Sotsiaalmaksuseaduse kommentaarid (seisuga 20. jaanuar 2014)

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Kommentaarides antakse ülevaade sotsiaalmaksuseaduse põhiaspektidest ning tutvustatakse detailsemalt erinevaid sotsiaalmaksu liike. Samuti selgitatakse, kuidas kohaldatakse rahvusvahelisi sotsiaalkindlustuslepinguid ja Euroopa Liidu õigust

1. Sotsiaalmaksu mõiste

Sotsiaalmaksuseadus (SMS) kehtib alates 2001. aasta 1. jaanuarist.

SMS § 1 sätestab sotsiaalmaksu mõiste: “Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel.”

Sotsiaalmaksu põhiaspektid. Riiklik maks

Sotsiaalmaks on riiklik maks. Sotsiaalmaksu administreerib alates 1999. aastast riiklike maksude haldur – Maksu- ja Tolliamet, kes ühildab sotsiaalmaksu kogumise tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse administreerimisega (ühine maksudeklaratsiooni vorm TSD).

Teistest riiklikest maksudest (nt tulumaksust) erineb sotsiaalmaks selle poolest, et:

  • sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks. Sotsiaalmaksust rahastatakse solidaarsuspõhimõttele tuginevat sundkindlustust ehk riikliku pensionikindlustust (I sammast) ja ravikindlustust ning osaliselt ka kohustusliku kogumispensioni (II sammas).
  • sotsiaalmaks sisaldab kindlustuselementi. Kindlustustegevuse seaduse § 10 lõike 1 kohaselt on sundkindlustuseks selline kindlustus, mille puhul isikul on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile või muule isikule. Siinjuures on oluline, et sundkindlustuse makse ja riikliku maksu mõisted on üksteisest eristatavad, maksu mõistest tulenevalt otsene vastutasu maksumaksja jaoks puudub. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 2 sätestab maksu mõiste, mille kohaselt maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus. See kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning sellel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Selleks, et saada sotsiaalkindlustushüvesid, peaks iga töövõimelise isiku eest olema panustatud ehk makstud sotsiaalmaksu. Arvestatud (töötaja) või makstud (füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)) sotsiaalmaksust sõltub inimeste pensionide suurus. Samuti sätestatakse sotsiaalmaksu kuumääraga väikseim baassumma, millelt sotsiaalmaksu tasumine on üheks ravikindlustuskaitse tekkimise aluseks.

Isikustatud maks

Alates 1999. aastast peetakse sotsiaalmaksu osas personaalset arvestust iga kindlustatava kohta ning tulevikus välja makstava pensioni kindlustusosaku suurus sõltub isiku eest arvestatud või tasutud sotsiaalmaksu summast. Kindlustatule nõutava minimaalse taseme saavutamiseks on erinevatele sotsiaalmaksu maksjatele (tööandja, FIE, riik või kohalik omavalitsus) kehtestatud ühesugune sotsiaalmaksu kohustuse alammäär.

Sotsiaalmaksu objekt on tulumaksu objektist kitsam. Sotsiaalmaksuga maksustatakse ainult aktiivselt tegevuselt (töötamisest, teenuse osutamisest, ettevõtlusest) saadud tulud. Seega ei maksustata tulumaksuga füüsilise isiku varalt või kapitalilt saadud tulu jms passiivse iseloomuga tulu, mida ei maksta seoses töösuhetega või ettevõtlusega (nt pensionid, stipendiumid, toetused, intressid, dividendid).

Seadusega on kehtestatud kolme liiki sotsiaalmaksu, mis erinevad maksuobjekti, maksumaksja, maksustamisperioodi ja maksuarvestuse põhimõtete poolest. Need on:

  • tööandja sotsiaalmaks,
  • FIE sotsiaalmaks,
  • riigi ja kohaliku omavalitsuse sotsiaalmaks.

2. Tööandja sotsiaalmaks

2.1. Maksustamisperiood, maksumäär, maksumaksja

Töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu maksmine on tööandja kohustus ning seda ei jaotata tööandja ja töötaja vahel. Ka vastutus sotsiaalmaksu õige ja õigeaegse maksmise eest lasub tööandjal.

Tööandja sotsiaalmaksu maksustamisperioodiks on kalendrikuu (SMS § 8 lõige 1) ja maksumääraks 33% (SMS § 7 lõige 1).

Tööandjana käsitletakse siinkohal järgmisi SMS §-s 4 nimetatud maksumaksjaid, kes teevad füüsilistele isikutele § 2 lõikes 1 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid:

  • residendist juriidiline isik;
  • füüsiline isik, kellel on töötajaid;
  • Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident;
  • Eestis püsivat tegevuskohta mitteomav mitteresident, kellel on Eestis töötajaid (mitteresidendist tööandja);
  • riigi-, valla- või linnaasutus.

SMS § 4 punktis 2 nimetatud füüsiline isik võib sotsiaalmaksu maksjaks olla juhul, kui ta on kas FIE või tööandja. Füüsilist isikut loetakse tööandjaks juhul, kui ta on sõlminud töölepingu teise füüsilise isikuga ja maksab talle töötasu. Sellisel juhul on füüsiline isik kohustatud arvestama töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu ja kinni pidama tulumaksu ning esitama deklaratsiooni vormi TSD.

Tähelepanu tasub pöörata ka SMS § 4 punktile 3. Kui välisfirmal on Eestis püsiv tegevuskoht, on ta kohustatud selle vastavalt MKS §-dele 18 ja 21 registreerima ning maksma sotsiaalmaksu SMS § 2 alusel füüsilisele isikule tehtud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt väljamaksetelt. Maksukohustus tekib ka juhul, kui mitteresidendi püsiv tegevuskoht Eestis on registreerimata. Kui välisfirmal ei ole Eestis püsivat tegevuskohta või filiaali, on tal sotsiaalmaksu maksmise tarbeks võimalus registreerida ennast Maksu- ja Tolliametis mitteresidendist tööandjana (MKS § 22).

Sotsiaalmaksu kohustus tekib tööandjal ka siis, kui sotsiaalmaksu objektiks olev väljamakse on tehtud pärast selle aluseks oleva õigussuhte lõppemist. Näiteks pärast töösuhte lõppemist õigel ajal saamata jäänud töötasu väljamõistmisel töötaja kasuks kohtu või Tööinspektsiooni otsuse alusel on endisel tööandjal kohustus lisaks töötasule maksta sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu tasumise kohustus lasub tööandjal ka siis, kui töötasu sissenõudmist teostatakse kohtutäituri kaudu.

2.2. Tööandja sotsiaalmaksu objekt

Tööandja sotsiaalmaksu objekti sätestavad SMS § 2 lõike 1 punktid 1, 3, 4, 6, 7, 9 ja lõige 21.

Kui sotsiaalmaksu maksja teeb füüsilistele isikutele SMS § 2 lõikes 1 loetletud väljamakseid või erisoodustusi, siis on ta kohustatud arvestama nendelt sotsiaalmaksu. §-s 2 toodud sotsiaalmaksuga maksustamisele kuuluvate väljamaksete loetelu on ammendav.

SMS § 2 lg 1 punkt 1. Sotsiaalmaksu makstakse töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt.

Antud sätte kohaselt on sotsiaalmaksu objektiks töösuhetest tulenevad väljamaksed – sotsiaalmaksuga maksustatakse töötajale rahas makstud töötasu ja muud tasud. Töölepingu seadus (TLS) sätestab, et töötajale makstakse töötasu rahas.

Kui tööandja annab töötajale lisaks palgale ka muid mitterahalisi hüvesid, siis on tegemist erisoodustusega, mis maksustatakse SMS § 2 lõige 1 punkti 7 alusel. Antud punkti alusel kuuluvad sotsiaalmaksuga maksustamisele ka hüvitised, mida tööandja maksab endisele töötajale töölepingu (sh ebaseadusliku) lõpetamise või ülesütlemise tõttu seaduses ettenähtud juhtudel või seoses töölepingu ülesütlemise korra rikkumisega.

SMS § 2 lg 1 punkt 3. Sotsiaalmaksu makstakse ametnikule makstud palgalt ja muudelt tasudelt.

Ametnik on käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isik (ehk Riigikogu liige, Euroopa Parlamendi liige, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige, kohtunik, õiguskantsler, riigikontrolör, riiklik lepitaja, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem.).

SMS § 2 lg 1 punkt 4. Sotsiaalmaksu makstakse juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele TuMS § 9 tähenduses ning füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul.

Antud punkti kohaselt maksab kõigilt TuMS §s 9 nimetatud juriidilise isiku organi liikmele makstud tasudelt sotsiaalmaksu väljamakse tegija, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse (või kuni 31. detsembrini 2009 kehtinud redaktsiooni kohaselt registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses) FIEna ning tasu on saaja ettevõtlustuluks (SMS § 9 lõike 1 punkt 2). 2003. aastal täiendati SMS § 2 lõike 1 punkti 4 tasudega, mis on makstud füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele, võrdsustades need sotsiaalmaksu tasumise osas juriidiliste isikute pankrotihalduritega.

SMS § 2 lg 1 punkt 6. Sotsiaalmaksu makstakse füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, välja arvatud juhul kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse (kuni 31. detsembrini 2009 kehtinud redaktsiooni kohaselt või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses) FIE-na ning tasu on saaja ettevõtlustuluks (SMS § 9 lõike 1 punkt 2).

Töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks võlaõigusliku lepingu sõlmimisel peab välja selgitama, kas füüsiline isik, kellega leping sõlmitakse, on registreeritud FIEna. Kui füüsiline isik on FIE ja talle selle lepingu alusel makstav töö- või teenustasu on tema ettevõtlustuluks, siis on tulu- ja sotsiaalmaksu maksmise kohustus isikul endal. Kui isik ei ole registreeritud ettevõtjana, on tasult sotsiaalmaksu maksmise kohustus väljamakse tegijal.

Üheks võlaõigusliku lepingu liigiks on rendileping. Rendilepingu alusel ei teki väljamakse tegijal ehk rentnikul kohustust maksta väljamakstud renditasult sotsiaalmaksu. TuMS § 14 kohaselt võib ettevõtlustulu hõlmata renditasusid. Füüsilisel isikul (rendileandjal) on õigus valida, kas deklareerida saadud renditulu ettevõtlustuluna või muu tuluna. FIEna saab saadud renditulust kui ettevõtlustulust teha mahaarvamisi, kuid tuleb maksta ka sotsiaalmaksu. Kui renditulu deklareeritakse muu tuluna (nn puhasrendina), siis ei ole rendile andjal õigust teha renditulust mahaarvamisi, kuid ei ole ka kohustust maksta sotsiaalmaksu. Antud juhul käsitletakse saadud renditasu nn passiivse tuluna (varalt või kapitalilt saadud tuluna), mis ei ole sarnaselt teiste passiivse tulu liikidega (nt intressidega, dividendidega jms) sotsiaalmaksu objektiks.

Samuti ei ole väljamaksjal kohustust maksta sotsiaalmaksu sellise võlaõigusliku lepingu puhul nagu ostu-müügileping, kuna sellist lepingut ei sõlmita mitte teenuse osutamiseks, vaid vara võõrandamiseks.

SMS § 2 lg 1 punkt 7. Sotsiaalmaksu makstakse erisoodustustelt TuMS-i tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult.

Erisoodustuse mõiste on defineeritud TuMS §-s 48. Erisoodustustelt arvutatud sotsiaalmaksu ei isikustata. See tähendab, et erinevalt palkadest ei suurenda erisoodustused töötaja pensioni, haigushüvitist, vanemahüvitist, töötuskindlustushüvitist ega mõjuta muid töötajale ettenähtud garantiisid (puhkusetasu, hüvitisi töölepingu ülesütlemisel jne).

Näide 1
Jalgrattapood premeerib oma müüjat seoses pensionile minekuga, kinkides talle jalgratta, mille müügihind on selles poes 320 eurot. Jalgratast loetakse antud juhul erisoodustuseks ning see maksustatakse tulumaksuga (TuMS
§ 48 alusel) ja sotsiaalmaksuga (SMS § 2 lg 1 punkti 7 alusel) järgmiselt:

  • tulumaks erisoodustuselt: 320 * 21 / 79 = 85,06 eurot,
  • sotsiaalmaks erisoodustuselt: (320 + 85,06) * 33% = 405,06 * 33% = 133,67 eurot (neid makse deklareeritakse isikustamata maksudeklaratsiooni TSD lisal 4).

 

Näide 2
Jalgrattapood premeerib oma müüjat seoses tema pensionile minekuga, makstes talle sularahas puhtalt kätte 320 eurot. Netoväljamaksele summas 320 eurot vastab brutoväljamakse summas 405,06 eurot. Antud juhul on tegemist töötaja palgatuluga, millelt peetakse kinni tulumaks (TuMS
§ 41 punkti 1 alusel) ja arvestatakse sotsiaalmaks (SMS § 2 lõige 1 punkti 1 alusel). Kuna töötaja on vanaduspensionieas, samuti ei ole ta kogumispensioni kohustatud isik, siis töötuskindlustusmakset ja kogumispensioni makset kinni ei peeta. Tulumaks peetakse kinni ja sotsiaalmaks arvestatakse väljamakselt brutosummas (ei ole maksuvaba tulu rakendamise avaldust).

  • Kinnipeetud tulumaks: 405,06 * 21% = 85,06 eurot.
  • Arvestatud sotsiaalmaks: 405,06 * 33% = 133,67 eurot (neid makse deklareeritakse isikustatult maksudeklaratsiooni TSD lisal 1).

SMS § 2 lg 1 punkt 8. Sotsiaalmaksu makstakse töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt, välja arvatud juhul, kui töötuskindlustushüvitist saava isiku eest makstakse sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 6 lg 1 punkti 7 alusel.

Alates 1. jaanuarist 2003 hakkas töötuskindlustuse hüvitistelt sotsiaalmaksu maksma Eesti Töötukassa, maksumääraga 13% (töötu ravikindlustuse tagamiseks). Tööandja maksejõuetuse korral ja töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel makstavatelt hüvitistelt maksab Töötukassa sotsiaalmaksu tavalise maksumääraga (33%).

SMS § 2 lg 1 punkt 9. Sotsiaalmaksu makstakse eelmistes punktides nimetamata seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt.

Alates 1. jaanuarist 2004 kehtima hakanud SMS § 2 lg 1 punktiga 9 laiendati formaalselt sotsiaalmaksu objekti sellistele füüsilisele isikule makstavatele tasudele, mille maksustamine on põhjendatud sotsiaalmaksu kui aktiivsest tegevusest saadavalt tulult tasutava maksu olemusega, ent mis enne muudatuse jõustumist kehtinud redaktsiooni kohaselt ei mahtunud otseselt ühegi SMS § 2 lõikes 1 nimetatud tasu liigi alla.

Näiteks võib tuua individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 13 kohaselt tasu maksmise töötajate ja tööandjate esindajatele, kes osalevad töövaidluskomisjoni töös. Töövaidluskomisjoni töös osalemise aja eest maksab neile töötasu Tööinspektsioon.

Sarnaselt on reguleeritud näiteks tasu maksmine rahvakohtunikele kohtute seaduse §-s 112, mille kohaselt tööandja peab rahvakohtuniku õigusemõistmises osalemise ajaks tööst vabastama.Tasu maksmise korra rahvakohtuniku iga õigusemõistmises osaletud päeva eest kehtestab oma määrusega justiitsminister.

Kõigi nimetatud ja nendega sarnaste juhtumite puhul ei ole sisulist vahet töö tegemisel töölepingu alusel või teenistussuhte raames, seetõttu tuleb erinevas vormis töö tegemise sarnaseks kohtlemiseks hõlmata sotsiaalmaksu objektiga ka sellised väljamaksed.

SMS § 2 lõige 11. Sotsiaalmaksu makstakse käesoleva § lõikes 1 nimetatud summadelt, olenemata nende aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal.

Antud sätte kohaselt makstakse sotsiaalmaksu ka endisele töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavalt tasult, kui selline tasu maksmine tuleneb eelnevast töö-, teenistus- või ametisuhtest. Antud säte rõhutab, et sotsiaalmaksu aspektist ei ole erinevust töötasu maksmisel koheselt, st töö tegemise aluseks oleva suhte kestel, ja nn edasilükatud töötasu maksmisel. Sellesse kategooriasse kuulub ka näiteks tööandja poolt endisele töötajale makstav pension.

2.3. Tööandja sotsiaalmaksu minimaalne kohustus

Tööandja sotsiaalmaksu minimaalset kohustust reguleerib SMS § 2 lõiked 2, 3 ja 4 ning § 21.

2.3.1. Üldreegel

SMS § 2 lõige 2: Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või ametnikule kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui käesoleva seaduse § 21 nimetatud kuumääralt.

§ 2 lõige 2 sätestab tööandja kohustuse maksta sotsiaalmaksu töötajale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui §-s 21 nimetatud kuumääralt. Miinimumsummalt sotsiaalmaksu maksmise eesmärgiks on vältida ravikindlustuskaitse saamist olukorras, kus töötaja või ametniku eest ei maksta sotsiaalmaksu.

SMS § 21 (sotsiaalmaksu kuumäär): “Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär.”

Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamise aluseks olev kuumäär on alates 2006. aastast sätestatud seaduse §-s 21. Seal on ette nähtud sotsiaalmaksu kuumäära tõstmine kuni 2009. aastani (vt tabelist). Alates 2008. aastast kehtestatakse see igaks kalendriaastaks riigieelarvega ja seostatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava töötasu alammääraga. 2008. aastal ei või kuumäär olla väiksem kui 75% 2008. aasta kuupalga alammäärast ja alates 2009. aastast 100% eelmise aasta töötasu alammäärast.

2009. ja 2010. aastal oli sotsiaalmaksu kuumäär ühesugune (töötasu alammäär ei ole muutunud) 4350 krooni, seega tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks oli 1436 krooni kuus (4350 * 33% = 1436).

2011. ja 2012. aastal oli sotsiaalmaksu kuumäär (2011. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 10 ja 2012. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 10) 278,02 eurot. 2013. aastal tõusis sotsiaalmaksu kuumäär 2012. aasta töötasu alammäära tasemeni ehk 290 euroni (2013. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 10) ning 2014. aastal vastavalt 2013. aasta töötasu alammäära tasemeni ehk 320 euroni (2014. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 10).

Aasta Sotsiaalmaksu kuumäär Sotsiaalmaksu summa
Kuu Kvartal Aasta
2001-2005 700 kr 231 kr 693 kr 2772 kr
2006 1400 kr 462 kr 1386 kr 5544 kr
2007 2000 kr 660 kr 1980 kr 7920 kr
2008 2700 kr 891 kr 2673 kr 10 692 kr
2009 4350 kr
(2008 kuupalga alammäär)
1436 kr 4307 kr 17 226 kr
2010 4350 kr
(2009 töötasu alammäär)
1436 kr 4307 kr 17 226 kr
2011 278,02 € 91,75 € 275,24 € 1100,96 €
2012 278,02 € 91,75 € 275,24 € 1100,96 €
2013 290 € 95,7 € 287,10 € 1148,40 €
2014 320 € 105,60 € 316,80 € 1267,20 €

SMS § 2 lg 21. Mitme tööandjaga töö- või teenistussuhtes oleva isiku eest maksab sotsiaalmaksu vähemalt käesoleva seaduse§-s 21 nimetatud kuumääralt tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu TuMS § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

Kuni 31. detsembrini 2002 kehtinud SMS § 2 lõikes 2 oli sätestatud tööandja sotsiaalmaksu maksmise miinimumkohustus põhikohaga töötaja ja teenistuja kohta, kusjuures põhikoha tunnuseks oli tööraamatu pidamine selle tööandja poolt. TLS-i muutmise tulemusena 2002. aastal kaotati ära kohakaasluse mõiste, mistõttu tuli tööraamatut pidada kõigi töölepinguga töötajate kohta.

1. juulil 2009 jõustunud TLS enam tööraamatu pidamise kohustust ette ei näe. Seetõttu on SMS-s alates 1. jaanuarist 2003 sätestatud uus kriteerium, mille alusel valitakse tööandja, kes maksab sotsiaalmaksu vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt juhul, kui töötajal on mitu tööandjat.

Kehtiva redaktsiooni kohaselt maksab rohkem kui ühe tööandjaga töö- või teenistussuhtes oleva isiku eest sotsiaalmaksu tööandja, kellele töötaja on esitanud avalduse tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu arvestamiseks. TuMS § 42 kohaselt peab iga töötaja valima välja ühe maksuvaba tulu arvestaja ja esitama talle kirjaliku avalduse.

SMS § 2 lg 22. Kui maksuvaba tulu arvestaval tööandjal on tõend samal maksustamisperioodil isikule teise tööandja makstud tasu kohta, võib ta nimetatud isiku eest sotsiaalmaksu maksta kuumäära ja teise tööandja makstud tasu vahelt, kuid vähemalt summalt, mille ta isikule kuu eest on maksnud. Isik on kohustatud maksuvaba tulu arvestavale tööandjale esitama uue tõendi tasu saamisele järgneva kuu viiendaks kuupäevaks, kui teise tööandja makstud tasu suurus erineb viimati esitatud tõendil märgitust.

2010. aasta 1. juulist on tööandjal võimalus arvestada summeeritult sotsiaalmaksu miinimumkohustust. Maksuvaba tulu arvestav tööandja peab maksma sotsiaalmaksu väiksemalt summalt, mis arvesse võttes ka teise tööandja makstud tasu oleks selle inimese kohta võrdne vähemalt kuumääraga.

Näiteks kui inimesele maksab üks tööandja tasu 160 eurot ja teine 100 eurot, siis esimene maksab sotsiaalmaksu 72,6 eurot ((320 – 100) x 33%) ja teine tööandja 33 eurot, nii et kokku laekub sotsiaalmaksuna selle töötaja eest 105,6 eurot kuus.

Oma kohustust saab maksuvaba tulu arvestav tööandja vähendada vaid juhul, kui ta on töötaja käest saanud teise tööandja kinnituse temalt saadava tasu suuruse kohta. Juhul kui töötaja on kuupalgaline, peab ta esitama uue tõendi alles palga muutumisel.

2.3.2. Üldreegli erandid

SMS § 2 lõige 3. Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või ametnikule kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga, järgmistel juhtudel: 

1) töötaja puhul, kes on TLS §-s 19 nimetatud alusel keeldunud töö tegemisest, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;
2) ametniku puhul, kelle avaliku võimu teostamise õigus on peatunud
avaliku teenistuse seaduse § 83 alusel, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;
3) töötaja või ametniku puhul, kes on asunud tööle või lahkunud töölt sellel kuul.

Oluline on, et tööandja peab maksma sotsiaalmaksu kuumääralt mitte igas kuus, vaid iga kuu eest. Maksustamisperioodiks, mil rakendatakse miinimumnõuet, on töösisekorrajärgne tasu väljamaksmise kuu (kuu, millal saabub töölepingus või töösisekorras määratud palgapäev).

Seaduse kohaselt peab tööandja töötaja või ametniku kindlustuskaitse säilimiseks maksma sotsiaalmaksu ka juhul, kui töötaja või ametnik on tasustamata puhkusel.

Täpsem sotsiaalmaksu arvestuse kord on kehtestatud rahandusministri 15. märtsi 2013 määrusega nr 17. Kord annab võimaluse teha sotsiaalmaksu ümberarvestust ning seega vältida topeltmaksustamist. Kord puudutab kõigepealt neid töötajaid, kelle palk ei ületa sotsiaalmaksu kuumäära ehk 2014. aastal 320 eurot kuus. Sellisel juhul tekib igakuise arvestuse vajadus lähtuvalt 320 eurost. Töötaja puhul, kelle kuupalk ületab 320 eurot, annab kord võimaluse erinevate maksustamisperioodide sotsiaalmaksu tasaarvestamiseks, et ei tekiks topeltmaksustamist.

SMS § 2 lõige 4 sätestab töötajate kategooriad, kelle puhul tööandja maksab sotsiaalmaksu tegelikult tasult ja ei pea maksma töölepingulise töötaja eest sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt (320 eurolt ehk 105,6 eurot sotsiaalmaksu kuus). Selline sotsiaalmaksu maksmine toimub järgmistel juhtudel:

  • töötaja või ametniku puhul, kellele on TLS § 43 lõike 4 või 6 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul;
  • töötaja või ametniku puhul, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last;
  • töötaja või ametniku puhul, keda on nimetatud ravikindlustuse seaduse § 5 lg 4 punktis 5;
  • kuni 12 kuu jooksul tööle asumisest töötaja või ametniku puhul, kes 12 kuu jooksul enne tööle asumist on olnud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel töötuna arvel vähemalt kuus kuud;
  • töötaja või ametniku puhul, kes saab pensioni Eesti riigilt tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist. Seisuga 1. jaanuar 2010 kehtivad sotsiaalkindlustuslepingud Ukraina, Kanada ja Venemaaga. Seega loetakse riikliku pensioni saajateks kõiki isikuid, kes saavad Eesti, Ukraina, Kanada ja Venemaa ning Euroopa Majanduspiirkonna riigi pensioni;

Eelnimetatud juhtudel makstakse sotsiaalmaksu alati töötajale tegelikult makstud tasult, olenemata tasu suurusest. Loe lisaks…

2.4. Sotsiaalmaksuga mittemaksustatavad väljamaksed

Sotsiaalmaksuga ei maksustata töötajale, ametnikule ja juhtimis- või kontrollorgani liikmetele makstud SMS §-s 3 loetletud summasid või antud soodustusi, sealhulgas:

1) TuMS § 13 lg 3 punktides 1–21 ning § 31 lg 1 punktides 7 ja 8 nimetatud väljamakseid;

Punkti 1 kohaselt ei maksustata Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades makstavaid teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitisi ning välislähetuse päevaraha. Samuti teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitisi ning Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja piirmäärades makstavaid hüvitisi seoses isiku isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel.

Kui nimetatud hüvitised ja päevarahad ületavad Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud piirmäärasid, siis maksustatakse piirmäära ületav osa sotsiaalmaksuga kui erisoodustus (SMS § 2 lg 1 p 7).

2) väljamakseid Eesti välisesindustes töötavatele asukohariigi elanikele, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti;

3) töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS-i) §-i 122 alusel makstavat haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu ning § 13 lõikest 1 tulenevaid tööandja kulutusi töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks;

Punkt 3 sätestab, et TTOS § 122 alusel makstavalt haigushüvitiselt ei maksa tööandja sotsiaalmaksu juhul, kui hüvitis ei ületa töötaja keskmist tasu. Hüvitiselt tuleb kinni pidada tulumaks.

4) Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse § 3, Vabariigi Valitsuse seaduse § 311 ning välisteenistuse seaduse § 62 lõike 1 alusel tehtavaid väljamakseid;

5) TLS §-des 66 ja 135 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõikes 5 sätestatud täiendavate puhkusepäevade ja lapse toitmise vaheaegade eest makstavat töötasu hüvitist;;

TLS § 66 kohaselt hüvitatakse tööandjale riigieelarve vahenditest Sotsiaalkindlustusameti kaudu:

2012. aastal:

  • alaealise ja töövõimetuspensioni saava töötaja tavapärast (28 kalendripäeva) põhipuhkust ületava osa (35 – 28 = 7) eest makstav puhkusetasu,
  • töötaja lapsepuhkusel oldud aja eest 4,25 eurot päevas (TLS § 135). Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust kolm tööpäeva, mille eest tasutakse 4,25 eurot päevas, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last ning kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps.

2013. aastal:

  • alaealise ja töövõimetuspensioni saava töötaja tavapärast (28 kalendripäeva) põhipuhkust ületava osa (35 – 28 = 7) eest makstav puhkusetasu
  • töötaja lapsepuhkusel oldud aja eest 15,18 eurot päevas (TLS § 63). Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14aastast last ning 6 tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14aastast last või vähemalt üks alla 3aastane laps
  • isapuhkusel oldud aja eest, lähtuvalt isa keskmisest töötasust (TLS § 60). Isal on õigus saada kokku 10 tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk anmdete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta.

2014. aastal:

  • alaealise ja töövõimetuspensioni saava töötaja tavapärast (28 kalendripäeva) põhipuhkust ületava osa (35 – 28 = 7) eest makstav puhkusetasu;
  • töötaja lapsepuhkusel oldud aja eest 16,97 eurot päevas (TLS § 63). Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last ning 6 tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps;
  • isapuhkusel oldud aja eest, lähtuvalt isa keskmisest töötasust (TLS § 60). Isal on õigus saada kokku 10 tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta.

Punktis 5 loetletud hüvitisi ei maksustata sotsiaalmaksuga, kuid maksustatakse tulumaksuga ning deklareeritakse TSD lisal 1 koodi 14 all. Loe lisaks…

6) laevade ja tsiviillennunduse lennukite meeskondadele, laevapere liikmetele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmetele antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust reisidel viibimise ajal, mis ei ületa 6 eurot isiku kohta päevas;

7) Eesti residendi poolt mitteresidendile TuMS § 6 lõigete 3 ja 5 tähenduses makstud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud tasusid, kui töö tegemise koht asub välisriigis;

Punkt 7 vabastab sotsiaalmaksust mitteresidendile makstud tasu töö või teenuse eest töö- või võlaõigusliku lepingu alusel, juhul kui töökoht asub välisriigis.

8) summasid, mida makstakse isikule, kes viibib kohtuotsuse alusel kinnipidamiskohas;

9) Riigikogu liikme staatuse seaduse §-de 30, 31, 33 ja 34 alusel Riigikogu liikmele tehtavaid väljamakseid;

12) tasusid, mida makstakse mitteresidendile, kes tegutseb FIE-na välisriigis ja tõendab, et sellelt tasult makstakse sotsiaalkindlustusmaksu või -makseid välisriigis;

Punktis 12 sätestatud regulatsiooniga välditakse välisriigi FIE Eestis saadud ettevõtlustulu sotsiaalmaksuga topeltmaksustamist.

13) ravikindlustuse seaduse § 14 lõike 1 alusel makstud summasid.

Ravikindlustuse seadus sätestab isikule, kelle poolt vajalike dokumentide esitamata jätmise tõttu jäi kindlustuskaitset taotlev isik ilma ravikindlustushüvitisest, kohustuse hüvitada sellest tekkinud kahju. Sisuliselt ei ole selliste väljamaksete puhul tegemist sotsiaalmaksu objektiga, kuid praktikas on selles osas esinenud väärarusaamu.

14) kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel või õppekogunemisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust.

15) väljamakseid, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata.

NATO rahvusvahelised tsiviilametnikud on vabastatud kõigist maksudest ning Eesti sotsiaalkindlustus- ja pensionimaksetest oma palkadelt ja töötasudelt, mida nad saavad NATO rahvusvaheliste tsiviilametnikena. NATO rahvusvaheliste tsiviilametnike hulka kuuluvad Põhja-Atlandi Nõukogu poolt kindlaks määratud kategooriatesse kuuluvad töötajad, nende tööandjaks on küll Eestis asuv liitlasvägede peakorter, kuid nende töösuhet reguleerivad NATO regulatsioonid ja neile Eesti õigusaktid ei kohaldu. NATO rahvusvahelisel personalil on oma palga-, tervishoiu- ja pensionisüsteem.

Maksuhaldur on seisukohal, et sotsiaalmaksuga ei maksustata ka töötajale tööõnnetuse või kutsehaigusega seoses makstavaid hüvitisi, kuigi seda ei ole seaduse §-s 3 nimetatud. Sellisel juhul ei ole tegemist mitte töötajale makstud palga ja muu tasuga, vaid tööülesannete täitmisel saadud vigastuse ja muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamisega, mis ei ole oma olemuselt sotsiaalmaksu objektiks.

Samuti tuleb meeles pidada, et sotsiaalmaksu objektiks on vaid sellised väljamaksed, mida tehakse füüsilisele isikule seoses aktiivse töö tegemisega (töösuhtega, ettevõtlusega). Seega ei kuulu sotsiaalmaksuga maksustamisele kapitalitulud (intressid, dividendid) ja muud passiivsed tulud (nt stipendiumid, pensionid saadud elatis jms, välja arvatud need stipendiumid ja pensionid, mida makstakse seoses töö- või teenistussuhtega, samuti seoses juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga).

2.5. Töövõimetuspensionit saava töötaja tööandja sotsiaalmaksusoodustus

SMS § 6 lg 1 punkti 5 kohaselt maksab riik sotsiaalmaksu äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või FIE (edaspidi tööandja) töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni. Töövõimetuspension on üheks riikliku pensioni liigiks, mis määratakse püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule töövõime kaotusega 40–100 protsenti.

Töötaja on isik, kes töötab mainitud tööandja juures töölepingu alusel. Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa. Kui töövõimetuspensionit saav isik jõuab vanaduspensioniikka, hakkab ta saama vanaduspensioni ja sel juhul riik selle isiku eest sotsiaalmaksu ei maksa. Töötaja tõendab tööandjale, et on töövõimetuspensioni saaja, esitades oma pensionitunnistuse, kus peab olema märge vastava pensioniliigi ja tähtaja kohta.

Riik maksab töövõimetuspensionit saava töötaja eest sotsiaalmaksu SMS §-s 21 nimetatud kuumääralt (2014. aastal 320 eurolt). Juhul kui töövõimetuspensionärist töötaja on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Seega on tegemist sellele tööandjale antava maksusoodustusega, kelle juures töötaja peamiselt töötab. Juhul kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale (näiteks avaldus oli esitatud pensioni maksjale), valib töötaja kirjaliku avaldusega ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.

Kuna töövõimetuspensionär on riikliku pensioni saaja, ei ole tööandjal kohustust maksta tema eest sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu kuumääralt, tööandja arvestab sotsiaalmaksu tegelikult palgalt. Kui riik maksab töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu, siis tööandja maksab sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab riigi poolt makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat summat (SMS § 6 lõige 3).

Loe veel: “Sotsiaalmaksu tasumine töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni” ja “Riigipoolse sotsiaalmaksu tasumine isikute eest, kes saavad töövõimetuspensioni“.

2.6. Tööandja sotsiaalmaksu deklareerimine ja tasumine (SMS § 9)

Sotsiaalmaksu maksjal on järgmised kohustused:

  • arvutada sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaks;
  • esitada Maksu- ja Tolliametile deklaratsioon TSD koos lisadega maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks;
  • kanda tasumisele kuuluvad maksusummad Maksu- ja Tolliameti pangakontole eelnimetatud kuupäevaks;
  • anda isikule, kelle eest maksti sotsiaalmaksu, tõend (vorm TSM) temalt arvestatud ja makstud sotsiaalmaksu kohta isiku nõudmisel kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Isiku töölt lahkumisel antakse nimetatud tõend koos lõpparvega, pensioni taotlemiseks aga isiku nõudmisel.

Sotsiaalmaksu arvestamiseks kasutatakse kassapõhist arvestusprintsiipi, st sotsiaalmaks arvestatakse maksustamisperioodil ehk kalendrikuul tehtud väljamaksetelt, olenemata sellest, millise kuu eest on väljamakstud töötasu arvestatud. Töötasu arvestamise kuu võetakse aluseks ainult sotsiaalmaksu arvestamisel SMS § 2 lõikes 2 ettenähtud juhtudel, siis ei ole tegemist täieliku kassapõhise printsiibiga. Arvestatud sotsiaalmaks deklareeritakse vastava kuu deklaratsioonil.

Deklaratsioonide ja tõendi vormid ning nende täitmise kord kuni 31.12.2010. a kehtinud redaktsioonis on kinnitatud rahandusministri 8. jaanuari 2009 määrusega nr 1 “Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine” ja alates 01.01.2011. a kehtivas redaktsioonis on kinnitatud rahandusministri 29.11.2010 määrusega nr 60 “Tulumaksuseadusest, Sotsiaalmaksuseadusest, Kogumispensionide seadusest ja Töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine” (RT I, 03.12.2010,13).

Sotsiaalmaksu maksja deklareerib arvestatud sotsiaalmaksu järgmistel deklaratsioonivormidel:

1) vormi TSD põhivormil;
2) vormi TSD lisal 1 “Residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse ning arvestatud sotsiaalmaks isikute lõikes”;
3) vormi TSD lisal 2 “Mitteresidendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning arvestatud sotsiaalmaks isikute lõikes”;
4) vormi TSD lisal 4 “Erisoodustused”.

Deklaratsiooni TSD vorm koosneb kahest osast: A ja B.
Osal A (koosneb 6 punktist) kajastatakse füüsilisele isikule tehtud väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaks, ülekandmisele kuuluv kinnipeetud tulumaks, sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed, kinnipeetud ja arvestatud töötuskindlustusmakse ning kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse.
Osa A punktis 1 näidatud sotsiaalmaksu summas peab kajastuma kõigilt antud kuus tehtud väljamaksetelt ja SMS § 2 lõigete 2 ja 3 alusel arvestatud sotsiaalmaks.
Osa A punktis 3 näidatakse füüsilistele isikutele maksustamisperioodil tehtud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed.
Nimetatud summad isikustatakse vormi TSD lisades 1 ja 2. Osa A punktide 1 ja 3 summad peavad olema vastavuses vormi TSD lisades 1 ja 2 näidatud summade kokkuvõtetega.

Osal B märgitakse andmed vormiga koos esitatud lisadelt. Real 1.2. ja 5.2. deklareeritakse maksustamisperioodil tehtud erisoodustustelt arvestatud sotsiaalmaks.
Sotsiaalmaks erisoodustustelt arvestatakse vormi TSD lisa 4 real 20 ja kantakse sealt osa B reale 1.2.
Sotsiaalmaksu objektiks on nii erisoodustuste summa kui ka sellelt summalt maksumääraga 21/79 arvestatud tulumaks. Kuna erisoodustustelt makstud sotsiaalmaksu ei isikustata, ei deklareerita neid summasid ka vormi TSD lisadel 1 ja 2.

Vormi TSD täitmisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele:

1) Käibemaksukohustuslane (va piiratud käibemaksukohustuslane) esitab deklaratsiooni vormi TSD igakuiselt, olenemata sellest, kas antud kuul väljamakseid tehti või mitte. Teised maksukohustuslased esitavad vormi TSD ainult nende kuude eest, mil neil on tekkinud maksukohustus tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse või kohustusliku kogumispensioni makse osas.
2) Maksusummad deklaratsioonil ja selle lisadel märgitakse eurodes sendi täpsusega. Deklareeritav summa ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma on 0-4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5-9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole.
3) Deklaratsioonil märgitud kuu (maksustamisperiood) on väljamakse tegemise kuu, mitte tasu arvestamise kuu. Näiteks, kui jaanuari töötasu arvestati välja 30. jaanuaril, kuid väljamakse tehti veebruaris, siis märgitakse deklaratsioonile maksustamisperioodiks veebruar (väljamakse kuu).

Vormi TSD lisa 1 täitmisel tuleb pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele:

1) Lisa 1 esitatakse residendist füüsiliste isikute lõikes. Lisas 1 täidetakse iga füüsilise isiku kohta üks rida.
2) Veerus 2 näidatakse isikukood. Lisal 1 on lubatud näidata ainult Eesti isikukoodi. Kui lisal 1 kajastub Eesti isikukoodideta isikuid, siis ei ole võimalik neid identifitseerida ja deklaratsioon, kus on kajastatud identifitseerimata isikud, loetakse vigaseks. Lisal 1 ei ole lubatud isikukoodi asemel sünniaega näidata.
3) Kuna tööandjal, kes maksab töötajale töötasu alla 320 euro võib tekkida sotsiaalmaksu kuumääralt arvestamise kohustus, siis ei pea lisa 1 veerus 4 kajastatud sotsiaalmaks alati võrduma 33% veerus 5 näidatud väljamaksete summast. Veerus 5 alati näidatakse tegelikult tehtud väljamakse summa (mitte minimaalse kohustuse arvestuse aluseks olev summa).

Kui võlaõigusliku lepingu alusel makstakse füüsilisele isikule tasu töö või teenuse eest, siis peab tasu maksja teadma, kas tasu saav füüsiline isik on äriregistrisse kantud FIE ja kas tasu on isiku ettevõtlustuluks või mitte. See asjaolu võiks olla kajastatud võlaõiguslikus lepingus.

FIE register on avalik register. Tasu maksjal on võimalus kontrollida kas isik, kes osutab talle teenust on äriregistrisse kantud FIE x-tee kaudu. Kui tasu saaja on FIE ja tasu on tema ettevõtlustuluks, siis ei pea väljamakse tegija sellelt tasult sotsiaalmaksu arvestama. FIE ise maksab nii sotsiaal- kui ka tulumaksu oma ettevõtlustulult.

3. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) sotsiaalmaks

3.1. Õiguslik regulatsioon

§ 2. Maksuobjekt

(1) Sotsiaalmaksu makstakse:

5) FIE ettevõtlusest saadud tulult TuMS § 14 tähenduses, millest on tehtud TuMS-s lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades käesoleva § lõigetes 5, 7 ja 8 sätestatut, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude töötasu alammäärade 15-kordselt summalt aastas.

(12) Käesolevas seaduses äriregistrisse kantud FIE kohta sätestatu laieneb ka notarile ja kohtutäiturile.

(5) FIE maksab sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumäära 12-kordselt summalt, välja arvatud käesoleva § lõigetes 7 ja 8 sätestatud juhul ning juhul, kui FIE on kogu maksustamisperioodi jooksul olnud riikliku pensioni saaja või maksustamisperioodi kestel kantud äriregistrisse või kustutatud äriregistrist või saanud riikliku pensioni saajaks.

(6) Kui FIE on maksustamisperioodi kestel kantud äriregistrisse või kustutatud äriregistrist või saanud riikliku pensioni saajaks, makstakse sotsiaalmaksu proportsionaalselt FIE-na registreeritud kuude arvuga või riikliku pensioni saajaks saamisele eelnenud kuude arvuga.

(7) Kui FIE eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või käesoleva seaduse § 6 alusel riik, linn või vald ja tema ettevõtlusest saadud tulu on käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumäära 12-kordsest summast väiksem, võib tema ettevõtlusest saadud tulu alusel makstava sotsiaalmaksu summa olla nimetatud summalt arvutatud maksusummast väiksem. Seda tingimusel, et tööandja või käesoleva seaduse § 6 alusel riigi, linna või valla poolt tema eest ja ettevõtlusest saadud tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa kokku on vähemalt võrdne sellelt summalt arvutatud maksusummaga.

(8) FIE, kes on äriseadustiku § 3 lõike 3 kohaselt teatanud äriregistri pidajale tegevuse peatamisest või ajutise või hooajalise tegevuse algus- ja lõppkuupäeva, ning notar ja kohtutäitur, kelle kohta on MKS § 201 kohaselt teatatud Maksu- ja Tolliametile samad andmed, maksavad sotsiaalmaksu proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise kuude arvuga.

§ 8. Maksustamisperiood

(2) FIE ettevõtlusest saadud tulu sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta.

§ 9. Sotsiaalmaksu maksmise kord

(3) FIE on kohustatud:

1) tasuma maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena Maksu- ja Tolliameti pangakontole iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks jooksva kvartali eest kolmekordselt SMS §-s 21 nimetatud kuumääralt arvutatud summa, välja arvatud isik, kes on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni saaja ning käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 51 sätestatud juhtudel;
2) tasuma käesoleva § lõike 6 punktis 1 nimetatud juurdemaksmisele kuuluva maksusumma 1. oktoobriks Maksu- ja Tolliameti pangakontole.

(4) Kui FIE eest maksab käesoleva § lõike 3 punktis 1 nimetatud kvartali jooksul sotsiaalmaksu ka tööandja või käesoleva seaduse § 6 alusel riik, linn või vald, võib tema poolt makstavate avansiliste maksete summa olla kolmekordselt SMS §-s 21 nimetatud kuumääralt arvutatud maksusummast väiksem, kui tööandja või § 6 alusel riigi, linna või valla poolt eelnimetatud kvartali jooksul tema eest ja tema poolt avansiliste maksetena makstav sotsiaalmaksu summa kokku on võrdne kolmekordselt SMS §-s 21 nimetatud kuumääralt arvutatud maksusummaga.

(5) Avansilisi makseid makstakse proportsionaalselt kuude arvuga, mille kestel isik oli registreeritud FIE-na, või riikliku pensioni saajaks saamisele eelnenud kuude arvuga juhul, kui FIE on kvartali kestel kantud äriregistrisse või kustutatud äriregistrist või saanud riikliku pensioni saajaks.

(51) FIE, kes on äriseadustiku § 3 lõike 3 kohaselt teatanud äriregistri pidajale tegevuse peatamisest või ajutise või hooajalise tegevuse algus- ja lõppkuupäeva, ning notar ja kohtutäitur, kelle kohta on MKS § 201 kohaselt teatatud Maksu- ja Tolliametile samad andmed, maksavad avansilisi makseid proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise kuude arvuga.

(6) Maksu- ja Tolliamet on kohustatud:

1) arvutama füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ning maksukohustuslaste registri andmete alusel juurdemaksmisele kuuluva maksusumma ning väljastama FIE-le maksuteate juurdemaksmisele kuuluva maksusumma kohta vähemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva;
2) tagastama enammakstud sotsiaalmaksu summa maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks FIE poolt maksudeklaratsioonil näidatud pangakontole, välja arvatud MKS-s ettenähtud juhtudel.

3.2. FIE sotsiaalmaksu üldpõhimõtted (maksustamisperiood, maksumäär, maksumaksja, maksuobjekt)

  • FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, sest maksustatav ettevõtlustulu selgitatakse välja füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel üks kord aastas.
  • Sotsiaalmaksu määr on 33%.
  • Aasta kestel on FIE kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid.
  • FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud TuMS-s lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades SMS-ga kehtestatud alam- ja ülempiiri. 2010. aastal oli sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvestuse aluseks olev kuumäär 4350 krooni. Seega on 2010. aastal sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 17 226 krooni (4350 x 12 x 33%) ning maksimaalseks sotsiaalmaksu kohustuseks 258 390 krooni (4350 x 12 x 15 x 33%). 2011. ja 2012. aastal oli sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvestuse aluseks olev kuumäär 278,02 eurot. Seega on 2011. ja 2012. aastal sotsiaalamsku minimaalseks kohustuseks 1100,96 eurot (278,02 x 12 x 33%) ning maksimaalseks sotsiaalmaksu kohustuseks 2011. aastal 16514,39 eurot (278,02 x 12 x 15 x 33%) ja 2012. aastal 17226 eurot. 2013. aastal on sotsiaalmaksu kuumäär 290 eurot ja töötasu alammäär 320 eurot kuus, vastavalt sellele on FIE sotsialmaksu minimaalseks kohustuseks 1148,4 eurot aastas (290 x 12 x 33%) ning maksimaalseks kohustuseks 19008 eurot (320 x 12 x 15 x 33%). 2014. aastal on sotsiaalmaksu kuumäär 320 eurot ja töötasu alammäär 355 eurot kuus, vastavalt sellele on FIE sotsialmaksu minimaalseks kohustuseks 1267,20 eurot aastas (320 x 12 x 33%) ning maksimaalseks kohustuseks 21087 eurot (355 x 12 x 15 x 33%). Loe veel: “FIE lõpliku sotsiaalmaksu aastakohustuse ja juurdemaksmisele (tagastamisele) kuuluva sotsiaalmaksu arvestus 2013. aasta tuludeklaratsiooni alusel
  • FIE on kohustatud saadud ettevõtlustulu deklareerima füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormil E (esitamise tähtaeg on maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märts) ja maksma maksuteate alusel juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu 1. oktoobriks. Samaks kuupäevaks tagastatakse FIE-le enammakstud sotsiaalmaks.
  • Alates 2007. aastast arvatakse sotsiaalmaks ettevõtlustulust maha tekkepõhiselt, jagades ettevõtlustulu peale kulude mahaarvamist 1,33-ga. Seetõttu ei saa FIE makstud sotsiaalmaksu ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid deklareerida tuludeklaratsiooni vormil E ettevõtluskuludena.

Kuigi erinevalt juriidilise isikuna tegutsevatest ettevõtjatest on FIE-dele maksustatava ettevõtlustulu arvutamiseks kehtestatud lihtsustatud ettevõtlustulude ja -kulude kassapõhine arvestus, mis leiab väljundi tuludeklaratsiooni vormil E, ei saa FIE sotsiaalmaksu arvestuse reegleid paljudel juhtudel pidada väga lihtsateks, kuna sotsiaalmaksu suurust võib mõjutada mitu erinevat tegurit. Erinevalt tööandjast, kellel lasub sotsiaalmaksu arvutamise ja deklareerimise kohustus, FIE ei arvuta ega deklareeri sotsiaalmaksu summat, vaid seda teeb maksuhaldur ettevõtja tuludeklaratsiooni vormil E deklareeritud ja maksukohustuslaste registris olevate andmete alusel.

Ettevõtlustulu maksustatakse netopõhimõttel, st et ettevõtlustulust saab teha ettevõtlusega seotud mahaarvamisi. Ka sotsiaalmaks on ettevõtlusega seotud kulu. Kuid FIE-l tuleb tuludeklaratsiooni vormi E täitmisel meeles pidada, et ettevõtlustulust mahaarvatav sotsiaalmaksukulu erineb teistest ettevõtluskuludest. Tavaline maksustamisperioodil tehtud ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulu arvatakse ettevõtlustulust maha kassapõhiselt, st kulu näidatakse maksumaksja tuludeklaratsiooni vormi E kulude hulgas. Sotsiaalmaksu (sh aasta kestel tasutud sotsiaalmaksu avansilisi makseid) aga ei tohi vormi E kulude ridadel näidata. Sotsiaalmaksukulu arvatakse ettevõtlustulust maha tekkepõhiselt, jagades ettevõtlustulu pärast teiste kulude mahaarvamist 1,33-ga (TuMS § 14 lõige 53). Seega pole ettevõtlustulust mahaarvatava sotsiaalmaksu leidmisel oluline, kui palju sotsiaalmaksu maksis FIE aasta jooksul. See ei mõjuta ettevõtlustulult tasumisele kuuluvat maksusummat (ei tulu- ega sotsiaalmaksu).

2009. aastal tehti muudatus SMS §-s 9, lõigetest 3 ja 4 on jäetud välja sõna “vähemalt”. Muudatuse eesmärgiks on välistada FIE-de puhul võimalus kunstlikult suurendada oma hüvede (ajutise töövõimetuse hüvitise, vanemahüvitise jms) arvutamise aluseks olevat baasi suurema avansilise makse tegemisega kalendriaasta lõpus. Muudatuse tulemusel maksab FIE maksustamisperioodi igas kvartalis avansilisi makseid kolmekordselt kuumääralt arvutatud summas ning maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks lõpliku maksusumma maksudeklaratsiooni andmete alusel. Nõutust rohkem makstud avansilist makset ei võeta hüvede arvutamisel arvesse.

3.3. FIE abikaasa sotsiaalmaks

Alates 2012. aasta 1. augustist on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjal (edaspidi FIE) õigus registreerida Maksu- ja Tolliametis oma abikaasa, kes osaleb FIE tegevuses, olemata temaga töösuhetes, ning maksta abikaasa eest sotsiaalmaksu, tagades sellega FIE tegevuses osalevale abikaasale sotsiaalkindlustuskaitse (riikliku ravi- ja pensionikindlustuse). Õiguslikud alused: maksukorralduse seaduse § 202 ning sotsiaalmaksuseaduse § 61 ja 9 lg 12.

FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasa (edaspidi FIE abikaasa) on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja abikaasa, kes osaleb füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses ning kellel ei ole füüsilisest isikust ettevõtjaga sõlmitud töölepingut või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks võlaõiguslikku lepingut.

Abikaasana käsitlemise aluseks on registreeritud kehtiv abielu. Olulisust ei oma see, milliseid ülesandeid abikaasa täidab. Võimalik on täita nii neid ülesandeid, mis on otseselt vajalikud ettevõtlustulu teenimiseks (nt karjalaudas loomade talitamine), kui ka neid ülesandeid, mis on abistava iseloomuga (nt FIE raamatupidamise korraldamine). Abikaasa registreerimise õigus laieneb kõikidele FIEdele, olenemata nende tegevusvaldkonnast (va notar, kohtutäitur, vandetõlk).

FIE abikaasa registreerimine kindlustatud staatuse saamiseks on FIE õigus, mitte kohustus! Seadus lubab FIEl ja tema abikaasal endil otsustada, kas see on vajalik või mitte. FIE abikaasa registreerimise ja registrist kustutamise aluseks on FIE otsus tagada tema ettevõtluses osalevale abikaasale kindlustuskaitse või see lõpetada. FIE abikaasa maksukohustuslaste registris registreerimise korral tekib FIEl kohustus maksta abikaasa eest sotsiaalmaksu.

Loe veel: Juhend “FIE abikaasa registreerimine maksukohustuslaste registris ning abikaasa eest sotsiaalmaksu arvestamine, deklareerimine ja tasumine

4. Riigi, valla või linna sotsiaalmaks

4.1. Õiguslik regulatsioon

§ 6. Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud

(1) Riik või avalik-õiguslik juriidiline isik (Töötukassa) maksab sotsiaalmaksu järgmiste isikute eest:

1) üks Eestis elav ning alla 3-aastast Eestis elavat last kasvatav vanem, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, või isik, kes kasutab vanema asemel lapsehoolduspuhkust ning kes kasvatab Eestis alla 3-aastast last;
11) üks Eestis elav mittetöötav vanem, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast Eestis elavat last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane;
2) välisteenistuse seaduse § 67 ja avaliku teenistuse seaduse § 46 alusel abikaasatasu saav isik; 01.04.2013 redaktsioon;
21) rahvusvahelise kaitseorganisatsiooni struktuuriüksuse ameti- või teenistuskohale lähetatud ametnik või tegevväelase kaasasolev mittetöötav abikaasa, kes ei saa riiklikku pensioni; 01.04.2013 redakstioon;
22) Vabariigi Presidendi ametivolituste ajal ja pärast ametivolituste lõppemist Vabariigi Presidendi mittetöötav abikaasa, kes ei saa riiklikku pensioni;
3) ajateenija või asendusteenistuja; 01.04.2013 redaktsioon;
31) isik, kellel on aja-, reserv- või asendusteenistuse ajal tekkinud ajutine töövõimetus, kui isiku eest ei maksta sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 või käesolevas lõikes sätestatud muul alusel; 01.04.2013 redaktsioon;
32) pikaajaliselt välisriiki riiklike ülesannete täitmiseks lähetatud tegevväelase mittetöötav abikaasa, kes ei saa riikliku pensioni; 01.04.2013 redaktsioon;
5) äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või FIE töötaja, kes saab töövõimetuspensioni, käesoleva § lõikes 3 sätestatud tingimustel;
6) töötutoetust saav isik, kui riik ei maksa tema eest sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 7 alusel;
61) isik, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel, kui tema eest ei maksta sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 6 või 7 alusel või käesoleva seaduse § 2 lg 1 punkti 8 alusel;
7) tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnud mittetöötav isik, kes ei saa riiklikku pensioni;
8) ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 punktis 1, 2, 4 või 5 või lõikes 3 nimetatud isiku ülalpeetav abikaasa, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni või vähemalt kolme alla 16-aastast last ning kelle eest riik ei maksa sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 1 või 11 alusel;
9) sotsiaalhoolekande seaduse § 231 alusel määratud sotsiaaltoetust saav isik;
10) üks Eestis elav vanem, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud perekonnas hooldamise leping ja kes kasvatab Eestis seitset või enamat alla
19-aastast Eestis elavat last;
11) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 13 sätestatud vähemalt 80 tundi kestvas tööturukoolituses, §-s 15 sätestatud tööpraktikas või §-s 17 sätestatud tööharjutuses osalev isik, kui riik ei maksa tema eest sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 6, 61 või 7 alusel või käesoleva seaduse § 2 lg 1 punkti 8 alusel;
13) isik, kellele on päästeteenistuse seaduse § 19 alusel määratud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus.

(11) Vald või linn maksab sotsiaalmaksu Eestis elava isiku eest, kes:

1) hooldab puudega isikut sotsiaalhoolekande seaduse § 282  alusel ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest ja kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni või
2) hooldab puudega last ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest ja kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni.

(2) Sotsiaalmaksu maksmise erijuhtudel makstakse sotsiaalmaksu käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt, välja arvatud käesoleva § lõigetes 21 ja 22 nimetatud juhtudel.

(21) Käesoleva § lg 1 punktis 10 nimetatud isiku eest makstav sotsiaalmaks arvutatakse riiklike peretoetuste seaduse § 91 lõikes 2 nimetatud toetuse summalt. Kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumäär on suurem kui käesolevas lõikes nimetatud toetus, makstakse sotsiaalmaksu kuumääralt.

(22) Käesoleva § lg 1 punktis 2 nimetatud isiku eest makstav sotsiaalmaks arvutatakse samas punktis nimetatud abikaasatasu summalt.
(23) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 31 nimetatud isiku eest makstakse sotsiaalmaksu ajutise töövõimetuse ajal, kuid mitte kauem kui 5 kuud isiku aja-, reserv- või asendusteenistusest vabastamisest arvates. 01.04.2013 redaktsioon
(3) Käesoleva § lg 1 punktis 5 nimetatud isikule makstud käesoleva seaduse § 2 lg 1 punktis 1 nimetatud tasu osalt, mis ületab käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumäära, maksab sotsiaalmaksu käesoleva § lg 1 punktis 5 nimetatud äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või FIE. Kui käesoleva § lg 1 punktis 5 nimetatud isik on töösuhtes mitme samas punktis nimetatud äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või FIE-ga, maksab riik sotsiaalmaksu tööandja eest, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu TuMS § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt. Kui isik ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale, valib ta kirjaliku avaldusega ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.

(31) Käesoleva § lg 1 punktis 61 nimetatud isiku eest makstakse sotsiaalmaksu alates 31. päevast tema töötuna arvele võtmisest arvates.

(4) Käesoleva § lõigetes 1 ja 11 nimetatud sotsiaalmaksu maksab asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik, millele nähakse riigi-, valla või linna eelarves ette vastavad kulud. Maksmise korra kehtestab rahandusminister.

4.2. Riigi või kohaliku omavalitsuse sotsiaalmaksu põhiaspektid

  1. Maksustamisperioodiks on kalendrikuu.
  2. Maksumäär on 33%, v.a SMS § 6 lg 1 punktide 31,31,6, 61, 8, 9, 11 ja 13 korral, mille puhul on maksmääraks 13%.
  3. Sotsiaalmaksu arvestatakse üldjuhul sotsiaalmaksu kuumääralt, v.a SMS § 6 lg 1 punktide 2 ja 10 puhul, kus sotsiaalmaks arvestatakse tegelikult isikule makstud tasu või toetuse summalt.
  4. Arvestatud sotsiaalmaks deklareeritakse elektrooniliselt maksudeklaratsioonil ESD faili e-maksuametisse/e-tolli laadimise teel. Faili struktuur on avaldatud Maksu- ja Tolliameti kodulehel.

Loe veel:

4.3. Vabakutselise loovisiku eest sotsiaalmaksu tasumine

20. jaanuaril 2014 jõustus sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 lg 12, mille kohaselt hakkab loomeliit maksma sotsiaalmaksu vabakutselise loovisiku eest, kellele loomeliit maksab loometoetust loovisikute ja loomeliitude seaduse §-de 18 ja 19 alusel.

Sotsiaalmaksu maksmise kord on kehtestatud rahandusministri 31.12.2003. a määrusega nr 113 (27.01.2014 redaktsioonis). Korra § 23 kohaselt peab vabakutselise loovisiku osas sotsiaalmaksu arvestust ja täidab maksudeklaratsiooni vormi ESD sellele isikule loometoetust maksev loomeliit loovisikute ja loomeliitude seaduse tähenduses (edaspidi loomeliit).

Loomeliit maksab loometoetuse saava loovisiku eest sotsiaalmaksu SMS §-s 21 nimetatud kuumääralt. 2014. aastal on sotsiaalmaksu kuumääraks 320 eurot. Maksustamisperioodiks on kalendrikuu.

Kui loomeliidul on kohustus maksta loovisiku eest sotsiaalmaksu terve kuu eest, siis arvestatakse sotsiaalmaksu 320 eurolt maksumääraga 33% ehk 105,6 eurot, olenemata isikule makstava loometoetuse suurusest. Kalendrikuu eest, mille kestel isikul algab või lõpeb loometoetuse saamise õigus, makstakse sotsiaalmaksu proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest on loomeliidul kohustus sotsiaalmaksu maksta. Antud juhul näidatakse maksudeklaratsioonil ESD sotsiaalmaksu kohustuse tekkimise või lõppemise kuupäev. Näiteks, kui märtsikuus on isikul tekkinud õigus saada loometoetust 17. märtsist (15 päeva), siis arvutatakse sotsiaalmaksu järgnevalt: 320/30x15x33%=52,80 eurot (sotsiaalmaks arvestatakse eurodes sendi täpsusega).

Juhul kui vabakutseline loovisik kuulub mitmesse loomeliitu ja saab kõigist loomeliitudest kuhu ta kuulub loometoetust, siis iga loomeliit maksab loovisiku eest sotsiaalmaksu vastavalt SMS § 6 lõikes 2 sätestatule sotsiaalmaksu kuumääralt, olenemata liidu poolt makstava loometuse suurusest.

Loomeliit on kohustatud arvutama igakuiselt iga loometoetust saava vabakutselise loovisiku kohta seaduse § 6 lõike 12 alusel makstava sotsiaalmaksu, selle üle kandma järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole ning esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni (vorm ESD). Samuti on loomeliit kohustatud andma isikule, kelle eest maksti sotsiaalmaksu seaduse § 6 lõike 12 alusel, tema nõudmisel tõendi arvestatud sotsiaalmaksu kohta (vorm TSM).

Sotsiaalmaksu deklaratsioon ESD esitatakse elektrooniliselt e-maksuameti/e-tolli kaudu. Elektroonilise deklaratsiooni ESD faili struktuur on üleval Maksu- ja Tolliameti kodulehel alajaotuses Vormid/TSD, ESD ja tõendid/Vormid elektrooniliseks esitamiseks/Vorm ESD elektroonilise faili struktuur. Deklaratsiooni koostamisel tuleb näidata tunnuskirjeks #05 ja sotsiaalmaksu liigi koodiks 721.

Loe veel: Juhend “Sotsiaalmaksu tasumine vabakutselise loovisiku eest, kellele makstakse loometoetust

5. Sotsiaalmaksu laekumine, andmete väljastamine

§ 10. Maksu laekumine

(1) Maksu- ja Tolliamet kannab käesoleva seaduse § 9 lg 1 punktide 4 ja 5 ning § 9 lg 3 punktide 1 ja 2 alusel laekunud sotsiaalmaksu üle riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse 15 tööpäeva jooksul.

(2) Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 20 protsenti ja riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 13 protsenti.

(3) Kui käesolevas seaduses nimetatud kindlustatav on kogumispensionide seaduse kohaselt kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset, kantakse käesoleva seaduse § 2 lg 1 punktides 1-4, 6, 8 ja 9 ning § 6 lg 1 punktis 2 nimetatud tasudelt arvestatud sotsiaalmaks üle käesoleva § lõike 4 kohaselt.

(31) Kui FIE on kogumispensionide seaduse kohaselt kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset, toimub käesoleva seaduse § 2 lg 1 punktis 5 nimetatud tulult arvestatud sotsiaalmaksu ülekandmine vastavalt käesoleva § lõikele 41.

(4) Käesoleva § lõikes 3 sätestatud juhul kannab Maksu- ja Tolliamet laekunud sotsiaalmaksu 15 tööpäeva jooksul üle riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse ning Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole Eesti Pangas. Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr on 16 protsenti, riikliku ravikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr 13 protsenti ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole kantava sotsiaalmaksu osa määr 4 protsenti.

(41) Käesoleva § lõikes 31 sätestatud juhul kannab Maksu- ja Tolliamet laekunud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse osa 15 tööpäeva jooksul üle riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse. Kohustusliku kogumispensioni sotsiaalmaksu osa kannab Maksu- ja Tolliamet Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole Eesti Pangas 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 9 lõike 3 punktis 2 sätestatud tähtpäeva. Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr on 16 protsenti, riikliku ravikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr 13 protsenti ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole kantava sotsiaalmaksu osa määr 4 protsenti.

SMS §-s 13 on sätestatud sotsiaalmaksu jaotamise proportsiooni erisused aastatel 2010-2017:

(6) 2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta 31. detsembrini käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–4, 6, 8 ja 9 ning § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tasudelt (edaspidi käesolevas paragrahvis tasu) tasutud sotsiaalmaksu § 10 lõike 4 teises lauses sätestatud riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr on 20 protsenti ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole sotsiaalmaksu osa ei kanta. [RT I 2009, 26, 161 – jõust. 28.05.2009]

(7) 2009. aastal füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tasutud 5/12-lt sotsiaalmaksust on käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 16 protsenti ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole kantava osa määr 4 protsenti. 2009. aastal ettevõtlusest saadud tulult tasutud 7/12-lt sotsiaalmaksust on käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 20 protsenti ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole sotsiaalmaksu osa ei kanta. [RT I 2009, 26, 161 – jõust. 28.05.2009]

(8) 2010. aastal ettevõtlusest saadud tulult tasutud sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr on 20 protsenti ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole sotsiaalmaksu osa ei kanta. [RT I 2009, 26, 161 – jõust. 28.05.2009]

(9) 2011. aastal makstud tasult ja ettevõtlusest saadud tulult tasutud sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 10 lõike 4 teises lauses ja lõike 41 kolmandas lauses sätestatud riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr on 18 protsenti ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole kantava osa määr 2 protsenti. [RT I 2009, 26, 161 – jõust. 28.05.2009]

(10) Kui käesolevas seaduses nimetatud kindlustatav on aastatel 1942–1954 sündinud isik, kes kogumispensionide seaduse § 671 lõike 4 kohaselt esitas avalduse maksete tegemiseks, ei rakendata 2010. ja 2011. aastal makstud tasult ja ettevõtlusest saadud tulult tasutud sotsiaalmaksu suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 6–9 sätestatut. [RT I 2009, 26, 161 – jõust. 28.05.2009]

(11) Kui 1955. aastal ja hiljem sündinud käesolevas seaduses nimetatud kindlustatav on esitanud kogumispensionide seaduse § 671 lõikes 4 sätestatud avalduse maksete tegemiseks, on aastatel 2014–2017 makstud tasult ja ettevõtlusest saadud tulult tasutud sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 10 lõike 4 teises lauses ja lõike 41 kolmandas lauses sätestatud riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 14 protsenti ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole kantava osa määr 6 protsenti. [RT I 2009, 26, 161 – jõust. 28.05.2009]

(12) Kui käesolevas seaduses nimetatud kindlustatav on esitanud kogumispensionide seaduse § 672 lõikes 1 sätestatud avalduse, on avalduse esitamise aastale järgneval neljal aastal makstud tasult ja ettevõtlusest saadud tulult tasutud sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 10 lõike 4 teises lauses ja lõike 41 kolmandas lauses sätestatud riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 14 protsenti ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole kantava osa määr 6 protsenti. [RT I 2009, 26, 161 – jõust. 28.05.2009]

§ 11. Andmete väljastamine

(1) Maksukohustuslaste registris olevate andmete Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti Haigekassale väljastamise korra kehtestab rahandusminister.

(2) Samaaegselt käesoleva seaduse § 10 lõigetes 4 ja 41 nimetatud sotsiaalmaksu ülekandmisega edastab Maksu- ja Tolliamet Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale andmed nende isikute kohta, kelle summad Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale üle kanti. Edastatakse  järgmised andmed:

1) isiku nimi;
2) isikukood;
3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale ülekantud sotsiaalmaksu osa summa;
4) sotsiaalmaksu maksja registrikood või isikukood.

(3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale andmete edastamise ja käesoleva seaduse § 10 lõigetes 4 ja 41 nimetatud summade ülekandmise ning sellega seotud vigade parandamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

Paragrahvid 10 ja 11 reguleerivad laekunud sotsiaalmaksu ülekandmise ja andmete Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile (SKA-le) ja Eesti Väärtpaberite Keskregistrile (EVK-le) edastamise korda. Üldjuhul eraldatakse ravikindlustuse vahenditesse (Haigekassale) 13/33 laekunud sotsiaalmaksu summast.

Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa 20/33 jagamine oleneb sellest, kas tegemist on isikustatud sotsiaalmaksuga isikuga, kes on liitunud pensionisüsteemi II sambaga ehk kohustusliku kogumispensioni fondiga või mitte. Kui isik on sellega liitunud, siis tema eest laekunud sotsiaalmaksust eraldatakse 16/33 riikliku pensionikindlustuse vahenditesse (Sotsiaalkindlustusametile) ja 4/33 II samba pensionifondile.

II pensionisamba sissemaksed olid ajutiselt peatatud alates 1. juulist 2009, taastatud 1. jaanuarist 2010 vaid nende isikute puhul, kes esitasid 2009. aasta lõpus oma pangale vastava sooviavalduse ning taastatud 1. jaanuarist 2011 kõikide kohustatud isikute puhul. Sotsiaalmaksu eraldamise skeem on nendel aastatel järgmine:

1955. aastal või hiljem sündinud liitunu 1942-1954 sündinud liitunu
Isik ei soovi 2% sissemakset jätkata (vaikimisi) Isik soovib 2% jätkata Isik ei soovi 2% + 4% sissemakset jätkata (vaikimisi) Isik soovib 2% + 4% jätkata
EVK-le SKA-le EVK-le SKA-le EVK-le SKA-le EVK-le SKA-le
2009 II pa 0+0 20 0+0 20 0+0 20 0+0 20
2010 0+0 20 2+0 20 0+0 20 2+4 16
2011 1+2 18 2+2 18 1+2 18 2+4 16
2012 2+4 16 2+4 16 2+4 16 2+4 16
2013 2+4 16 2+4 16 2+4 16 2+4 16

EVK-le eraldatavate sissemaksete protsendimäärad on näidatud tabelis summana, kus esimene number tähistab kohustusliku kogumispensioni makset (inimese palgast kinnipeetav osa) ja teine sellele sotsiaalmaksu vahenditest lisatavat.

Aastatel 2014-2017 oleneb kogumispensioni makse määr ja sotsiaalmaksu I ja II pensionisamba vahel jagunemine sellest, kas isik on esitanud aastal 2009 kogumispensioni makse (2%) tasumise jätkamise sooviavalduse ning aastal 2013 kogumispensioni makse määra 3%ni tõstmise sooviavalduse või mitte. Olenevalt sellest on võimalikud järgmised kogumispensioni makse ja sotsiaalmaksu I ja II pensionisamba vahel jagunemise kombinatsioonid:

2009 avaldusega 2009 avalduseta
2013 avaldusega 2013 avalduseta 2013 avaldusega 2013  avalduseta
IIsammas(EVKle) I sammas (SKAle) II sammas (EVKle) I sammas (SKAle) II sammas (EVKle) I sammas (SKAle) II sammas (EVKle) I sammas (SKAle)
3+6 14 2+6 14 3+6 14 2+4 16
Erand: 2009. a. avaldusega 1954. aastal või varem sündinud isikul makse määra tõstmine ei kohaldu 2+4 16

 

6. Sotsiaalmaksu rahvusvaheline aspekt

6.1. Sotsiaalmaksuseaduse kohaldamine

Sotsiaalmaksu makstakse füüsilisele isikule tehtud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt väljamaksetelt.

Üldreeglina ei tee seadus sotsiaalmaksuga maksustamisel vahet, kas väljamakse saaja on resident või mitteresident. Mitteresidentide eest arvestatud sotsiaalmaks deklareeritakse vormi TSD lisas 2.

Erandiks on SMS § 3 punkt 7, mille kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga Eesti residendi poolt mitteresidendile TuMS § 6 lg 3 ja 5 tähenduses makstud summasid, kui töö tegemise koht asub välisriigis.

Samuti on erandiks SMS § 3 punkt 12, mille kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga välisriigis füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevale mitteresidendile makstavaid tasusid, kui isik tõendab, et sotsiaalkindlustusmaksu või -makseid tasutakse välisriigis.

Näide
Eesti ettevõte on sõlminud töölepingu Rootsi residendiga, kes töötab Rootsis. Vastavalt SMS
§ 3 punktile 7 ei arvestata makstud töötasult sotsiaalmaksu Eestis (samuti ei peeta kinni tulumaksu). Maksukohustus tekib Rootsis.


6.2. Rahvusvaheliste sotsiaalkindlustuslepingute kohaldamine

Kui Eesti on sõlminud välisriigiga sotsiaalkindlustuslepingu, siis selle riigi elanikule tehtud väljamaksete sotsiaalmaksuga maksustamisel tuleb lähtuda lepingust. Eestil on sotsiaalkindlustuslepingud järgmiste riikidega: Soome Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ukraina, Kanada ning Venemaa.

NB! Alates 1. aprillist 2004 asendas kõik Eesti ja teiste Euroopa Liidu (EL-i) liikmesriikide vahel sõlmitud sotsiaalkindlustusalased lepingud Euroopa Nõukogu määrus nr 1408/71 “Sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes“. Jätkuvalt kehtivad kolmandate riikidega (Ukrainaga, Kanadaga ja Venemaa Föderatsiooniga) sõlmitud lepingud.

Maksustamisel on olulised järgmised lepingute sätted:

1) isikule laienevad selle lepingupoole õigusaktid, kelle territooriumil ta töötab, sõltumata alalisest elukohast, st et maksustamisel võetakse aluseks töötamise koht.

Näide
Ukraina elanik on sõlminud töölepingu Eesti ettevõttega ning töötab ka Eesti territooriumil. Eesti ettevõtte poolt talle tehtud väljamaksete sotsiaalmaksuga maksustamisel võetakse aluseks Eesti SMS ja töötuskindlustuse seadus.

2) töötajale, kes on tööle võetud ühe lepingupoole territooriumil ja lähetatakse teise lepingupoole territooriumile sama ettevõtte heaks töötama, laienevad esimese lepingupoole õigusaktid tingimusel, et lähetus ei kesta kauem kui kaks aastat.

Näide
Kui Ukraina ettevõtte töötaja lähetatakse kuni kaheks aastaks tööle Eestis asuvasse tütarfirmasse, mis maksab talle palka, siis ei pea selle isiku eest Eestis sotsiaalmaksu maksma. Vajalik on Ukraina pädeva asutuse dokument (garantiikiri), mis tõendab, et isik on selleks ajaks kindlustatud Ukrainas.

6.3. Euroopa Liidu õiguse kohaldamine

Alates 2004. aasta 1. maist kuuluvad Eesti Vabariigi territooriumil võrdselt teiste EL liikmesriikidega kohaldamisele koordineerimisreeglid, mis tagavad võõrtöötajate sotsiaalse kaitse sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Euroopa Nõukogu määruse 1408/71 II jaotise alusel määratakse kindlaks, missuguse liikmesriigi seadusandlust tuleb kohaldada, kui tegu on töötaja liikumisega EL piires või kui tööandja registreeritud esindus või tegevuskoht asub teises liikmesriigis kui isiku töötamiskoht. Määruse 1408/71 rakendamise kord on sätestatud määruses 574/72.

Koordineerimisreeglid kehtivad Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) – kõigis EL liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis. Alates 1. maist 2010 reguleerivad EL töötaja sotsiaalkindlustust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 883/2004 “Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta” ja selle rakendusmäärus nr 987/2009, mis asendasid seni kehtinud EL-i Nõukogu määruseid nr 1408/71 ja 574/72.

Üleminekuperioodi vältel (kuni 01.06.2012) kehtivad Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis endiselt määrused nr 1408/71 ja 574/72. Uued reeglid ei laiene UK-sse ja Taani minevatele kolmandate riikide kodanikele, s.t et näiteks Eestis alalise elamisloa alusel elavale Vene kodanikule laienevad UK-sse ja Taani tööle mineku puhul endiselt määrused nr 1408/71 ja 574/72.

2012. aasta 28. juunil jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012 määrus (EL) nr 465/2012 (avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT, L 149, 08.06.2012)), millega muudeti määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009. Muudatused puudutavad olukordi, kus isik töötab samaaegselt mitmes liikmesriigis (täpsustatud mõiste “tegevusest oluline osa” määruse 883/2004 artikli 13 lõike 1 tähenduses), samuti on määrusesse sisse viidud  lennumeeskonna ja salongipersonaali suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramise kriteeriumiks mõiste “põhibaas”.

Eestis on pädevaks asutuseks isiku suhtes kohaldatava sotsiaalkindlustusõiguse (kindlustajariigi) kindlaksmääramise küsimustes Sotsiaalkindlustusamet (lisainfo SKA kodulehel).

ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimisregulatsiooni põhimõtteks on see, et liidu sees liikuvale töötajale või füüsilisest isikust ettevõtjale kehtib vaid ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeem, seda nii sotsiaalkindlustusmaksude ja maksete tasumise kui ka pensionide ja hüvitiste väljamaksete osas (määruse 1408/71 art 13 lõige 1 ja määruse 883/2004 art 11 lõige 1).

Kohaldatava seadusandluse kindlaksmääramise reegleid erinevatel juhtudel käsitleb määruse 1408/71 ja määruse 883/2004 II jaotis.

6.3.1. Liikmesriigi territooriumil töötav isik (üldreegel)

Liikmesriigi territooriumil töötava isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid, seda ka juhul, kui ta elab teise liikmesriigi territooriumil või kui tema tööandja registrisse kantud asukoht on teise liikmesriigi territooriumil (määruse 1408/71 artikli 13 (2) (a) ning määruse 883/2004 artikli 11 (3) a). Sama regulatsioon kehtib juriidilise isiku juhatuse liikme puhul.

Näited
1. Hr Kask elab Eestis. Tema tööandja on registreeritud Eestis ja töökoht asub samuti Eestis. Antud juhul kuulub otse rakendamisele Eesti SMS ja töötuskindlustuse seadus. Kuna isik ei liigu ühest liikmesriigist teise, siis EL regulatsioon ei kohaldu.
2. Hr Runtš elab Lätis ja töötab Eestis kohalikule tööandjale. Antud juhul kuulub rakendamisele määruse 1408/71 artikkel 13 (2) (a) ning alates 1. maist 2010 määruse 883/2004 artikkel 11  (3) (a), mille kohaselt kohaldub hr Runtši suhtes Eesti sotsiaalkindlustusalane seadusandlus.

3. Pr Daukiene elab Leedus. Tema tööandja on registreeritud Leedus, kuid töökoht asub Eestis. Antud juhul kuulub rakendamisele määruse 1408/71 artikkel 13 (2) (a) ning alates 1. maist 2010 määruse 883/2004 artikkel 11 (3) (a), mille kohaselt kohaldub pr Daukiene suhtes Eesti seadusandlus. Leedu tööandja on mitteresidendist tööandja, kes maksab Eestis töötavale töötajale palka ja peab sellelt palgalt maksma sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmakseid Eesti seaduste järgi. Selleks peab Leedu tööandja olema registreeritud Eesti maksukohustuslaste registris mitteresidendist tööandjana. Selleks peab Leedu tööandja olema registreeritud Eesti maksukohustuslaste registris mitteresidendist tööandjana.

Mitteresidendist tööandjal on maksukohustuse täitmiseks kohustus registreerida ennast maksukohustuslaste registris maksukorralduse seaduse § 22 alusel. Maksukohustuse täitmiseks on tööandjal võimalus volitada töötajat täitma Eestis tekkivaid maksukohustusi tööandja nimel ja arvel (rakendusmääruse 574/72 artikkel 109 ning alates 1. maist 2010 rakendusmääruse 987/2009 artikkel 21).

Kokkuvõte: määruse 1408/71 artikli 13 (2) (a) ja määruse 883/2004 artikkel 11 (3) (a) alusel kohaldub üldreeglina Eesti seadusandlus, kui Eesti on isiku töökohariigiks ehk kui:

  • Eesti tööandja maksab palka Eestis töötavale teise liikmesriigi elanikule;
  • teise liikmesriigi tööandja maksab palka Eestis töötavale Eesti elanikule;
  • teise liikmesriigi tööandja maksab palka Eestis töötavale teise liikmesriigi elanikule.

Kohaldatava õiguse kindlaksmääramise kriteeriumiks on isiku töökoha asukoht. Töökohaks loetakse liikmesriiki, kus tööd teostatakse, isegi juhul, kui tulenevalt uutest infotehnoloogiaalastest võimalustest toimub töötamine kodus ja distantsilt. Näiteks kui tööandja on Eesti firma, kelle töötaja asub füüsiliselt Lätis ja annab sealt Eestisse konsultatsioone (nt arvuti või telefoni teel), siis kohaldatakse ikka Läti sotsiaalmaksuseadust.

Sama üldreegel ehk “töökohariigi põhimõte” kehtib FIEde suhtes: määruse 883/2004 artikli 11 lõike 3 punkti (a) kohaselt liikmesriigis füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte.

Eeltoodud üldreeglist on ERANDEID (vt punkti 6.3.2. “Lähetatud töötajad” ja punkti 6.3.3. “Töötamine kahes või enamas liikmesriigis“).

6.3.2. Lähetatud töötajad

Liikmesriigi territooriumil tööle võetud isiku suhtes, kes lähetatakse teise liikmesriiki tööle sama tööandja heaks, jäävad kehtima esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, kui kõnealuse töötamise eeldatav kestus ei ületa määruse 1408/71 artikli 14 (1) (a) kohaselt 12 kuud ning määruse 883/2004 art 12 (1) kohaselt 24 kuud.

Vältimaks takistusi töötajate liikumisvabadusele on kehtestatud lühiajalisele (kuni 2 aastat) teises riigis sama tööandja heaks töötamisele lihtsustatud erand, mille kohaselt jääb töötaja suhtes kehtima alalise töökohariigi sotsiaalkindlustus. Sellisel juhul on tegemist lähetusega ELi sotsiaalkindlustusregulatsiooni mõttes.

Rakendusmääruse 987/2009 artikli 14 lg 1 kohaselt võib põhimääruse artikli 12 lõike 1 kohaldamisel isik, “kes töötab liikmesriigis tööandja heaks, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kelle see tööandja lähetab teise liikmesriiki”, olla muu hulgas isik, kes on tööle võetud teise liikmesriiki tööle lähetamise eesmärgil, tingimusel, et asjaomase isiku suhtes kohaldatakse vahetult enne töökohale asumist juba selle liikmesriigi õigusakte, kus asub teda tööle võtnud tööandja. Seega kui töötaja alaline töökoht on Eestis, mistõttu on töötajal kehtiv sotsiaalkindlustus Eestis, siis töötaja teise liikmesriiki lähetuse korral jätkuvalt kohaldatakse Eesti seadusandlust, mis tähendab, et tema tööandja peab maksma sellele töötajale makstud töötasult sotsiaalmaksu Eesti seaduste alusel ning ajutises töökohariigis sotsiaalkindlustusmakseid maksta ei tule. Selleks, et nimetatud põhimõtet elus rakendada, tuleb taotleda Sotsiaalkindlustusametis töötaja jaoks vormi A1 (endine E101) „Kohaldatavat seadusandlust puudutav tõend” väljaandmist. Vorm A1 kinnitab, et töötaja jääb lähetuse ajaks kindlustatuks Eestis ning et riigis, kuhu on ta lähetatud, sotsiaalkindlustusmakseid ei maksta.

Tulenevalt siseriiklikus tööõiguses ja EL sotsiaalkindlustuse koordineerimisreeglistikus lähetusele kehtestatud erinevatest tingimustest ei garanteeri A1/E101 väljastamine, et täidetud oleks ka siseriikliku tööõiguse lähetuse põhimõtted, mis on aluseks maksuvaba päevaraha maksmisele. Renditöötaja puhul on tõenäoline, et siseriikliku tööõiguse mõttes lähetust ei toimu, kuigi A1/E101 võib töötajale olla väljastatud. Seega, sõltumata asjaolust, kas A1/E101 on väljastatud, tuleb igal konkreetsel juhul lähetuse korra rakendamiseks eraldi hinnata, kas tegemist on Eesti tööõiguse mõistes lähetusega või mitte. E101 väljastamine määrab üksnes selle, millise riigi sotsiaalkindlustuse alaseid õigusakte kohaldatakse (kas Eesti või mõne muu liikmesriigi omi) ning ei garanteeri, et tegemist oleks ka siseriikliku tööõiguse mõistes lähetusega. Juhul kui Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud A1/E101, tähendab see, et rakendatakse Eesti sotsiaalmaksuseadust. Töötajale päevaraha piirmäärade ulatuses maksuvabalt maksmine eeldab aga Eesti siseriikliku tööõiguse mõistes lähetuse toimumist. Vastasel juhul maksustatakse päevaraha palgatuluna alates esimesest kroonist.

Näited
1. Hr Madisson töötab Eestis ja talle kohaldub Eesti sotsiaalkindlustusalane seadusandlus. Tema tööandja lähetab ta 11 kuuks Soome. Hr Madisson on 11-kuulise lähetuse jooksul endiselt Eesti seadusandluse subjektiks, kuigi töötab Soomes.
Antud juhul peab tööandja taotlema Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusametilt määruse
1408/71 kohaldumisel vormi E101 ning määruse 883/2004 kohaldumisel vormi A1 väljastamist seoses töötaja lähetamisega. Kõnealused vormid tõendavad Soome pädevatele asutustele, et antud isik on lähetatud töötaja, kes allub Eesti sotsiaalkindlustussüsteemile ja kelle palgalt makstakse sotsiaalmaksu jätkuvalt Eestis.

2. Pr Braun töötab Saksamaal ja on Saksamaa sotsiaalkindlustuse subjekt. Tema tööandja lähetab ta 3 kuuks Eestisse. Pr Braun on 3-kuulise lähetuse jooksul endiselt Saksamaa seadusandluse subjektiks, kuigi töötab Eestis.
Antud juhul peab Saksamaa pädev asutus väljastama vormi E101 (või A1) seoses töötaja lähetamisega. Vorm tõendab Eesti pädevatele asutustele (Sotsiaalkindlustusametile, Haigekassale, Töötukassale, Maksu- ja Tolliametile), et antud isik on lähetatud töötaja, kes allub Saksamaa sotsiaalkindlustussüsteemile ja kelle palgalt makstakse sotsiaalmaksu jätkuvalt Saksamaal. Nii et antud juhul Eestis sotsiaalmaksu maksta ei tule.

 

Sama “lähetuse ehk ajutise tegevuse teises liikmesriigis” põhimõte kehtib FIEde suhtes: määruse 883/2004 artikli 12 lõike 2 kohaselt isiku suhtes, kes tavaliselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana liikmesriigis ja kes läheb tegelema sama tegevusega teise liikmesriiki, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi õigusakte tingimusel, et sellise tegevuse eeldatav kestus ei ületa 24 kuud. Eestis registreeritud FIE peab antud juhul taotlema Eesti Sotsiaalkindlustusametilt vormi A1 ja maksma Eestis sotsiaalmaksu nii Eestis kui ka välismaal teenitud ettevõtlustulult.

6.3.2.1. Töötaja lähetamise pikendamine

(NB! See on kehtestatud ainult määrusega 1408/71, kuna määrus 883/2004 annab kohe võimaluse lähetada töötajad teisse riiki kuni 24 kuuks).

Kui töö kestab ettenägematute asjaolude tõttu eeldatust kauem ja ületab 12 kuud, kohaldatakse jätkuvalt tööle võtnud liikmesriigi õigusakte kuni töö lõppemiseni. Seda tingimusel, et lähetuskoha liikmesriigi pädev asutus (Eestis Sotsiaalkindlustusamet) annab selleks nõusoleku. Nimetatud nõusolekut tuleb taotleda enne algse 12-kuulise ajavahemiku möödumist. Nõusolekut ei anta kauemaks kui 12 kuud. Lähetuse pikendamisel väljastatakse vorm E102 (artikkel 14 (1) (b)).

6.3.3. Töötamine kahes või enamas liikmesriigis

Määruse 1408/71 artikkel 14 (2) sätestab eraldi reeglid rahvusvahelisi teenuseid osutaval transpordivahendil töötavatele isikutele. Määrus 883/2004 ei erista neid muudest kahes või enamas liikmesriigis töötavatest isikutest, seega alljärgnevad punktid a) ja b) puudutavad vaid määrust 1408/71.

a) Rahvusvahelisi transporditeenuseid osutaval transpordivahendil töötavad isikud (v.a meremehed).

Kehtib rahvusvahelisi raudtee-, maantee-, õhu- või siseveetransporditeenuseid osutava transpordivahendi töötajale.

Eesti õigusaktid kohalduvad, kui:

  • tööandjal on registreeritud asukoht või peamine tegevuskoht Eestis või
  • tööandja registreeritud asukoht on teises liikmesriigis, kuid töötaja töötab Eesti filiaalis või esinduses või
  • töötaja töötab peamiselt (vähemalt 50% ulatuses) Eestis ja elab seal, kuigi tööandja ettevõttel ei ole Eestis ei registreeritud asukohta või tegevuskohta ega filiaali või esindust.

Näited

1. Hr Kekkonen elab Soomes ja töötab Estonian Air’i piloodina Eestis. Ta lendab rahvusvahelistel marsruutidel. Vastavalt artiklile 14 (2) (a) kohaldub talle Eesti seadusandlus, kuna tema tööandja registreeritud asukoht on Eestis.

2. Hr Larsen on autojuht. Ta on Rootsi ettevõtte Eestis asuva filiaali töötaja. Ta töötab rahvusvahelistel kaubavedudel Eesti ja Saksamaa vahel. Talle kohaldub Eesti seadusandlus, kuna tema tööandjaks on Rootsi ettevõtte Eesti filiaal.

3. Hr Lepp on veoautojuht. Ta elab Eestis, tema tööandjaks on Rootsi ettevõte. Ta veab kaupu Eesti ja Läti vahel. Kuna enam kui 50% tema töötundidest möödub Eestis, siis kohaldub talle Eesti seadusandlus. Kahtluse puhul lepivad pädevad asutused omavahel kokku, kelle seadusandlus kohaldub.

b) Punktis a) nimetamata isikute töötamisel kahes või enamas liikmesriigis (artikkel 14 (2) (b)) kohaldub Eesti seadusandlus juhul, kui:

  • töötaja peamine elukoht on Eesti ning ta töötab osaliselt Eestis või ta töötab mitmete tööandjate jaoks, kelle tegevuskoht on erinevates ELi riikides;
  • töötaja ei ela Eestis ega mõnes teises ELi riigis, kus ta töötab, kuid tööandja tegevuskoht on Eestis.

c) Määruse 883/2004 (28.06.2012 jõustunud redaktsioonis) kohaldumise puhul isiku (sh rahvusvahelise transpordifirma töötaja) suhtes, kes tavaliselt töötab kahes või mitmes liikmesriigis, kohaldatakse artikli 13 lg 1 alusel Eesti seadusandlust juhul, kui:

  • ELUKOHAJÄRGSELT: töötaja elukoht on Eestis ning oluline osa (vähemalt 25% töötasust või tööajast) tema tegevusest toimub Eestis (art 13(1)(a)) või kui tal on kaks või enam tööandjat, kellest vähemalt kahe registrisse kantud asukoht või tegevuskoht on eri liikmesriikides, millest kumbki ei ole Eesti (art 13(1)(b)(iv).
  • kui töötaja elukoht on Eestis kuid oluline osa tema tegevusest ei toimu Eestis, või teise liikmesriigi elaniku oluline osa tegevusest ei toimu tema elukohariigis, siis kohaldub Eesti seadusandlus TÖÖANDJA ASUKOHA JÄRGSELT:
    – kui tal on üks tööandja ja tööandja registrisse kantud asukoht või tegevuskoht on Eestis (art 13(1)(b)(i))
    – kui tal on kaks või enam tööandjat ja kõikide tööandjate registrisse kantud asukohad või tegevuskohad on Eestis (art 13(1)(b)(ii))
    – kui teise liikmesriigi elanikul on kaks või enam tööandjat ning tööandjate registrisse kantud asukohad või tegevuskohad on kahes liikmesriigis, millest üks on tema elukohariik ja teine on Eesti (art 13(1)(b)(iii)).

Kõnealust isikut koheldakse nii, nagu kogu tema tegevus toimuks Eesti territooriumil ja ta saaks kogu tulu Eestis. See tähendab, et Eesti SMS alusel tuleb maksta sotsiaalmaksu nii Eestis kui ka teistes liikmesriikides teenitud palgalt. Sama kehtib ka tema tööandjatele (määruse 1408/71 artikkel 14d (1) ja määruse 883/2004 artikli 13 lg 5).

Kahes või enamas liikmesriigis FIEna tavaliselt tegutseva isiku suhtes (määruse 883/2004 artikkel 13 lõige 2) kohaldatakse Eesti seadusandlust juhul, kui:

  • ta on Eesti elanik ja oluline osa tema tegevusest toimub Eestis või
  • Eestis asub isiku tegevuste huvikese, kui ta ei ela ühes neist liikmesriikidest, kus toimub oluline osa tema tegevusest.

Kõnealust isikut koheldatakse nii, nagu kogu tema tegevus toimuks Eesti territooriumil ja ta saaks kogu ettevõtlustulu Eestis. See tähendab, et Eesti sotsiaalmaksuseaduse alusel tuleb maksta sotsiaalmaksu nii Eestis kui ka teistes liikmesriikides teenitud ettevõtlustulult.

Kahes või enamas riigis töötav või FIEna tegutsev isik, kelle suhtes kohaldub Eesti seadusandlus, peab taotlema Sotsiaalkindlustusametilt vormi A1 väljastamist.

Näide
Pr Tamm elab Eestis ning töötab uudistereporterina mitme tööandja juures. Ta töötab BNS ja kahe Soome ning Rootsi uudisteagentuuri heaks. Vastavalt määruse
1408/71 artiklile 14 (2) (b) või määruse 883/2004 artiklile 13 (1) (a) kohaldub talle Eesti sotsiaalkindlustusalane seadusandlus. Tema tegevust kõigi kolme tööandja juures tuleb käsitleda nii, nagu kogu tema tegevus toimuks Eestis.

 

d) Isik on ühes riigis töötaja ja teises FIE
Määruse 883/2004 artikli 13 lõike 3 kohaselt isiku suhtes, kes tavaliselt töötab ja on tegutsev füüsilisest isikust ettevõtjana erinevates liikmesriikides, kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte, kus ta TÖÖTAB. Näiteks kui arst on Eestis töötaja ja Soomes FIE, siis peab ta olema sotsiaalselt kindlustatud Eestis ja maksma Soomes teenitud ettevõtlustulult sotsiaalmaksu Eestis. Ta peab kindlasti taotlema Eesti Sotsiaalkindlustusametilt vormi A1 ning maksma Eestis sotsiaalmaksu välisriigis teenitud ettevõtlustulult.

6.3.4 Reisijate- või kaubaveoteenuseid osutava lennumeeskonna või salongipersonali kindlustajariigi kindlaksmääramine

Alates 28.06.2012 kehtiva (määrusega nr 465/2012 muudetud) määruse 883/2004 redakstsiooni kohaselt kasutatakse lennumeeskonna ja salongipersonaali suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramise kriteeriumina mõistet “pohibaas”. Artikli 11 lõike 5 kohaselt loetakse reisijate- või kaubaveoteenuseid osutava lennumeeskonna või salongipersonali tegevus toimuvaks liikmesriigis, kus asub määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisas määratletud põhibaas. Nimetatud määruses määratletakse põhibaas kui käitaja poolt määratud asukoht, kust meeskonnaliige tavaliselt oma tööülesande või tööülesannete seeria täitmist alustab ja oma tööülesande või tööülesannete seeria täitmise lõpetab ning kus käitaja tavapäraselt ei pea vastutama konkreetse meeskonnaliikme majutamise eest.

Kokkuvõte

  1. Kui tööandja maksab palka töötajale, kes töötab Eesti territooriumil (olenemata, kas ta on resident või mitteresident), siis üldreeglina peab ta maksma sellelt palgalt sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid Eesti seaduste alusel. Erandiks on määruses 1408/71 (883/2004) loetletud juhtumid, mil töötajale kohalduvad teiste liikmesriikide seadusandlused, mille kohta peab töötajal olema vastava riigi pädeva asutuse tõend (vorm E101/A1).
  2. Kui Eestis tegutsev tööandja lähetab piiratud ajaks teise EMPi riiki oma töötaja, kelle alalise töö tegemise koht on Eestis, siis on töötaja lähetuse kestel jätkuvalt kindlustatud Eestis. Seega jätkatakse selle töötaja eest sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete (töötuskindlustuse, kogumispensioni) maksmist Eestis. Selleks, et mitte maksta makse liikmesriigis, kuhu töötaja on lähetatud, peab tööandja taotlema Sotsiaalkindlustusametilt vormi E101/A1. Vormi olemasolul on tööandja kohustatud kogu teises riigis töötamise perioodi vältel maksma sotsiaalmaksu Eestis. Maksuhalduril puudub pädevus SKA poolt väljastatud tõendi A1 õigusliku tähenduse muutmiseks. See tähendab, et maksuhaldur saab tugineda vormi olemasolule või selle puudumisele, mitte aga seda tühistada või muuta. Informatsiooni saamiseks kindlustajariigi määramise küsimustes tuleb huvilisel pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse.
  3. Kui Eestis registreeritud tööandja maksab palka töötajale, kelle alaline töökoht on teises EMPi riigis, siis peab ta üldreeglina maksma sellelt palgalt sotsiaalkindlustusmakseid töökohariigi seadusandluse alusel. Kui töötaja (juhatuse liige) töötab nii Eestis kui ka teises liikmesriigis, siis Eesti tööandja on vabastatud siin sotsiaalmaksu tasumise kohustusest vaid välisriigis väljaantud vormi E101/A1 alusel, mis tõendab, et isiku suhtes kohaldub teise liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteem.

Eeltoodust lähtuvalt juhime tähelepanu sellele, et olenevalt konkreetsest situatsioonist võib juhtuda, et Eesti tööandja, kes saadab oma töötaja välisriiki tööle, peab maksma sellele töötajale makstud palgalt Eestis nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu või ainult tulumaksu või ainult sotsiaalmaksu.

NB! Vormiga A1 “Tõendi omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte käsitlev tõend” ei ole hõlmatud ainult ajutiselt lähetatud töötajad, vaid kindlustajariigi määramise otsus väljastatakse näiteks ka mitmes riigis töötamise puhul. Tõendiga A1 määratakse kindlaks isiku kindlustajariik ja selle tõendi väljastab riik, mille sotsiaalkindlustuse õigusakte kohaldatakse ning sellega tõendab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav isik vastuvõtva riigi ametkonnale, et tema suhtes ei kohaldata ühegi teise tema tööga seotud riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte.

Tõendiga A1 kinnitatakse isikute sotsiaalkindlustuse kuuluvust järgnevates olukordades:

  • Lähetatud töötaja (max 24 kuud)
  • Kahes või enamas riigis töötav töötaja
  • Lähetatud füüsilisest isikust ettevõtja (max 24 kuud)
  • Füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb ettevõtlusega kahes või enamas riigis
  • Riigiteenistuja (sisult samuti lähetus kuid puudub ajaline piirang)
  • Lepingulised teenistujad (Euroopa Ühenduste lepingulise töötaja sotsiaalkindlustussüsteemi valik)
  • Meremees (erand lipuriigi õigusest)
  • Isik töötab palgatöötajana ühes riigis ja füüsilisest isikust ettevõtjana teises riigis
  • Isik töötab riigiteenistujana ühes riigis ja palgatöötajana / füüsilisest isikust ettevõtjana ühes või enamas muus riigis
  • Lennumeeskonna liige või salongipersonal (põhibaas)
  • Erand (kõigist eelnimetatutest).

Loe veel:

Tulu- ja sotsiaalmaksu maksmine Eesti isikute välisriigis teenitud töötasult
Näited deklaratsiooni TSD lisa 1 täitmise kohta 2013. aastal nr 11-15
Maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 2 täitmisest

Märksõnad:

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll