aastaaruanne 2017
Laupäev, 16. Detsember
 

Varjatud kasumieraldise maksustamine ja deklareerimine

Varjatud kasumieraldisena tuleb maksustada kontserni

  • emaettevõtjale või
  • emaettevõtja teisele tütarettevõtjale ehk sõsarettevõtjale
  • väljaantud laen, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks (TuMS § 502 lõige 1).

Mis on kontsern, emaettevõtja ja sõsarettevõtja?

Kontsern on ema- ja tütarettevõtete kogum, mis tegutsevad ühtse majandusüksusena ühtse kontrolli all.

Varjatud kasumieraldiste säte kehtib kontserni emaettevõtjale ja sõsarettevõtjale äriseadustiku tähenduses. Äriseadustiku § 6 järgi võib kontsern olla:

  • osaluskontsern, kus emaettevõtjal on tütarettevõtjas häälteenamus ehk üle 50% häältest. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjal üksinda või koos emaettevõtjaga (ÄS § 6 lõige 1).
  • lepinguline kontsern, kus emaettevõtjal on tütarettevõtjas osalus ja emaettevõtja omab tütarühingu osaniku või aktsionärina lepingu alusel valitsevat mõju (ÄS § 6 lõige 2);
  • faktiline kontsern, kus emaettevõtjal on tütarettevõtjas osalus ja emaettevõtja omab tütarühingu osaniku või aktsionärina reaalselt valitsevat mõju (ÄS § 6 lõige 6).

Emaettevõtjana käsitatakse ka ühingut, kes asub kontsernis laenu andvast tütarettevõtjast ülalpool, samuti mittetulundusühingut ja sihtasutust, kellel on laenu andvas ühingus häälteenamus või valitsev mõju (TuMS § 502 lg 2).

Mida käsitatakse laenu andmisena?

Laenu andmisena käsitatakse laenu- või krediidilepingut või muud samaväärset lepingut, millega laenu või krediiti antakse või tagatakse või muid majanduslikult samaväärseid tehinguid tehakse.

Millal on väljaantud laen käsitatav varjatud kasumi jaotamisena?

Selleks et otsustada, kas emaettevõtjale või sõsarettevõtjale antud laen on käsitatav varjatud kasumi jaotamisena või mitte, tuleb hinnata ettevõtja majandustegevust tervikuna.

Üldjuhul tuleb eeldada, et mistahes investeeringu tegemine (kaasa arvatud laenu andmine) on ettevõtlusega seotud, kui sellelt on eeldatavasti võimalik saada tulu ning laenu andmine vastab sedalaadi tehingu tavapärastele tingimustele. Samuti tuleb arvestada ka laenu andja ja saaja omavahelisi suhteid (seotus osaluse või juhtimise kaudu, varasem või tulevikus kavandatav koostöö jms). Oluline võib olla arvestada ka laenu andja võimalikke alternatiive investeerimisel ning laenu saaja alternatiivseid võimalusi laenu saamisel (riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-3-1-22-07).

Et hinnata laenu vastavust tavapärastele tingimustele, tuleb eelkõige pöörata tähelepanu:

  • laenu tagasimakse tähtajale ja
  • laenusaaja võimele saadud laenu tagasi maksta (riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-3-1-22-07).

Maksustamine on õigustatud eelkõige siis, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks. Hinnates tagasimaksmise tõenäosust analüüsitakse laenusaaja olemasolevat ja kavandatavat äritegevust, tema äriplaani ja muud majandustegevusega seonduvat informatsiooni. Hinnates laenusaaja suutlikkust laenu tagasi maksta on oluline arvestada ka tagatise olemasolu (riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-3-1-22-07).

Laen, mis on algselt ettevõtlusega seotud, võib pärast laenulepingu tingimuste hilisemat muutmist (näiteks tagasimakse tähtaja pikendamine vms) osutuda ettevõtlusega mitteseotuks ning kuulub siiski tulumaksuga maksustamisele.

Väljaantud laen on käsitatav varjatud kasumi jaotamisena, kui laenu tagasimaksmine on vähetõenäoline või esinevad asjaolud, mis annavad alust arvata, et laenu andmisega on soovitud vältida või vähendada maksukohustust, näiteks:

  • laenu andmine ebamõistlikult pikaks ajaks (üle 5 aasta);
  • ebamõistlik tagasimakse graafik;
  • tagasimakse tähtaja korduv pikendamine;
  • laenusumma korduv suurendamine;
  • laenusumma suuruse sõltumine kasumi suurusest (nt olukorrad, kus igal aastal antakse emaettevõtjale laenu samas suurusjärgus, mis on tütarettevõtja kasum);
  • laenusaaja tegevus laenusumma kasutamisel viitab ilmselgelt tagasimaksmise võimatusele;
  • dividendide mittemaksmine
  • või muu taoline.

Maksustamisel ei ole määrava tähtsusega see, millist intressimäära rakendati. Erandlikel juhtudel võib põhjendatud olla ka intressita laenu andmine, kui laenuandja saab laenutehingust muul viisil kasu, näiteks osa ühise äriprojekti kasumist.

Kuidas varjatud kasumieraldis maksustatakse ja deklareeritakse?

Varjatud kasumieraldis maksustatakse tulumaksuga määras 20/80 ja deklareeritakse maksudeklaratsiooni vorm TSD lisal 7 (esitatakse järgneva kuu 10. kuupäevaks).

Kui varjatud kasumieraldisena maksustatud laen tagastatakse täielikult või osaliselt, siis on õigus tagastatud summa ulatuses maksta maksuvabalt dividende (TuMS § 50 lg 11 punkt 7). Tagastatud laen ja maksuvabad dividendid deklareeritakse samuti maksudeklaratsiooni vorm TSD lisal 7.

Kuidas deklareeritakse väljaantud laenud, mis ei ole maksustatud varjatud kasumieraldisena?

Emaettevõtjale või sõsarettevõtjale antud laenud, mis ei ole varjatud kasumieraldisena maksustatud, ja tagastatud laenud tuleb deklareerida maksudeklaratsiooni vormil INF 14 (TuMS § 565).

Vormi INF 14 esitavad residendist äriühingud ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuvad püsivad tegevuskohad iga kvartali kohta kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks (TuMS § 565). Vormil INF 14 deklareeritakse kvartali jooksul antud ja tagastatud laenud (raamatupidamise deebet- ja kreeditkäibed) laenu saanud emaettevõtja või sõsarettevõtja ja laenuliikide lõikes.

Deklareerimise kohustus

Varjatud kasumieraldiste maksustamise ja deklareerimise kohustus TSD lisal 7 ning antud ja tagastatud laenude deklareerimise kohustus vormil INF 14 on residendist äriühingul ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuval püsival tegevuskohal. Varjatud kasumieraldiste maksustamise säte ja laenude deklareerimise kohustus ei kohaldu residendist aktsiaseltsifondile, krediidiasutusele ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaalile.

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Mitme töölepingu puhul saab maksuvaba tulu maha arvata üks tööandja 15.12.2017

    Õiguskantsleri on andnud hinnangu maksumaksja küsimusele, milles viimane seadus kahtluse alla tulumaksuseaduse § 42 lõike 2 uue maksuvaba tulu arvutamise korra kooskõla põhiseadusega ja üldiste maksustamise põhimõtetega.
    Loe edasi..

  • Sõiduautodega seotud käibemaksuarvestus 14.12.2017

    Kõigi artiklis esitatud seadusesätete selgitamisel peetakse sõiduautode all silmas üksnes sõiduautosid käibemaksuseaduse tähenduses, milleks on sõidukid, mille parameetrid vastavad seaduse § 2 lõike 12 määratlusele. Nimetatud sätte järgi loetakse sõiduautoks M1-kategooria sõiduk, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta.
    Loe edasi..

  • Osaliselt maha arvatud sisendkäibemaksu korrigeerimine 14.12.2017

    Kui ettevõtja käibemaksukohustuslaste registrist kustutatakse ja tal on veel võõrandamata põhivara, mille sisendkäibemaksu korrigeerimise periood ei ole lõppenud, siis peab ta registrist kustutamise kuu käibedeklaratsioonis tegema selle põhivara sisendkäibemaksu viimase korrigeerimise, võttes seejuures arvesse kogu korrigeerimisperioodi lõpuni jäänud ajavahemiku.
    Loe edasi..

  • Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018 ja makstavad hüvitised 12.12.2017

    2018. aasta toob suurele osale inimestest kaasa maksuleevenduse, kui maksuvaba tulu määr ühes kuus kerkib 500 euroni. Muudatusega kaasnevad mitmed tingimused, millega on vaja arvestada ja millega mitte kursis olemine võib tuua kaasa hoopis tulumaksu juurde maksmise 2019. aastal ...
    Loe edasi..

  • Mida on vaja teada III samba ja tulumaksuseaduse muudatusest 12.12.2017

    Uuest aastast hakkab kehtima tulumaksuseaduse muudatus, mis ei muuda küll III samba üldiseid maksureegleid, kuid on tekitanud küsimusi sisse- ja väljamaksete maksustamisest. Toome välja viis olulist aspekti, mida tähele panna III samba maksustamisest.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Kaibemaksu raamat
Töövahendid
Naljanurk


Uusrikas tuleb Singapurist komandeeringust ja näitab raamatupidajale arveid.
"Aga mis astronoomiline summa see on?" küsib raamatupidaja.
"Hotelliarve," vastab uusrikas.
"Aga miks oli kolmeks päevaks vaja kogu hotell kinni panna?"
"Ei mäleta."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
« Detsember 2017 »
Tööpäevade arv kuus 19
Töötunde kuus 152
Riigipühad: 24.12, 25.12 ja 26.12

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kuidas lähete sel aastal vastu uuele aastale?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • LeapIN
  • estanc
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
250816  Foorumi postitust
356  E-poe toodet
93  Koolitust
22760  Artiklit
51993  Registreerunud kasutajat
35927  Nädalakirja tellijat
33178  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017