1. mail 2010 jõustusid muudatused sotsiaalkindlusreeglites, sh maksustamises.

• Tööandjal, kelle töötaja olulisel määral töötab teises liikmesriigis ning saab palka vaid sellelt tööandjalt, võib pikaajalisemate lähetuste korral tekkida sotsiaalmaksukohustus teises liikmesriigis.
• Töötajale, kes on võetud tööle lähetamise eesmärgil on võimalik rakendada koduriigi sotsiaalkindlustust.
• Muuhulgas asendub koduriigi sotsiaalkindlustuskaitse pikendamine koheselt kuni 24-kuulise lähetuse taotlemisega. Töötaja huvides on võimalik taotleda pikaajalisest lähetust kuni 5 aastaks. Muudatused ei puuduta enne 1. maid 2010 väljastatud vorme E101 nende kehtivuse jooksul. Formaalse muudatuse kohaselt on uue vormi nimeks A1.

Taustaks

Igal riigil on oma sotsiaalkindlustussüsteem ja eeskirjad. Selleks, et elavdada tööjõu liikumist, võeti seitsmekümnendatel vastu määrus 1408/71. Selle määruse nö selgrooks on põhimõte, et piirülese tööhõive korral makstakse töötaja palgalt sotsiaalkindlustusega seotud makse ainult ühte riiki.

Määrust kohaldatakse isikutele, kes on pidevalt rändeolukorras ning kelle suhtes kohaldatakse või on kohaldatud ühe või mitme liikmesriigi õigusakte.

Kehtestatava korra puhul jääb üldreegel samaks. Sotsiaalkindlustusmäärusele kehtib lex loci laboris printsiip ehk  korraga on kohaldatav vaid ühe riigi seadusandlus. Välistatakse seega olukord, kus isik on kindlustatud kahes riigis samaaegselt või siis mitte üheski riigis.

Üldreegel näeb ette, et võõrtöötaja suhtes rakendatakse töökohariigi sotsiaalkindlustuse õigusakte. Käesoleva artikli eesmärgiks on keskenduda eranditele üldreeglist, milleks on lähetused ja töötamine mitmes liikmesriigis.

Lähetus (esimene erand)

Lähetuse mõiste rakendumise olulisemad kriteeriumid:

• lähetava ettevõtte ja töötaja otsene töösuhe.
• lähetatud töötaja töötab välisriigis teda lähetanud tööandja heaks ning saab selle eest palka – siinkohal võivad liikmesriigiti eksisteerida tõlgendusprobleemid, kuna nt pikaajalisele koolitusele lähetatu töötaja suhtes saab seda kaudselt samuti väita (st lähetus ei pea ilmtingimata olema otseses seoses äritegevusega vastuvõtja suhtes).

Kehtiva korra alusel on sisuliselt lähetusega tegemist olukorras, kus töötaja täidab tavapäraselt enda ülesandeid ühes riigis, kuid lähetatakse erakorralise tööülesande ilmnemisel ning ajutiselt (kuni aastaks) teise riiki tööd tegema. Eesmärgiga mitte lähtuda üldreeglist (st sotsiaalmaksustamine töökohariigis) ning sooviga rakendada lähetuse kestel lähetatu koduriigi sotsiaalkindlustuse reegleid, tuleb tööandjal taotleda vormiga E101 koduriigi sotsiaalkindlustuse rakendumist.

Koduriigi sotsiaalkindlustuskaitse kestvus. Ühe muudatusena 1. maist 2010 jõustub võimalus taotleda E101 (koduriigi sotsiaalkindlustuse) rakendumist koheselt 24 kuuks, mis asendab kehtivat 1+1 aasta taotlemise süsteemi. Pikema ajalise lähetuse korral on töötaja huvides võimalik liikmesriikide sotsiaalkindlustusametite vahel, et töötaja jääb kaetuks koduriigi sotsiaalkindlustussüsteemiga ka pikemaks ajaks, seda kuni viieks aastaks.

Lähetuse eesmärgil palgatud töötaja. 1. maist 2010 on võimalik töötajat lähetusse saata alates esimesest tööandja juures töötamise päevast. Uue korra alusel ei pea töötajal olema tööandjaga eelnev töösuhe, et lähetuse korral talle oma koduriigi sotsiaalkindlustust kohaldada. Seega varsti saavad tööandjad, kes on töötajad tööle võtnud just välisriiki lähetamise eesmärgil taotleda koduriigi sotsiaalkindlustust.

Märkus! Muudatusega ei kaasne Eesti siseriikliku töölähetuse määruse rakendumine (st lähetuse eesmärgil palgatud töötajale pole võimalik maksta maksuvaba päevaraha).

Töötamine mitmes riigis (teine erand)

Eri liikmesriigi tööandjate juures töötamise ning nendelt eraldi palga saamise korral tuleb nii vana kui ka uue korra alusel sotsiaalkindlustusmakseid tasuda töötaja koduriiki, olenemata sellest, kus riigis ta olulisel määral töötab. Seda loomulikult koduriigi poolt väljastatud E101 olemasolul.

Võimalik sotsiaalkindlustusmaksete kohustus teises liikmesriigis. 1. maist jõustuva määruse muudatuse kohaselt tuleb edaspidi hinnata:

• kas töötaja töötab koduriigis olulisel määral või mitte. Kui töötaja tööaeg ja/või palgatulu moodustub üle 75% lähetuse sihtkohariigis, siis töötatakse olulisel määral selles riigis.
• kui lisaks saab töötaja palka üksnes koduriigi tööandjalt, siis mõlema nimetatud tingimuse täitumisel tuleb edaspidi sotsiaalkindlustuse makseid tasuda lähetuse sihtkohariigi reeglite alusel (st koduriigi sotsiaalkindlustuskaitse ei rakendu).

Märkus! Eesti tööandjatel tasub tähelepanelik olla ka teisest liikmesriigist Eestisse välistöötajate toomisel, kui Eesti tööandja maksab ise palka välistöötajale, kelle koduriigi (teine) tööandja või töötaja ise on taotlenud koduriigist E101. Isegi juhul, kui töötegemine toimuks Eestis, mistõttu tulumaksu tuleb Eesti tööandjal arvestada Eesti reeglite järgi, siis välisriigi E101 olemasolul tuleb Eesti tööandjal sotsiaalmaksu arvestada ning maksta töötaja koduriigi reeglite alusel.

Kokkuvõte

Kokkuvõtvalt võib öelda, et 1. maist kehtiv uus regulatsioon ei näe ette küll palju uusi muudatusi, kuid siiski tasub tööandjatel enne töötaja välismaale tööle lähetamist või piiriüleselt töötaja tööaja jagamist täpsustada maksukohustusega seonduvaid üksikasju maksunõustajaga.

Lisainfot saab: Kristjan Järve – kristjan.jarve@rimess.ee või telefonil 626 4500.