskonto sissemaksete hulka. Kui inimene neid investeerimiskonto sissemaksena ise ei arvesta, siis ei saa selle võrra ka teha väljamakset maksuvabalt.

III samba sisse- ja väljamaksed

2018. aastal ei muutu täiendava kogumispensioni ehk III samba sissemaksete mahaarvamine maksustatavast tulust. Jätkuvalt saab täiendava kogumispensioni ehk III samba sissemakseid arvata maha 15 protsendi ulatuses isiku Eestis maksustatavast tulust või kuni 6000 eurot aastas.

Samuti ei muutu 2018. aastal täiendava kogumispensioni väljamaksete maksustamine. Täiendava kogumispensioni väljamakse maksustamine sõltub väljamakse tingimustest ja võib olla nii maksuvaba kui ka maksustatud tulumaksumääraga 10 või 20 protsenti. Täiendava kogumispensioni maksuvabasid väljamakseid ei deklareerita isiku tuludeklaratsioonis ning need ei lähe isiku aastatuluna arvesse ega mõjuta isiku maksuvaba tulu summa suurust.

Küll aga peab arvestama, et 10- või 20-protsendilise tulumaksumääraga maksustatud täiendava kogumispensioni väljamaksed lähevad isiku aastatuluna arvesse, mõjutades seeläbi isiku maksuvaba tulu summa suurust.

Investeerimiskonto

Investeerimiskonto on täiesti tavaline pangakonto, mida inimene saab kasutada finantsinvesteeringute tegemise eesmärgil. Investeerimiskonto kasutamine võimaldab edasi lükata tulumaksuseaduses loetletud finantsvaralt (väärtpaberid ja teised finantsinstrumendid) saadud tulu maksustamist. Selleks peab inimene kandma oma investeerimiskontole raha, mille eest ta soetab näiteks väärtpabereid. Nende väärtpaberite võõrandamisest saadud raha peab taas laekuma investeerimiskontole (kas otse tehingust või viivitamatul ümberkandmisel). Sel juhul ei teki võõrandamistehingust kohest maksukohustust ja saadud raha saab täies ulatuses edasi investeerida järgmistesse väärtpaberitesse.

Finantsvaralt saadud tulu maksuvabaks edasi investeerimiseks võib kasutada ka mitut investeerimiskontot. Maksustatav tulu tekib siis, kui kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad väljamaksejärgselt kõigile investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki. Sissemaksete jääk arvutatakse pärast iga sisse- ja väljamakset. Kõik investeerimiskontolt tehtud kanded loetakse väljamakseks, välja arvatud kanded, millega soetatakse finantsvara, ja ülekanded teisele investeerimiskontole. Investeerimiskonto sissemakseks loetakse rahajääki kontol enne selle kasutusele võtmist investeerimiskontona, investeerimiskontole tehtud täiendavaid kandeid ning finantsvaralt saadud maksustatud tulu (näiteks dividendid). Sissemaksena ei käsitata finantsvaralt saadud maksustamata tulu ja raha, mis kanti üle teiselt investeerimiskontolt. Näiteks juhul, kui investeerimiskonto sissemakse jääk on 2000 eurot, tekib maksustatav tulu alles siis, kui kontolt tehtud finantsvara soetamisega mitteseotud väljamaksed ületavad 2000 eurot.

Igapäevaste arvelduste tegemiseks kasutusel oleva pangakonto tarvitusele võtmine investeerimiskontona ei ole mõistlik, kuna siis tuleb hakata arvestust pidama arvelduskonto kõigi sisse- ja väljamaksete üle. Näiteks tuleb palga laekumine kajastada konto sissemaksena, kommunaalkulude tasumine väljamaksena jne. Kui investeerimiskonto võetakse kasutusele üksnes finantsvaraga seotud tehingute tegemiseks, on sisse- ja väljamaksete üle arvestuse pidamine lihtsam.

Silmas tuleb pidada, et tegemist on maksukohustust edasilükkava, mitte maksuvabastust võimaldava vahendiga. Kui investeeringust saadud tulu on kavas võtta kohe tarbimisse, siis ei ole investeerimiskonto kasutamine otstarbekas. Kui aga saadud tulu on plaanis uuesti finantsvarasse investeerida, võib kaaluda investeerimiskonto kasutamist.

Investeerimiskonto sisse- ja väljamaksed deklareeritakse tuludeklaratsioonis. Deklareerimisele kuuluvatele andmetele lisaks peab investeerimiskontot kasutades aga pidama finantsvara soetusmaksumuse arvestust, et vajadusel oleks võimalik tuvastada investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvara soetusmaksumus.

Maksuvaba tulu 2018. aastal

  • aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas;
     
  • aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile (6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400));
     
  • aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0.

2018. aasta tulu deklareeritakse 2019. aastal.

Tööinimese näide

Inimese aastane palgatulu on 20 000 eurot. Ta tegi väärtpaberitehingu, millelt teenitud kasum (müügitulu miinus soetusmaksumus ja müügiga otseselt seotud kulud) oli 6000 eurot.

Maksustatav sissetulek on 20 000 + 6000 = 26 000 eurot ning maksuvaba tulu ette nähtud pole. Väärtpaberitulu tuleb deklareerida tuludeklaratsioonis ja tasuda summalt tulumaks. Juhul kui inimene on palgasaamisel lubanud tööandjal arvestada maksuvaba tulu, tuleb palgalt vähem makstud tulumaks tuludeklaratsiooniga juurde maksta. Juhul kui tööandja ei ole aasta jooksul maksuvaba tulu arvestanud, tekib maksukohustus ainult väärtpaberitulult. Kui väärtpaberitehinguteks kasutatakse investeerimiskontot ja kasumit välja ei võeta, ei teki ka investeeringutelt maksustatavat kasumit. Kogu aastane maksustatav sissetulek on 20 000 eurot palgatulu ning sellele on ette nähtud maksuvaba tulu 271 eurot, seega ei tule tuludeklaratsiooniga midagi juurde tasuda. Tuludeklaratsioon tuleb aga esitada.

Pensionär pärib väärtpabereid

Pensionär, kes saab iga kuu 460 eurot pensioni, sai päranduseks väärtpaberid. Ta müüs neid 3000 euro eest ja tehingutasu oli 100 eurot.

Päranduseks saadud varal puudub soetusmaksumus, sest ostmisega seotud kulutusi pole, küll aga saab pensionär väärtpaberitulust maha arvata tehingutasu. Seega on kasum 2900 eurot, mis kuulub deklareerimisele ja maksustamisele. Pensionär sai aasta jooksul pensioni (12 × 460) 5520 eurot ja väärtpaberitulu 2900 eurot, kokku 8420 eurot. Kuna aastane tulu jääb alla 14 400 euro, kohaldub pensionärile maksuvaba tulu 6000 eurot. Kogu maksuvabastust ei ole ta aasta jooksul saanud ära kasutada. Kasutamata maksuvaba tulu on 6000 – 5520 = 480 eurot ning see võetakse arvesse väärtpaberitulu maksustamisel (tuludeklaratsiooni esitamisel) ehk tulumaksu tuleb juurde maksta 484 eurot (2900 – 480 = 2420 × 20%).

Kui pensionär kasutab investeerimiskontot, siis tuleb väärtpaberite hõlmamiseks deklareerida investeerimiskonto sissemakseks pärimise aastal 0. Kui aasta jooksul investeerimiskontolt väljamakseid ei tehtud, siis maksustatavat investeeringutulu ei teki. Et pensionäri aastane sissetulek jääb alla maksuvaba tulu määra (6000 eurot), siis ka täiendavat maksukohustust ega -tagastust ei teki. Küll tuleb esitada tuludeklaratsioon. Väärtpaberitulu maksustatakse selle kalendriaasta eest, mil investeerimiskonto väljamaksed ületavad sissemaksete jääki.

Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 1/2018

  • Autor: Evelyn Liivamägi, Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna juhataja
  • Allikas: LHV finantsportaal
tarkvara 3

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Tööandja saab maksusoodustust töötaja tervise edendamiseks 10.08.2018

    Järgmise aasta ettevõtte eelarvet planeerides tasub silmas pidada maksusoodustust tervise- ja spordikuludele. Alates sellest aastast saab tööandja maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 100 eurot kvartalis iga töötaja kohta. Maksusoodustus kehtib nii ...
    Loe edasi..

  • Kütuse käitlemine (KKS) alates 01.02.2019 06.08.2018

    Alates 1. veebruarist 2019 kehtima hakkava vedelkütuse seaduse § 51 kohaselt kannab kütuse käitlemise andmekogusse (KKS) andmed temale kuuluva kütuse kohta kütuse müügi tegevusluba omav isik järgmistel juhtudel: kütuse võõrandami ...
    Loe edasi..

  • Annetuste maksustamine 01.08.2018

    Tulumaksuseaduse §-de 2, 49 ja 53 kohaselt maksavad kingitustelt ja annetustelt tulumaksu residendist juriidilised isikud (sh avalik-õiguslikud isikud, erakonnad, MTÜ-d, SA-d jne) ning mitteresidendid, kellel on püsiv tegevuskoht.
    Loe edasi..

  • 2018 I kvartali siduvate eelotsuste kokkuvõtted 24.07.2018

    2018. aasta I kvartalis lahendati kaks siduvat eelotsust allpool kirjeldatud õiguslikes küsimustes, mille kokkuvõtted on järgmised. Mitterahaline sissemakse äriühingusse Taotlejale kuulub 50-protsendiline osalus Eesti äriühingus. Taotleja soovib anda nim ...
    Loe edasi..

  • Kütuse käitlemise vastavusdokumentide registreerimine alates 01.08.2018 11.07.2018

    Alates 1. augustist 2018 tuleb sisestada kütuse käitlemise andmekogusse kütuse nõuetele vastavust tõendavad dokumendid. --related-- 1. augustist 2018 kehtima hakkava vedelkütuse seaduse (VKS) § 9 lg 52 kohaselt tuleb VKS § 8 lg-s 1 nimetatud kü ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Eesti Raudtee
  • Rentest
  • epood
  • Avalik andbemaas
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257394  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
98  Koolitust
22237  Artiklit
52825  Registreerunud kasutajat
36237  Nädalakirja tellijat
33341  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017