Küsimus: KMS §1 p 2 on selgitatud, et käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevatel erijuhtudel. Miks siis rakendatakse käibemaksu liisingu põhisummale? Lisandunud väärtust siin ju ei tekki. Samas ei lisata käibemaksu intressile, mis sisuliselt on lisaväärtus. Ka ütleb KMS §16 p 21, et käibemaksuga ei maksustata järgmiste finantsteenuste käivet:
1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud ja muud äritehingute finantseerimise tehingud;
3) liisingutehingud;
4) arveldus-, sularaha siirdamise ja muud raha edastamise tehingud;
5) mittesularahaliste maksevahendite, näiteks elektrooniliste maksevahendite, e-raha, reisitšekkide ja vekslite väljastamine ja haldamine;
See kõik käib ilmselt eelpool mainitud intressi kohta, aga see ei peaks tähendama, et põhisumma käibemaksustatakse. Samamoodi võiks ju maksustada ka kõik pangaarvete sisse- ja väljamaksed?
Vastab maksu- ja tolliameti spetsialist
Soovitame tutvuda käibemaksuseaduse Rahandusministeeriumi poolsete kommentaaridega, millised leiab ministeeriumi veebilehelt. Seaduse § 1 lõiget 2 selgitatakse seejuures järgmiselt (lk 8):
“Lõikes 2 on sätestatud põhimõte, et käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna, välja arvatud seaduses sätestatud erijuhtudel. Seega olenemata seaduse nimest ei teki maksukohustuslasel maksukohustust oma kogu maksustatavalt käibelt vaid maksukohustuse arvestamisel arvatakse maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksusummast maha kaupade soetamisel või teenuste saamisel makstud sisendkäibemaks, millega välditakse käibemaksu kumuleerumist ehk käibemaksu käibemaksustamist. Seega tekib reaalselt maksukohustus üksnes maksukohustuslase poolt lisatud väärtuse ulatuses. Niisiis ongi käibemaksuseadus oma olemuselt peamiselt lisandunud väärtuse maksu seadus, kuid “lisandunud väärtus” ei näita mitte maksuobjekti, vaid pigem maksu arvutamise korda.”
Käibemaksuseaduse §-s 16 sätestatud maksuvabade kaupade ja teenuste loetelu tuleneb Euroopa Liidu käibemaksudirektiivist 2006/112/EÜ, millega on kehtestatud liikmesriikidele kohustuslikud maksuvabastused, sealhulgas teatud finantsteenuste maksuvabastused. Kauba kapitalirendile andmine ise võrdsustatakse kauba võõrandamisega ja kapitalirenditehingu põhisumma on tegelikult võõrandatava kauba enda eest makstav tasu, mitte üks osa finantsteenuse eest võetavast tasust.
