KÜSIMUS: tehingus on kolm osapoolt.

1. Firma A (EE resident, käibemaksukohustuslane) – lõplik klient.
2. Firma B (LV resident, käibemaksukohustuslane) – esitab firmale C tellimuse ning müüb kauba firmale A.
3. Firma C (EE resident, käibemaksukohustuslane) – toodab kauba, täidab firma B tellimuse ning toimetab firmale A.

Arved ja kaubad liiguvad järgmiselt:

1. kaubad ei lahku EE-st, siis firma C (EE) väljastab arve kohaliku käibemaksumääraga (20%) firmale B (EE).
2. firma B (LV) väljastab arve firmale A (EE).
3. firma C (EE) toimetab kaubad firmale A (EE).

Kas firma B (LV) peab registreerima ennast käibemaksukohustuslaseks Eestis, kuna kauba müüki käsitatakse   kui Eestis müüdud kauba käibena?

Kas on veel mingeid käibemaksunüansse, mida tehingupooled peaksid silmas pidama?

Kui firma B (LV) jaoks muutub see korduvaks tegevuseks, siis kas ja millal tekib kohustus registreerida käibemaksukohustuslaseks Eestis?

Vastab maksu- ja tolliameti spetsialist

Kauba müük Läti firmalt lõppkliendile (firmale A) on tõepoolest Eestis tekkinud käive. Kui Läti firma jaoks on see aga ühekordne tehing, tal ei ole Eestis püsivat majandustegevust ja ei ole tekkinud käibemaksu tähenduses püsivat tegevuskohta – siis ta ei pea end Eestis käibemaksukohustuslasena registreerima.

Vastavalt käibemaksuseaduse § 19 lõikele 3 tekib Eestis püsivat tegevuskohta mitteomaval välisriigi ettevõtjal siin käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus ainult siis, kui ta müüb Eestis kauba või osutab teenuse kellelegi, kellel puudub Eestis käibemaksunumber ja kes seetõttu ei saa kaupa või teenust pöördmaksustada. Kui lõppklient firma A on Eestis käibemaksukohustuslane, siis tema pöördmaksustab kauba (aluseks käibemaksuseaduse § 3 lõike 4 punkt 5) ja Läti firma ei pea end Eestis käibemaksukohustuslaseks registreerima.

Kui aga Läti firmal on Eestis tekkinud püsiv tegevuskoht käibemaksu tähenduses, siis tekib tal käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus samadel alustel Eesti ettevõtetega – registreerimiskohustus tekib, kui Läti firma Eestis tekkinud maksustatav käive on kalendriaasta algusest arvates ületanud 16 000 euro piiri. Selle piirmäära ületamisel tekib Eestis püsivat tegevuskohta omaval välisriigi ettevõtjal käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus ka siis, kui ta müüb kaupu või osutab teenuseid ainult Eesti käibemaksukohustuslastele. Püsiv tegevuskoht käibemaksu tähenduses tähendab, et välisriigi firmal on Eestis majandusüksus, mille kaudu ta ise enda nimel müüb Eestis kaupu või osutab teenuseid.