Küsimus: raamatupidaja, kellele olin usaldanud kogu ettevõttega seotud asjaajamise, avastas, et ettevõte oleks pidanud juba 2013. aastal registreerima käibemaksukohustuslaseks (16 000 eurone piirmäär ületatud).
Kuidas tagantjärele seda olukorda lahendada? Tegemist on mikroettevõtjaga, mille paberimajandus ühes kuus piirdub umbes kahe klientidele esitatava arvega. Kas pean nüüd (peale käibemaksukohustuslaseks registreerimist) esitama need mitme aasta arved klientidele uuesti koos käibemaksuga ja kas see on klientide raamatupidamise seisukohast üldse mõeldav?
Vastab Themis Õigusbüroo OÜ õigus- ja maksunõustaja Liina Karlson
Käibe piirmäär 16 000 eurot arvestatakse kalendriaasta põhiselt (mitte kogu äriühingu käive asutamisest alates). Kui 2013. a. ületasite 16 000 eurose piirmäära kuid 2014. a. oli käive alla 16 000 euro, siis 2014. a. ei pea olema käibemaksukohustuslane.
Kui 2013. aastal ületas käive piirmäära näiteks alates aprillist, tuleb maksuhaldurile esitada käibemaksukohustuslaseks registreerimise avaldus ja registreerida käibemaksukohustuslaseks alates aprillist. Kui alates 2014 käive jäi aga alla piirmäära, siis täpsustada avalduses konkreetset perioodi ehk millal oli kohustus olla käibemaksukohustuslane. Vastasel juhul tuleb käibemaks lisada kõikidele arvetele kuni tänaseni. Seejärel teha arved ümber, lisada käibemaks, muuta vanu deklaratsioone ja maksta käibemaksu osa riigile ära. Lisandub intress 0,06% päevas tasumata summalt.
Mis puudutab arvete saatmist klientidele, siis kuna ilmselt oli hinnakokkulepe konkreetse summa kohta, siis ei ole kliendid nõus suureneva arvega. Seega, tuleks siis lõppsumma jätta samaks ja oma osa (kasumi) arvelt maksta riigile käibemaks. Need kliendid, kes on nõus käibemaksu lisamisega ja on lisaks veel käibemaksukohustuslased, siis nendega muret ei ole, nemad saavad sisendkäibemaksu osa arvata maha tänase käibedeklaratsiooniga. Igal juhul peavad aga mõlemal olema ühesugused arved.
Samas märgin, et maksukorralduse seadus sätestab, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Pärast aegumistähtaja möödumist ei või selles asjas maksuotsust teha. Maksusumma määramist saab maksuhaldur teha kontrolli käigus.
