Järgnevalt selgitatakse näidete abil tööandja minimaalse sotsiaalmaksu kohustuse arvestamise korda sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lõigetes 2-4 sätestatud juhtudel.
1. Õiguslik regulatsioon SMS sätted tööandja minimaalse sotsiaalmaksukohustuse kohta
§ 2. Maksuobjekt
(1) Sotsiaalmaksu makstakse:
1) töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt;
3) avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt.
(2) Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui SMS §s 21 nimetatud kuumääralt.
Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvestamise aluseks olev kuumäär (SMS § 21 ja 2015. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 10) on 2015. aastal 355 eurot, seega minimaalne sotsiaalmaks on 117,15 eurot kuus.
2015. aastaks riigieelarve seadusega kehtestatud sotsiaalmaksu kuumäär ei võrdu selleks aastaks vabariigi valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammääraga, mis on 390 eurot kuus.
(21) Mitme tööandjaga töö- või teenistussuhtes oleva isiku eest maksab sotsiaalmaksu vähemalt käesoleva seaduse §s 21 nimetatud kuumääralt tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu tulumaksuseaduse § 42 lõigete 1 ja 2 järgi.
(22) Kui maksuvaba tulu arvestaval tööandjal on tõend samal maksustamisperioodil isikule teise tööandja makstud tasu kohta, võib ta nimetatud isiku eest sotsiaalmaksu maksta kuumäära ja teise tööandja makstud tasu vahelt, kuid vähemalt summalt, mille ta isikule kuu eest on maksnud. Isik on kohustatud maksuvaba tulu arvestavale tööandjale esitama uue tõendi tasu saamisele järgneva kuu viiendaks kuupäevaks, kui teise tööandja makstud tasu suurus erineb viimati esitatud tõendil märgitust.
(3) Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui SMSi §s 21 nimetatud kuumääralt, proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga, järgmistel juhtudel:
1) töötaja puhul, kes on töölepingu seaduse §s 19 nimetatud alusel keeldunud töö tegemisest, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;
2) ametniku puhul, kelle avaliku võimu teostamise õigus on peatunud avaliku teenistuse seaduse § 83 alusel, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;
21) Riigikogu liikme puhul, kelle volitused on peatunud Riigikogu liikme staatuse seaduse § 6 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel, või
3) töötaja või ametniku puhul, kes on asunud tööle või lahkunud töölt sellel kuul.
(4) Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult järgmistel juhtudel:
2) töötaja või ametniku puhul, kellele on töölepingu seaduse § 43 lõike 4 või 6 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul;
3) töötaja või ametniku puhul, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla 3aastast last või kolme või enamat alla 19aastast last;
4) töötaja või ametniku puhul, keda on nimetatud ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 5;
5) kuni 12 kuu jooksul tööle asumisest töötaja või ametniku puhul, kes 12 kuu jooksul enne tööle asumist on olnud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel töötuna arvel vähemalt kuus kuud;
6) töötaja või ametniku puhul, kes saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist (edaspidi riikliku pensioni saaja).
§ 9. Sotsiaalmaksu maksmise kord
(7) Maksudeklaratsioonide vormid ja täitmise korra ning maksu arvestamise korra kehtestab rahandusminister.
2. Millal tööandjal ei teki sotsiaalmaksu kuumääralt arvestamise kohustust (SMS § 2 lõige 4)
Vastavalt SMS § 2 lõikele 2 peab tööandja maksma sotsiaalmaksu töötajale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui kuumääralt ehk 355 eurolt. Seega on tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 117,15 eurot kuus (v.a seaduses sätestatud erandite puhul).
Eelkõige tuleb meeles pidada, et sotsiaalmaksu miinimumkohustus võib tekkida vaid töölepingulisel töötajal, seega kasutatakse käesolevas juhendis mõistet “tööandja” töölepingu seaduse tähenduses.
SMSi § 2 lõige 4 sätestab erisuse lõikes 2 sätestatud üldreeglist, st loetleb töötajate kategooriad, kelle puhul ei teki tööandjal sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustust. Selliste töötajate eest arvestatakse sotsiaalmaksu neile tegelikult makstud töötasult, isegi kui see on kuumäärast väiksem. Tihti töötavad need töötajad (pensionärid, õppurid, väikeste laste vanemad) osalise tööajaga, mistõttu on nende töötasu sotsiaalmaksu kuumäärast väiksem. SMSi § 2 lõikes 4 on sätestatud, et sotsiaalmaksu makstakse kuu eest makstud tasult järgmiste töötajate eest:
- töötaja või ametnik, kes saab riiklikku pensioni*
- töötaja või ametnik, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla 3aastast last või kolme või enamat alla 19aastast last
- töötaja või ametnik, keda on nimetatud ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 5: kes on õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, kutseõppe tasemeõppes õppiv õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane
- töötaja või teenistuja, kellele on töölepingu seaduse § 43 lõike 4 või 6 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul ehk 7–17aastased töötajad ja haridustöötajad, kelle tööaja on kehtestanud Vabariigi Valitsus oma 2013. aasta 22. augusti määrusega nr 125.
* SMSi tähenduses on riikliku pensioni saajaks isik, kes saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist. Aluseks võetakse Sotsiaalkindlustusameti poolt või sotsiaalkindlustuslepingu riigi (Ukraina, Kanada, Venemaa sõjaväepensionärid ja alates 2007. aasta 16. oktoobrist muud pensionärid) või Euroopa Majanduspiirkonna riigi pädeva asutuse poolt välja antud pensionäri pensionitunnistus. Maksuvabastus laieneb kõikidele pensioni liikidele: vanaduspensionile, töövõimetuspensionile, soodustingimustel pensionile jne.
Madalapalgalise osalist tööaega kasutava töötaja eest, kes ei kuulu eelnimetatud isikute hulka, peab tööandja maksma sotsiaalmaksu 117,15 eurot kuus, kui osalise tööaja tõttu jääb töötaja tasu alla 355 euro kuus.
Tähele tasub panna, et sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustus kehtib tööandjal ainult töölepingulise töötaja puhul. Kui tegemist on töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstava tasuga, siis alati makstakse sotsiaalmaksu isikule tegelikult makstud tasult, st väljamakse tegijal ei ole kohustust maksta sotsiaalmaksu vähemalt 117,50 eurot kuus. Siinjuures tuleb arvesse võtta, et töövõtulepingu alusel teenust osutaval isikul või juhatuse liikmel ei teki õigust ravikindlustuskaitsele juhul, kui nende tasudelt makstav sotsiaalmaks on sotsiaalmaksu kuumäärast väiksem (ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktid 4 ja 5).
Näide 1
Töötasu on alla sotsiaalmaksu kuumäära ehk alla 355 euro. Töötaja on riikliku pensioni saaja, kuid ei ole vanaduspensionieas.
Priit on töölepinguga töötaja (osalise tööajaga), kelle töötasu on 128 eurot, ta on riikliku pensioni saaja (soodustingimustel pensionär, ei ole veel vanaduspensioniikka jõudnud isik), ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu (154 euro) arvestamiseks, ta ei ole ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga.
- Sotsiaalmaks: 128 x 33% = 42,24 eurot
Kuna töötaja on riikliku pensioni saaja, siis ei ole tööandjal minimaalset sotsiaalmaksukohustust 355 eurolt, sotsiaalmaksu arvestatakse alati tegelikult makstud tasult (SMS § 2 lõige 2).
- Töötuskindlustusmakse: 128 x 1,6% = 2,05 eurot
Kuna töötaja ei ole jõudnud vanaduspensioniikka, siis tuleb maksta töötuskindlustusmakset (nii 1,6% kui ka 0,8%).
Vt “Tööandja ei pea töötuskindlustusmakset (määraga 1,6%) kinni pidama väljamaksetelt, mida ta teeb vanaduspensionieas isikutele ja isikutele, kellele on määratud ennetähtaegne pension (uuendatud 01.01.2015)“.
- Kohustusliku kogumispensioni makse on 0 eurot.
- Tulumaks (128 – 2,05 – 125,95) on 0 eurot, veergu 31 märgitakse 125,95. Maksuvaba tulu järgmistele kuudele edasikantav osa on 154 – 125,95 = 28,05 eurot.
| Ees- ja perekonna- nimi |
Isiku- kood |
Maksu- vaba tulu arvestamine |
Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud |
Arvutatud sotsiaal- maks |
Sotsiaal- maksuga maksustatud väljamaksed |
Kinnipeetud tulumaks | ||||
| maksuvaba tulu summa | III samba sissemakse maksuvaba osa | |||||||||
| 1 | 2 | 3 | 31 | 32 | 4 | 5 | 6 | |||
| Priit | 00000000 | x | 125,95 | 42,24 | 128 | 0 | ||||
| Väljamaksed koodide järgi | Kinnipeetud töötus- kindlustus- makse |
Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustus- makset |
Kinnipeetud kogumis- pensioni makse |
|||||||
| Summa koodi 01 järgi | Kood | Summa | Kood | Summa | Kood | Summa | ||||
| 7 | 7.1 | 7.1.1 | 7.2 | 7.2.1 | 7.3 | 7.3.1 | 8 | 9 | 10 | |
| 128 | 2,05 | 128 | 0 | |||||||
Näide 2
Töötasu on alla sotsiaalmaksu kuumäära ehk alla 355 euro. Töötaja kasvatab alla 3aastast last.
Lea on töölepinguga töötaja (osalise tööajaga), kelle töötasu on 128 eurot. Ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu (154 euro) arvestamiseks, ta ei ole ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga ega ole vanaduspensionieas.
- Sotsiaalmaks: 128 x 33% = 42,24 eurot
Kuna töötaja on alla 3aastase lapse ema, siis ei ole tööandjal minimaalset sotsiaalmaksukohustust 355 eurolt, sotsiaalmaksu arvestatakse alati tegelikult makstud tasult (SMS § 2 lõige 4 punkt 3). Aluseks on lapse sünnitunnistus, kuhu Lea on vanemana kantud.
- Töötuskindlustusmakse: 128 x 1,6% = 2,05 eurot
- Tulumaks (128 – 2,05 – 125,95) on 0 eurot, veergu 31 märgitakse 125,95. Maksuvaba tulu edasikantav osa on 154 – 125,95 = 28,05 eurot
| Ees- ja perekonna-nimi | Isikukood | Maksuvaba tulu arvestamine | Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud |
Arvutatud sotsiaal-maks | Sotsiaal-maksuga maksus- tatud välja- maksed |
Kinni- peetud tulu- maks |
||||
| maksu- vaba tulu summa |
III samba sissemakse maksuvaba osa | |||||||||
| 1 | 2 | 3 | 31 | 32 | 4 | 5 | 6 | |||
| Lea | 00000000 | x | 125,95 | 42,24 | 128 | 0 | ||||
| Väljamaksed koodide järgi | Kinnipeetud töötus- kindlustusmakse | Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset | Kinni-peetud kogumis-pensioni makse | |||||||
| Summa koodi 01 järgi | Kood | Summa | Kood | Summa | Kood | Summa | ||||
| 7 | 7.1 | 7.1.1 | 7.2 | 7.2.1 | 7.3 | 7.3.1 | 8 | 9 | 10 | |
| 128 | 2,05 | 128 | 0 | |||||||
Näide 3
Töötasu on alla sotsiaalmaksu kuumäära ehk alla 355 euro. Töötaja on üliõpilane.
Margus on töölepinguga töötaja (osalise tööajaga), kelle töötasu on 128 eurot. Ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu 154 euro arvestamiseks ja ta on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga (makse määr 2%). Margus on üliõpilane.
- Sotsiaalmaks: 128 x 33% = 42,24 eurot
Kuna töötaja on üliõpilane, siis ei ole tööandjal minimaalset sotsiaalmaksukohustust 320 eurolt, sotsiaalmaksu arvestatakse alati tegelikult makstud tasult (SMS § 2 lõige 4 punkt 4).
- Töötuskindlustusmakse: 128 x 1,6% = 2,05 eurot
- Kohustusliku kogumispensioni makse: 128 x 2% = 2,56 eurot
- Tulumaks (128 – 2,05 – 2,56 – 123,39) on 0 eurot, veergu 31 märgitakse 123,39. Maksuvaba tulu edasikantav osa on 154 – 123,39 = 30,61 eurot
| Ees- ja perekonna-nimi | Isikukood | Maksuvaba tulu arvestamine | Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud |
Arvutatud sotsiaal-maks | Sotsiaal-maksuga maksus- tatud välja- maksed |
Kinni- peetud tulu- maks |
||||
| maksu- vaba tulu summa |
III samba sissemakse maksuvaba osa | |||||||||
| 1 | 2 | 3 | 31 | 32 | 4 | 5 | 6 | |||
| Margus | 00000000 | x | 123,39 | 42,24 | 128 | 0 | ||||
| Väljamaksed koodide järgi | Kinnipeetud töötus- kindlustusmakse | Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset | Kinni- peetud kogumis-pensioni makse |
|||||||
| Summa koodi 01 järgi | Kood | Summa | Kood | Summa | Kood | Summa | ||||
| 7 | 7.1 | 7.1.1 | 7.2 | 7.2.1 | 7.3 | 7.3.1 | 8 | 9 | 10 | |
| 128 | 2,05 | 128 | 2,56 | |||||||
3. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvestamise korra selgitused näidete põhjal
3.1. Üldist
Kui isik on töö- või teenistussuhtes mitme tööandjaga, maksab tema eest sotsiaalmaksu SMSi §s 21 nimetatud kuumääralt tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu tulumaksuseaduse § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt.
Vaatamata sellele, et sotsiaalmaksuarvestus on kassapõhine, sisaldab minimaalse kohustuse arvestus siiski tekkepõhist elementi. See tähendab, et tööandja peab maksma sotsiaalmaksu kuumääralt mitte igas kuus, vaid iga kuu eest. Maksustamisperioodiks, mil rakendatakse miinimumnõuet, on lepinguline või töö sisekorra järgne tasu väljamaksmise kuu (kuu, millal saabub töölepinguga või sisekorra eeskirjadega või tööandja töökorraldusele kehtestatud reeglitega määratud palgapäev; 01.07.2009 jõustunud töölepingu seaduse (edaspidi TLS) järgi kuu, millal töötasu muutub sissenõutavaks). Seda põhimõtet tuleb järgida eriti siis, kui töötasu ei maksta välja korralisel palgapäeval, vaid makstakse n-ö ette (nt puhkusetasu) või hilinemisega (nt kui palgapäeval ei olnud tasu väljamaksmiseks raha).
Täpsem sotsiaalmaksu arvestuse kord on kehtestatud rahandusministri 15.03.2013 määrusega nr 17. Kord puudutab eelkõige neid töötajaid, kelle töötasu ei ületa sotsiaalmaksu kuumäära ehk 355 eurot kuus. Seega tekib igakuise arvestuse vajadus lähtuvalt 355 eurost. Töötajatele, kelle töötasu kuus ületab 355 eurot annab kord võimaluse erinevate maksustamisperioodide sotsiaalmaksu tasaarvestamiseks, et ei tekiks topeltmaksustamist.
Vastavalt TLS § 33 lõikele 1 makstakse töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Sama seaduse § 5 lõike 1 punkti 5 järgi peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma muu hulgas järgmised andmed:
– töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu);
– töötasu arvutamise viis;
– maksmise kord ning sissenõudmise aeg (palgapäev);
– samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ning maksed.
Et teha kindlaks, kas tööandjal tekib igal konkreetsel kuul iga konkreetse töötaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustus tegelikult töötasult või kuumääralt, tuleb vastata küsimustele järgnevas järjekorras.
1) Kas tasu makstakse töölepingulisele töötajale?
Kui tasu saaja ei ole töölepinguline töötaja, siis arvestatakse sotsiaalmaks tegelikult tasult. Kui tegemist on töölepingulise töötajaga, siis vt punkti 2.
2) Kas tasu makstakse riikliku pensioni saajale või muule SMSi § 2 lõikes 4 loetletud töötajale?
Kui jah, siis arvestatakse sotsiaalmaks tegelikult tasult. Kui töötaja ei kuulu eelnimetatud isikute kategooriasse, siis vaata küsimust 3.
3) Kas töötajal on veel teine tööandja?
Kui on, siis vaata küsimust 4. Kui ei ole, siis vaata küsimust 5.
4) Kas Teie tööandjana arvestate tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu?
Kui vastus on ei, siis arvestatakse sotsiaalmaksu tegelikult makstud tasult. Kui vastus on jah, siis vaata küsimust 5.
5) Kas maksustamisperioodil konkreetse kuu eest makstud tasu (kõik töötasu liigid, sh puhkusetasu selle kuu osa) on 355 eurost väiksem?
Kui tegelik tasu on võrdne või suurem, siis arvestatakse sotsiaalmaks tegelikult makstud tasult. Kui tegelik tasu on kuumäärast väiksem, siis vaata küsimust 6.
6) Kas sellel kuul, mille eest küsimuses 5 nimetatud töötasu arvestati (tasu teenimise kuul), oli töötaja keeldunud töö tegemisest TLS § 19 alusel ning/või kas ta on asunud tööle või lahkunud töölt sel kuul ehk kas esinevad SMS § 2 lõikes 3 toodud asjaolud?
Kui vastus on ei, siis tuleb töötaja kohta selle kuu eest maksta sotsiaalmaksu 355 eurolt ehk 117,15 eurot (mitte tegelikult tasult, mis osutus 355 eurost väiksemaks). Kui vastus on jah, siis tuleb arvestada sotsiaalmaksu 355 eurolt, rakendades SMS § 2 lõikes 3 sätestatud töötatud aja proportsiooni. Juhul kui Teil on teise tööandja tõend samal maksustamisperioodil töötajale teise tööandja makstud tasu kohta, võib nimetatud töötaja eest sotsiaalmaksu maksta kuumäära ja teise tööandja makstud tasu vahelt, kuid vähemalt töötajale kuu eest makstud summalt.
3.2. Sotsiaalmaksu arvestamine kuumääralt (SMS § 2 lõige 2)
Üldjuhul makstakse sotsiaalmaksu töötajale või teenistujale rahas makstud tasult, kuid mitte vähem kui SMS §s 21 nimetatud kuumääralt (edaspidi kuumääralt) iga töötaja või teenistuja kohta iga tasu väljamaksmise tähtpäeva sisaldava kuu (edaspidi tasu väljamaksmise kuu) eest. Tasu väljamaksmise tähtpäevaks (palgapäevaks) loetakse töökorralduse reeglites, töölepingus või muul viisil kokku lepitud tasu maksmise tähtpäeva.
Järgnevalt selgitatakse sotsiaalmaksu arvestamise korda näidete abil. Arvestatud sotsiaalmaksu kohta täidetakse “Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni” vormi TSD lisa 1.
Näide 1
Töötasu on alla sotsiaalmaksu kuumäära ehk 355 euro.
Piret on töölepinguga töötaja (osalise tööajaga). 2015. aasta jaanuari eest arvestati talle töötasu 200 eurot, mis maksti välja tasu väljamaksmise tähtpäeval (palgapäeval) 7. veebruaril (maksustamisperiood on veebruar). Töötaja on esitanud avalduse maksuvaba tulu 154 euro arvestamiseks. Töötaja oli jaanuaris terve kuu tööl, mistõttu ei rakendu SMS § 2 lõige 3. Samuti ei rakendu tema suhtes SMS § 2 lõikes 4 toodud erandid ja seega maksti SMS § 2 lõike 2 alusel sotsiaalmaksu selle kuu eest 355 eurolt. Töötaja ei ole kogumispensioni kohustatud isik.
- Sotsiaalmaks on 355 x 33% = 117,15 eurot
NB! Veerus 5 “Sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamaksed” näidatakse alati tegelikult makstud tasu, antud juhul 200.
- Töötuskindlustusmakse on 200 x 1,6% = 3,20 eurot
- Tulumaks (200 – 3,20 – 154) on 42,8 x 20% = 8,56 eurot
2015. aasta veebruari TSD lisa 1 (esitamise tähtpäev 10. märts)
| Ees- ja perekonnanimi | Isikukood | Maksuvaba tulu arvestamine | Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud | Arvutatud sotsiaalmaks | Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed | Kinnipeetud tulumaks | |
| maksuvaba tulu summa | III samba sissemakse maksuvaba osa | ||||||
| 1 | 2 | 3 | 31 | 32 | 4 | 5 | 6 |
| Piret | IK | X | 154 | 117,15 | 200 | 8,56 | |
| Väljamaksed koodide järgi | Kinnipeetud töötus- kindlustusmakse 2% |
Väljamaksed, millelt makstakse töötuskindlustus-makset |
Kinnipeetud kogumispensioni makse |
||||||
| Summa kood 01 | Kood | Summa | Kood | Summa | Kood | Summa | |||
| 7 | 7.1 | 7.1.1 | 7.2 | 7.2.1 | 7.3 | 7.3.1 | 8 | 9 | 10 |
| 200 | 3,20 | 200 | 0 | ||||||
Sotsiaalmaksu arvestamine töötasu maksmisel palgapäeva kuule eelneval kuul
Kui tasu makstakse välja kuul, mis eelneb maksumaksja töösisekorras kindlaks määratud tasu väljamaksmise kuule, arvestatakse sotsiaalmaks tegelikult makstud tasult. Nimetatud summalt arvestatud sotsiaalmaks deklareeritakse maksustamisperioodil, mil väljamakse tehti.
Näide 2
Töötasu makstakse ette (avansina)
Lisaks 7. veebruaril väljamakstud jaanuari töötasule (200 eurot) maksti Pireti taotluse alusel talle 28. veebruaril veebruari töötasu avanssi summas 128 eurot. Kokku maksti Piretile veebruaris 328 eurot. Kuigi veebruari väljamakse ületas sotsiaalmaksu kuumäära, tuleb tähele panna, et tegemist oli kahe kuu eest makstud töötasuga ning osa kogusummast maksti välja kuul, mis eelnes töösisekorras kindlaks määratud tasu väljamaksmise kuule. Seega tuleb sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamisel veebruari väljamaksed jagada kaheks osaks, millest üks maksti õigel ajal (200 eurot jaanuari eest) ja teine (128 eurot) maksti n-ö ette (veebruari eest tasu maksmise palgapäev on 7. märts).
1) Veebruaris jaanuari eest makstud tasu võrreldakse sotsiaalmaksu kuumääraga ja kuna 200 on 355st väiksem, tähendab see, et sotsiaalmaksu tuleb arvestada kuumääralt ehk 355 eurolt.
- 355 x 33% = 117,15 eurot (näitega 1 sarnane arvestus)
2) Avansina makstud veebruari tasu ei võrrelda sotsiaalmaksu kuumääraga ja sotsiaalmaks arvestatakse tegelikult makstud tasult.
- 128 x 33% = 42,24 eurot
Veebruari sotsiaalmaksu kohustus kokku on 117,15 + 42,24 = 159,39 eurot.
2015. aasta veebruari TSD lisa 1 (esitamise tähtaeg 10. märts)
| Ees- ja perekonna-nimi | Isikukood | Maksuvaba tulu arvestamine | Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud |
Arvutatud sotsiaal-maks | Sotsiaal-maksuga maksustatud väljamaksed | Kinni- peetud tulu-maks |
||||
| maksuvaba tulu summa | III samba sissemakse maksuvaba osa | |||||||||
| 1 | 2 | 3 | 31 | 32 | 4 | 5 | 6 | |||
| Piret | IK | x | 154 | 159,39 | 328 | 33,75 | ||||
| Väljamaksed koodide järgi | Kinnipeetud töötuskindlustus- makse |
Välja-maksed, millelt makstakse töötus-kindlustus-makset | Kinnipeetud kogumis-pensioni makse | |||||||
| Summa koodi 01 järgi | Kood | Summa | Kood | Summa | Kood | Summa | ||||
| 7 | 7.1 | 7.1.1 | 7.2 | 7.2.1 | 7.3 | 7.3.1 | 8 | 9 | 10 | |
| 328 | 5,25 | 328 | 0 | |||||||
Näide 3
Eelneval kuul makstud sotsiaalmaksu arvesse võtmine palgapäeva kuul.
Veebruari eest töötasu maksmise päeval ehk 7. märtsil maksti Piretile välja 72 eurot, arvesse võttes 28. veebruaril makstud avanssi (200 – 128 = 72). Sotsiaalmaks arvesti kuumääralt, millest lahutati maha 28. veebruaril makstud tasu ehk 227 eurolt (355 – 128).
- Märtsi sotsiaalmaksukohustus: 227 x 33% = 74,91 eurot
Kuna erinevatel kuudel veebruari eest makstud töötasu (128 + 72 = 200) oli sotsiaalmaksu kuumäärast väiksem, tuli veebruari eest maksta sotsiaalmaksu kuumääralt 117,15 eurot (sh veebruaris 42,24 ja märtsis 74,91).
2015. aasta märtsi TSD lisa 1 (esitamise tähtaeg 10. aprill)
| Ees- ja perekonna-nimi | Isikukood | Maksuvaba tulu arvestamine | Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud |
Arvutatud sotsiaal-maks | Sotsiaal-maksuga maksus- tatud välja- maksed |
Kinni- peetud tulu-maks |
||||
| maksuvaba tulu summa | III samba sissemakse maksuvaba osa | |||||||||
| 1 | 2 | 3 | 31 | 32 | 4 | 5 | 6 | |||
| Piret | IK | x | 75,46 | 74,91 | 72 | 0 | ||||
| Väljamaksed koodide järgi | Kinnipeetud töötus- kindlustusmakse | Välja-maksed, millelt makstakse töötus-kindlustus-makset | Kinnipeetud kogumis-pensioni makse | |||||||
| Summa koodi 01 järgi | Kood | Summa | Kood | Summa | Kood | Summa | ||||
| 7 | 7.1 | 7.1.1 | 7.2 | 7.2.1 | 7.3 | 7.3.1 | 8 | 9 | 10 | |
| 72 | 1,15 | 72 | 0 | |||||||
Sotsiaalmaksu arvestamine palga maksmisele järgneval kuul
Kui tasu makstakse välja kuul, mis järgneb maksumaksja töösisekorras kindlaks määratud maksmise kuule ning nimetatud tasu eest on kuumääralt sotsiaalmaks arvestatud, võib maksustatavat tasu vähendada kuumäära ja nimetatud tasu väljamaksmise kuu eest makstud tasu positiivse vahe võrra, kuid mitte rohkem kui tasu makstakse. Nimetatud summalt arvestatud sotsiaalmaks deklareeritakse maksustamisperioodil, millal väljamakse tehti.
Näide 4
Töötasu makstakse hilinemisega.
Märtsi töötasu väljamaksmise päeval ehk 7. aprillil ei saanud Piret töötasu, kuna tööandjal ei olnud maksmiseks raha. Aprilli sotsiaalmaksukohustus arvestati kuumääralt, st et kuigi töötasu aprillis ei makstud, oli tööandja kohustatud maksma Pireti eest sotsiaalmaksu 117,15 eurot.
2015. aasta aprilli TSD lisa 1 (esitamise tähtaeg 12. mai)
| Ees- ja perekonna-nimi | Isikukood | Maksuvaba tulu arvestamine | Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud |
Arvutatud sotsiaal-maks | Sotsiaal-maksuga maksus- tatud välja- maksed |
Kinni- peetud tulu- maks |
||||
| maksuvaba tulu summa | III samba sissemakse maksuvaba osa | |||||||||
| 1 | 2 | 3 | 31 | 32 | 4 | 5 | 6 | |||
| Piret | IK | x | 0 | 117,15 | 0 | 0 | ||||
| Väljamaksed koodide järgi | Kinnipeetud töötus- kindlustus- makse |
Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustus-makset | Kinni- peetud kogumis-pensioni makse |
|||||||
| Summa koodi 01 järgi | Kood | Summa | Kood | Summa | Kood | Summa | ||||
| 7 | 7.1 | 7.1.1 | 7.2 | 7.2.1 | 7.3 | 7.3.1 | 8 | 9 | 10 | |
| 0 | 0 | 0 | 0 | |||||||
Näide 5
Eelmisel kuul kuumääralt arvestatud sotsiaalmaksu arvesse võtmine palga väljamaksmise kuul.
Märtsi töötasu 200 eurot maksti Piretile välja hilinemisega mais. Samuti maksti talle 5. mail (õigeaegselt) välja aprilli töötasu 200 eurot. Kokku maksti Piretile mais 400 eurot. Kuigi mais tehtud väljamakse ületas sotsiaalmaksu kuumäära, tuleb tähele panna, et tegemist oli kahe kuu eest makstud töötasuga ning osa kogusummast maksti välja kuul, mis järgnes maksumaksja töösisekorras kindlaks määratud tasu väljamaksmise kuule ning nimetatud kuu eest oli sotsiaalmaks arvestatud. Seega tuleb mai sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamisel mai väljamaksed jagada kaheks osaks, millest üks maksti õigel ajal (200 eurot aprilli eest) ja teine maksti hilinemisega (200 eurot märtsi eest). Märtsi eest makstud tasu saab vähendada kuumäära ja nimetatud tasu väljamaksmise kuu eest makstud tasu positiivse vahe võrra, kuid mitte rohkem kui tasu makstakse.
1) Mais aprilli eest makstud tasu võrreldi sotsiaalmaksu kuumääraga ja kuna 200 eurot on 355 eurost väiksem, tuli sotsiaalmaksu arvestada kuumääralt ehk 355 eurolt.
- 355 x 33% = 117,15 eurot
2) Hilinemisega makstud märtsi tasu (200 eurot) ei maksustatud väljamakse tegemise kuul sotsiaalmaksuga, kuna aprillis oli märtsi eest makstud sotsiaalmaksu kuumääralt (355 eurolt) ja topelt maksta ei tule (200 – (355- 0)) < 0 = 0).
- Mai sotsiaalmaksu kohustus: 117,15 + 0 = 117,15 eurot
2015. aasta mai TSD lisa 1 (esitamise tähtaeg 10. juuni)
| Ees- ja perekonna-nimi | Isikukood | Maksuvaba tulu arvestamine | Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud |
Arvutatud sotsiaal-maks | Sotsiaal-maksuga maksus- tatud välja- maksed |
Kinni- peetud tulu- maks |
||||
| maksuvaba tulu summa | III samba sissemakse maksuvaba osa | |||||||||
| 1 | 2 | 3 | 31 | 32 | 4 | 5 | 6 | |||
| Piret | IK | x | 308 | 117,15 | 400 | 17,12 | ||||
| Väljamaksed koodide järgi | Kinnipeetud töötus- kindlustus- makse |
Välja- maksed, millelt makstakse töötus-kindlustus-makset |
Kinni- peetud kogumis-pensioni makse |
|||||||
| Summa koodi 01 järgi | Kood | Summa | Kood | Summa | Kood | Summa | ||||
| 7 | 7.1 | 7.1.1 | 7.2 | 7.2.1 | 7.3 | 7.3.1 | 8 | 9 | 10 | |
| 400 | 6,4 | 400 | 0 | |||||||
Näidete 2–5 kokkuvõte
| Palga arvestus | Palga väljamaksmine | Deklareerimine | |||||||
| Kuu, mille eest tasu arvestati | Summa eurodes | Sise-korra järgi | Tegelik välja- maksmine | Summa | Maksus-tamis- periood | Kuu eest | Maksus-tatav summa | Maksu-summa leidmine | Määruse alus |
| 1) jaanuar | 200 | 07.02 | 07.02 | 200 | veebruar | jaanuar | 355 | 200 < 355 355 x 0,33=117,15 |
§ 3 |
| 2) veebruar | 200 | 07.03 | 28.02 | 128 | veebruar | veebruar | 128 | 128 x 0,33 = 42,24 | § 4 |
| 3) veebruar | 07.03 | 72 | märts | veebruar | 227 | 355 – 128 = 227 227 x 0,33 = 74,91 |
§ 6 lg 2 | ||
| 4) märts | 200 | 07.04 | 07.05 | 200 | aprill | märts | 355 | 355 x 0,33=117,15 | § 3, 5, 6 lg 1 |
| 4) aprill | 200 | 07.05 | 07.05 | 200 | mai | aprill | 355 | 200 < 355 355 x 0,33=117,15 |
§ 3 |
| Kokku | 800 | 1420 | 468,60 | ||||||
Kokku nelja kuu eest, ajavahemikul veebruarist maini maksti Piretile välja 800 eurot. Sotsiaalmaksuga maksustatav summa oli arvutatud iga kuu eest sotsiaalmaksu kuumääralt 1420 eurolt (355 x 4), millelt arvutatud sotsiaalmaks oli 468,60 eurot (117,15 x 4).
Kui töötaja kuupalk oleks näidete 1–4 puhul olnud 355 eurost kõrgem, siis tekiks sotsiaalmaksu kuumääralt arvutamise kohustus vaid näite 4 puhul, st aprilli maksustamisperioodil arvestataks sotsiaalmaksu 117,15 eurot ja mai maksustamisperioodil (töötasu väljamaksmisel) tehtaks sotsiaalmaksu tasaarvestust ning topeltmaksustamist ei tekiks.
3.3. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse summaarne arvestus (SMS § 2 lg 21 ja 22)
Kuni 2010. aasta 30. juunini kehtinud seaduse järgi oli mitmes kohas osalise tööajaga töötava isiku puhul, kelle tasu ei ületanud ühegi tööandja juures sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvutamise aluseks olevat kuumäära, kohustus maksta töötaja eest sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt sellel tööandjal, kes arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu ning maksuvaba tulu rakendava tööandja sotsiaalmaksukohustus ei sõltunud teiste tööandjate tasutavast sotsiaalmaksust. Kui selline töötaja töötas osalise tööajaga mitme tööandja juures, siis maksis sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses tööandja, kes töötaja tasult tulumaksu kinnipidamisel arvestas maksuvaba tulu.
1. juulist 2010 jõustunud seaduse § 2 lõigete 21 ja 22 järgi on antud võimalus sotsiaalmaksu miinimumkohustuse summeeritud arvestuseks. Mitme tööandjaga töö- või teenistussuhtes oleva isiku puhul, kellele makstav töötasu on väiksem kui kuumäär, arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu rakendav tööandja sotsiaalmaksu summalt, mis saadakse kuumäärast teise tööandja makstud tasu lahutamisel. Kui nimetatud tehte tulemus on väiksem kui tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu rakendav tööandja töötajale maksis, arvestab tööandja sotsiaalmaksu töötajale tegelikult makstud summalt.
Näide 1. Töötajal on üks tööandja, kes maksab töötajale kuumäärast väiksemat töötasu 200 eurot. Tööandja on kohustatud maksma töötaja eest sotsiaalmaksu igakuiselt 117,15 eurot, olenemata sellest, kas töötaja on esitanud talle avalduse tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu rakendamise kohta või mitte.
Näide 2. Töötajal on kaks tööandjat. Esimene tööandja maksab töötajale töötasuna 270 eurot ja arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu. Teine (maksuvaba tulu mittearvestav) tööandja maksab töötasu 100 eurot. Esimene tööandja maksab sotsiaalmaksu tegelikult töötasult 89,10 eurot ((355 – 100) = 255 < 270) ja teine tööandja maksab sotsiaalmaksu tegelikult töötasult 33 eurot. Seadusemuudatuse tulemusena ei pea maksuvaba tulu arvestav tööandja maksma sotsiaalmaksu kuumääralt 355 eurolt, vaid tegelikult makstud 270 eurolt. Maksuvaba tulu arvestav tööandja saab oma kohustust vähendada juhul, kui tal on töötaja vahendusel saadud teise tööandja kinnitus temalt saadava tasu suuruse kohta. Juhul kui töötaja on kuupalgaline, peab ta esitama uue tõendi alles töötasu muutumisel.
Näide 3. Töötajal on kaks tööandjat. Esimene tööandja maksab töötajale töötasuna 100 eurot ja arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu. Teine (maksuvaba tulu mittearvestav) tööandja maksab töötasu 100 eurot. Esimene tööandja maksab sotsiaalmaksu teise tööandja töötasu võrra vähendatud kuumääralt ehk 255 eurolt summas 84,15 eurot ((355 – 100) = 255 > 100) ja teine tööandja maksab sotsiaalmaksu tegelikult töötasult 33 eurot. Seadusemuudatuse tulemusena ei pea maksuvaba tulu arvestav tööandja maksma sotsiaalmaksu kuumääralt 355 eurolt, vaid vähendatud kuumääralt 255 eurolt. Kahe tööandja poolt makstava sotsiaalmaksu summa kokku on 117,15 eurot, seega miinimumkohustus on täidetud. Maksuvaba tulu arvestav tööandja saab oma kohustust vähendada juhul, kui tal on töötaja vahendusel saadud teise tööandja kinnitus temalt saadava tasu suuruse kohta. Juhul kui töötaja on kuupalgaline, peab ta esitama uue tõendi alles töötasu muutumisel.
3.4. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvestamine töötatud aja proportsiooni alusel (SMS § 2 lõige 3)
SMS § 2 lõige 3 sätestab erandi lõikele 2 ja loetleb juhtumid, millal sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui käesoleva seaduse §s 21 nimetatud kuumääralt proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga.
Juhtumid, mille puhul on võimalik töötatud aja proportsiooni rakendamine sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamisel on järgmised:
1) töötaja on TLS §s 19 nimetatud alusel keeldunud töö tegemisest, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;
2) teenistuja puhul, kelle teenistussuhe on peatunud avaliku teenistuse seaduse § 108 punktide 2–9 alusel, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;
3) töötaja (teenistuja) on asunud tööle või lahkunud töölt sellel kuul.
TLS § 19 järgi on töötajal õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui:
- ta kasutab puhkust;
- ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses;
- ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid;
- ta osaleb streigis;
- ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel;
- tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.
Kuni 1. juulini 2009 kehtinud SMS § 2 lõike 3 punkti 1 redaktsioonis oli töötatud aja proportsiooni rakendamise aluseks juhtum, kus tööleping töötajaga oli peatunud TLS1992 § 55 punktide 3–11 alusel. Vana ja uue töölepingu seaduse vastavate sätete võrdlustabel näitab, et seoses TLS jõustumisega sotsiaalmaksu arvestamise reeglid ei muutunud.
| Kuni 30. juunini 2009 töölepingu peatamine (TLS1992 § 55 punktid 3–11) |
Alates 1. juulist 2009 töötamisest keeldumine (TLS § 19) |
| 3. Puhkus (v.a palgata puhkus poolte kokkuleppel) | 1. Puhkus (v.a tasustamata puhkus poolte kokkuleppel) |
| 4. Ajutine töövõimetus | 2. Ajutine töövõimetus ravikindlustuse seaduse tähenduses |
| 5. Riigi- või kohaliku omavalituse organi ülesannete täitmine, töötajate esindamine | 3. Töötajate esindamine |
| 6. Streik | 4. Streik |
| 7. Ajateenistuse kohustuse täitmine | 5. Ajateenistuse kohustuse täitmine |
| 8. Ajaks, mil tööandja nõuab töötajalt ebaseaduslikult teist tööd ja töötaja keeldub niisugust tööd tegemast | 6. Muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus |
| 9. Arest | |
| 10. Töötaja töölt kõrvaldamine (joobes, distsiplinaarmenetluse ajaks) | |
| 11. Töötaja volitatud organi poolt töölt kõrvaldamine |
Töötatud aja proportsioon arvestatakse SMS § 2 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud töövabastusele sellel kuul eelnenud ja järgnenud kalendripäevade summa jagamisel 30-ga või sama lõike punktis 3 nimetatud juhul sellel kuul tööle asumisele järgnenud või töölt lahkumisele eelnenud kalendripäevade arvu jagamisel 30-ga.
Töötatud aja proportsiooniarvestus ei sõltu ei palgasüsteemist ega töötaja tööajagraafikust, st alati võetakse arvesse töövabastusele eelnenud ja järgnenud kalendripäevade arv.
Töötatud aeg on antud juhul kalendrikuu päevade arv, millest on maha arvatud töölepingu seaduse §-s 19 nimetatud aeg (näiteks iga-aastase puhkuse, ajutise töövõimetuse päevad jms) ning tööle asumisele eelnenud või töölt lahkumisele järgnenud kalendripäevad. Kuna sotsiaalmaksu tuleb tasuda kuumääralt ka tasustamata puhkusel oldud aja eest, siis tasustamata puhkuse päevad loetakse tavapäraseks töö tegemise ajaks. Mõiste “töötatud aeg“ hõlmab ka puhkepäevi, kuna miinimumkohustuse arvestuse aluseks ei võeta mitte konkreetseid tööpäevi (nt 22 päeva kuus), vaid kuu kalendripäevade keskmine arv (30 päeva) nagu on see sätestatud rahandusministri 2013. aasta 15. märtsi määrusega nr 17 kehtestatud sotsiaalmaksu arvestuse korra §-s 6.
Näide 1
Töötaja ajutine töövõimetus.
Anu on töölepinguga töötaja (osalise tööajaga) ja tema töötasu kuus on alla 355 eurot. 19.-30. oktoobril oli Anu haiguslehel ja tööandja maksis talle 7. novembril oktoobri töötasu 77 eurot ning haigushüvitise viie päeva eest 32 eurot. Oktoobris on 31 päeva, töötaja oli keeldunud töö tegemisest haiguse tõttu 12 päeval, seega proportsiooni arvestamisel võetakse arvesse 31 – 12 = 19 kalendripäeva.
- Proportsiooni arvestamine: 355 x 19 / 30 = 224,83 eurot
Kuna 224,83 on tegelikust töötasust 77 eurost suurem, arvestati sotsiaalmaksu 224,83 eurolt. Novembri TSD lisa 1 veergu 4 “Arvestatud sotsiaalmaks” kanti 224,83 x 0,33 = 74,19 eurot. Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed veerus 5 olid 77 eurot. Tööandja haigushüvitist (32 eurot) ei maksustatud sotsiaalmaksuga ega töötuskindlustusmaksega, tulumaks peeti kinni. Tööandja haigushüvitis deklareeriti koodi 07 all.
Lisainfo: “Tööandja haigushüvitise maksustamisest ja deklareerimisest”.
2015. aasta novembri TSD lisa 1 (esitamise tähtaeg 10. detsember)
| Ees- ja perekonna-nimi | Isikukood | Maksuvaba tulu arvestamine | Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud |
Arvutatud sotsiaal-maks | Sotsiaal-maksuga maksustatud väljamaksed | Kinni- peetud tulumaks |
||||
| maksuvaba tulu summa | III samba sissemakse maksuvaba osa | |||||||||
| 1 | 2 | 3 | 31 | 32 | 4 | 5 | 6 | |||
| Anu | IK | x | 107,77 | 74,19 | 77 | 0 | ||||
| Väljamaksed koodide järgi | Kinnipeetud töötus- kindlustus- makse |
Välja-maksed, millelt makstakse töötus-kindlustus-makset | Kinni-peetud kogumis-pensioni makse | |||||||
| Summa koodi 01 järgi | Kood | Summa | Kood | Summa | Kood | Summa | ||||
| 7 | 7.1 | 7.1.1 | 7.2 | 7.2.1 | 7.3 | 7.3.1 | 8 | 9 | 10 | |
| 77 | 07 | 32 | 1,23 | 77 | 0 | |||||
Näide 2
Korraline puhkus.
Töötasu on alla 355 euro.
Piretile maksti 2. oktoobril puhkusetasu (puhkus 5. oktoobrist 30. oktoobrini) 173 eurot ja 7. oktoobril septembri töötasu 192 eurot.
Töötasu septembri eest maksti palgapäeval ning kuna see tasu oli kuumäärast väiksem, maksti sotsiaalmaksu 355 eurolt ehk 115,16 eurot.
Kuna oktoobri tasu väljamaksmise tähtpäevaks oli 7. november, tähendab see, et puhkusetasu 173 eurot maksti välja kuul, mis eelnes tööandja töösisekorras kindlaks määratud tasu väljamaksmise kuule. Seega arvestati sotsiaalmaks tegelikult makstud puhkusetasult ehk 173 eurolt (173 x 33% = 57,09 eurot).
Oktoobris arvestatud sotsiaalmaksu kogusumma: 117,15 + 57,09 = 174,24 eurot.
2015. aasta oktoobri TSD lisa 1 (esitamise tähtpäev 10. november)
| Ees- ja perekonna-nimi | Isikukood | Maksuvaba tulu arvestamine | Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud |
Arvutatud sotsiaalmaks | Sotsiaal-maksuga maksustatud väljamaksed | Kinni-peetud tulu-maks | ||||
| maksuvaba tulu summa | III samba sissemakse maksuvaba osa | |||||||||
| 1 | 2 | 3 | 31 | 32 | 4 | 5 | 6 | |||
| Piret | IK | x | 154 | 174,24 | 365 | 41,03 | ||||
| Väljamaksed koodide järgi | Kinnipeetud töötus- kindlustus- makse |
Välja-maksed, millelt makstakse töötus-kindlustus-makset | Kinni-peetud kogumis-pensioni makse | |||||||
| Summa koodi 01 järgi | Kood | Summa | Kood | Summa | Kood | Summa | ||||
| 7 | 7.1 | 7.1.1 | 7.2 | 7.2.1 | 7.3 | 7.3.1 | 8 | 9 | 10 | |
| 365 | 5,84 | 365 | 0 | |||||||
7. novembril maksti Piretile välja oktoobri töötasu 19 eurot. Sotsiaalmaksu arvestamisel tuleb võtta arvesse, et:
1) oktoobri eest makstud tasu (173 + 19 = 192) on kuumäärast väiksem;
2) oktoobris keeldus töötaja töö tegemisest TLS § 19 punkti 1 alusel (puhkus), st et SMS § 2 lõike 3 punkti 1 alusel arvestati sotsiaalmaks kuumääralt proportsionaalselt töötatud ajaga tasu teenimise kuul ning töötatud aja proportsioon töövabastusele arvestati sellele kuule eelnenud ja järgnenud kalendripäevade summa jagamisel 30-ga ehk 355 x 5 / 30 = 59,17 eurolt. Tegelikult maksti töötajale selle kuu osa eest 19 eurot, seega ei arvestatud sotsiaalmaksu mitte tegelikult tasult, vaid 59,17 eurolt.
- 59,17 x 33% = 19,53 eurot
2015. aasta novembri TSD lisa 1 (esitamise tähtaeg 10. detsember)
| Ees- ja perekonna-nimi | Isikukood | Maksuvaba tulu arvestamine | Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud |
Arvutatud sotsiaalmaks | Sotsiaal-maksuga maksustatud väljamaksed | Kinni-peetud tulumaks | ||||
| maksuvaba tulu summa | III samba sissemakse maksuvaba osa | |||||||||
| 1 | 2 | 3 | 31 | 32 | 4 | 5 | 6 | |||
| Piret | IK | x | 18,70 | 19,53 | 19 | 0 | ||||
| Väljamaksed koodide järgi | Kinnipeetud töötus- kindlustus- makse |
Välja-maksed, millelt makstakse töötus- kindlustus-makset | Kinni-peetud kogumis-pensioni makse | |||||||
| Summa koodi 01 järgi | Kood | Summa | Kood | Summa | Kood | Summa | ||||
| 7 | 7.1 | 7.1.1 | 7.2 | 7.2.1 | 7.3 | 7.3.1 | 8 | 9 | 10 | |
| 19 | 0,30 | 19 | 0 | |||||||
Märkus: Oktoobris väljamakstud puhkusetasult 173 eurolt arvestatud sotsiaalmaks jääb lõplikuks, kuna vastavalt SMS § 2 lõikele 3 ei võrrelda töövabastuse perioodi eest makstud summat sotsiaalmaksu kuumääraga.
Näide 3
Tasustamata (palgata) puhkus.
Töötasu on alla 355 euro.
Piret oli 1.-30. novembril kokkuleppel tööandjaga tasustamata puhkusel, mistõttu ei makstud talle palgapäeval ehk 7. detsembril töötasu. Tasustamata puhkusel SMS § 2 lõige 3 ei rakendu, st kui kuu eest tasu ei maksta, tuleb maksta sotsiaalmaksu kuumääralt.
2015. aasta detsembri TSD lisa 1 (esitamise tähtaeg 10. jaanuar)
| Ees- ja perekonna-nimi | Isikukood | Maksuvaba tulu arvestamine | Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud |
Arvutatud sotsiaalmaks | Sotsiaal-maksuga maksustatud väljamaksed | Kinni-peetud tulumaks | ||||
| maksuvaba tulu summa | III samba sissemakse maksuvaba osa | |||||||||
| 1 | 2 | 3 | 31 | 32 | 4 | 5 | 6 | |||
| Piret | IK | x | 0 | 117,15 | 0 | 0 | ||||
| Väljamaksed koodide järgi | Kinnipeetud töötus- kindlustusmakse | Välja-maksed, millelt makstakse töötus- kindlustus-makset | Kinni-peetud kogumis-pensioni makse | |||||||
| Summa koodi 01 järgi | Kood | Summa | Kood | Summa | Kood | Summa | ||||
| 7 | 7.1 | 7.1.1 | 7.2 | 7.2.1 | 7.3 | 7.3.1 | 8 | 9 | 10 | |
| 0 | 0 | 0 | 0 | |||||||
Märkus: 117,15 eurot on lõplik novembri eest tasutud sotsiaalmaks, seda ei saa tasaarvestada järgmistel kuudel tekkiva sotsiaalmaksukohustusega, kuna novembri eest ei maksta töötasu mitte kunagi. Tähele tasub panna sotsiaalmaksu arvestamise erinevust antud näite puhul ja jaotises 3.1 näidetes 4 ning 5 toodud hilinemisega tasutud töötasu puhul.
Näide 4
Töötaja on asunud tööle või lahkunud töölt.
Andrus asus osalise tööajaga tööle alates 10. veebruarist 2015 ja lahkus töölt 24. veebruaril. Talle tasuti lõpparve maksmisel 64 eurot. Kuu eest tasutud summa oli kuumäärast väiksem, seega sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvutamise aluseks olev summa on 355 / 30 x 14 = 165,67 eurot.
- Sellelt summalt arvutatakse sotsiaalmaks: 165,67 x 33% = 54,67 eurot
2015. aasta veebruari TSD lisa 1 (esitamise tähtaeg 10. märts)
| Ees- ja perekonna-nimi | Isikukood | Maksuvaba tulu arvestamine | Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud |
Arvutatud sotsiaalmaks | Sotsiaal-maksuga maksustatud väljamaksed | Kinni-peetud tulumaks | ||||
| maksuvaba tulu summa | III samba sissemakse maksuvaba osa | |||||||||
| 1 | 2 | 3 | 31 | 32 | 4 | 5 | 6 | |||
| Andrus | IK | x | 62,98 | 54,67 | 64 | 0 | ||||
| Väljamaksed koodide järgi | Kinnipeetud töötus- kindlustusmakse | Välja-maksed, millelt makstakse töötus- kindlustus-makset | Kinni-peetud kogumis-pensioni makse | |||||||
| Summa koodi 01 järgi | Kood | Summa | Kood | Summa | Kood | Summa | ||||
| 7 | 7.1 | 7.1.1 | 7.2 | 7.2.1 | 7.3 | 7.3.1 | 8 | 9 | 10 | |
| 64 | 1,02 | 64 | 0 | |||||||
Näide 5
Töötaja oli korralisel puhkusel, tasustamata puhkusel ja tööl.
Kuu eest makstud tasu (koos selle kuu puhkusetasuga) on alla 355 euro. Antud juhul rakendub SMS § 2 lg 3 – arvestatakse sotsiaalmaksu miinimumkohustuse proportsionaalselt töötatud ajaga ja võrreldakse kuu eest makstud töötasuga (va puhkusetasu).
Reet oli 1.-4. oktoobrini korralisel puhkusel (puhkusetasu on makstud ja sotsiaalmaks puhkusetasult arvestati septembris), 5.-18. oktoobrini tasustamata puhkusel (14 päeva) ja 19.-31. oktoobrini (13 päeva) tööl, mille eest ta sai 7. novembril töötasu 109 eurot.
Novembri eest arvestatakse sotsiaalmaksu, lähtudes töötatud aja proportsioonist, kusjuures töötatud päevade arvu hulka loetakse ka palgata puhkuse päevade arv.
- 355 x 27 / 30 = 319,50 eurot ja kuna 319,50 > 109, arvutatakse sotsiaalmaks 319,50 eurolt. Novembri TSD lisa 1 veergu 4 märgitakse 319,50 x 33% = 105,44 eurot
Näide 6
Töötaja tasustamata (palgata) puhkus, kui töötasu ületab 355 eurot.
Tasustamata puhkusel võib tekkida sotsiaalmaksu maksmise minimaalne kohustus ka 355 eurost kõrgema töötasu saava töötaja puhul, kui palgata puhkuse eest talle töötasu ei maksta või töötasu jääb alla kuumäära.
Anne on täistööajaga töölepinguline töötaja, kelle kuupalk on 640 eurot. Ta oli terve oktoobrikuu tasustamata puhkusel, mistõttu talle oktoobri eest palgapäeval, 7. novembril töötasu ei makstud.
Novembri maksustamisperioodi TSD lisa 1 veergu 4 märgitakse 117,15 eurot.
NB! Erinevalt jaotise 3.1 näites 5 kirjeldatud kuumääralt makstud sotsiaalmaksu tasaarvestamise võimalusest (juhul kui palka makstakse välja hilinemisel), ei ole võimalik palgata puhkusel kuumääralt makstud sotsiaalmaksu tasaarvestada, kuna tasustamata puhkuse eest ei maksta töötasu mitte kunagi.
