Et lugejat mitte ära ehmatada, olgu kohe öeldud, et tegelikult siin artiklis astmelisest tulumaksust juttu ei tule. Juttu tuleb hoopis astmelisest sotsiaalmaksust. Oot-oot, mis see veel on? Jah, selline asi on Eestis täitsa olemas juba pikemat aega ning ametlikult kannab nime “sotsiaalmaksu kuumäär”. Erinevalt paljukiidetud (või -kirutud) astmelisest tulumaksust toimib astmeline sotsiaalmaks täpselt vastupidises suunas ehk regresseeruvalt – mida väiksem on inimese töötasu, seda kõrgem on sotsiaalmaksu määr. 2015. aastal on sotsiaalmaksu kuumäär 335 eurot (2016. aastal 390 eurot).
See tähendab, et 33% suurune sotsiaalmaks kehtib alates 355 euro suurusest sissetulekust. Väiksema palga korral (kui ei ole alust kohaldada sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigetes 3 ja 4 toodud erandeid) tuleb maksta sotsiaalmaksu konstantses summas ehk 117,15 eurot sõltumata tulu suurusest. Seega on 300-eurose kuupalga korral sotsiaalmaksu määr juba 39%, 250 euro puhul 47%, 200 euro puhul 59%, 150 euro puhul 78%, 100 euro puhul 117%, 50 euro puhul 234% ja 1 euro puhul 11 715%.
Lugeja võib nüüd küsida, mis nali see 1-eurone kuupalk on. Pole siin naljakat midagi. Sotsiaalmaksu kuumäär kehtib ka füüsilisest isikust ettevõtjale, kes peab maksma igas kvartalis kolmekordse kuumäära alusel avansilisi sotsiaalmaksu makseid ning kui tuludeklaratsioonis selgub, et pärast kulude mahaarvamisi on tulu 12-kordsest kuumäärast väiksem või puudub sootuks, siis võib FIE puhul maksumäär kasvada lõpmatuseni (see on arv, mis saadakse nulliga jagamisel).
Viimasel ajal on palju räägitud vajadusest kehtestada sotsiaalmaksu lagi, et soodustada kõrgepalgaliste töökohtade loomist. EML on alati sinna juurde “sokutanud” meeldetuletuse, et riigi tuge vajavad ka madalapalgalised. Kui maksureeglid on sellised, et tööandja ei ole motiveeritud töötajat osalise tööajaga rakendama, siis on see koormaks nii riigieelarvele kui inimese enesetundele. Meie arvates oleks igati mõistlikum lasta inimestel töötada kas või täiesti maksuvaba palga eest, selle asemel et lasta inimestel kodus istuda ja abirahadest elada. Probleem puudutab suuresti just nii-öelda riskigruppe, kellel on raske tööd leida ning kes oleksid meeleldi nõus alustama ka piskust – näiteks noored, pensionieelikud, puudega inimesed, kõrge tööpuudusega maapiirkondade elanikud jne.
Alljärgnevas tabelis on kirjas, kui palju on 2015. aastal neid inimesi, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu rohkem kui 33% tegelikult väljamakselt. Andmed pärinevad Maksu- ja Tolliameti 15.05.2015 kirjast vastusena Vabaerakonna teabenõudele. Seda, kui palju inimesi on jäänud ebasõbraliku sotsiaalmaksuseaduse tõttu tööle võtmata (ja riigil makse saamata), ei oska ilmselt keegi ka mitte ligikaudselt öelda. Äkki oleks aeg midagi ette võtta?
Kuu
|
Väljamakse
summa |
Sotsiaalmaksu
summa |
Isikute arv
|
Sotsiaalmaksu summa,
mis deklareeriti rohkem kui väljamakselt 33% |
1
|
3 461 812
|
2 169 948
|
18 676
|
1 027 550
|
2
|
3 381 476
|
2 155 359
|
18 702
|
1 039 472
|
3
|
3 503 378
|
2 197 832
|
18 915
|
1 041 717
|
4
|
3 263 288
|
2 057 696
|
17 498
|
980 811
|
5
|
3 218 828
|
2 049 880
|
17 369
|
987 667
|
6
|
3 378 200
|
2 078 241
|
17 130
|
963 435
|
7
|
3 280 788
|
2 049 760
|
17 010
|
967 100
|
8
|
2 921 846
|
1 929 518
|
16 341
|
965 308
|
Artikkel on avaldatud Eesti Maksumaksjate Liidu ajakirjas MaksuMaksja 9/2015.