Liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab kliendile tulu, mis jäi kliendil saamata liiklusõnnetusest tingitud töövõime kaotuse tõttu. Hüvitatakse ainult sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.

Kellel on õigus saada kindlustushüvitist?

Töövõimetuse hüvitist saab inimene, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek vähenes liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse tõttu. Hüvitist võib saada ka mittetöötav inimene või töötu, kes oli enne liikluskahju töövõimeline.

Hüvitist ei saa alla 16-aastane kannatanu ega vanaduspensionär, kes enne õnnetust ei töötanud.

Haigekassal ja kannatanu tööandjal on õigus nõuda kindlustusandjalt kannatanule väljamakstud haigus- või hooldushüvitise korvamist.

Kellel on kohustus kahju hüvitada?

Kahju peab liikluskindlustuse seaduses sätestatud määras hüvitama see kindlustusandja, kes on kahju põhjustanud sõiduki valdaja vastutuse kindlustanud. Kahju, mis ületab seaduses sätestatud piiri, tuleb hüvitada kahju põhjustanud sõiduki juhil.

Erandolukorras, näiteks kui kahju on põhjustatud kindlustuskohustuseta või tuvastamata jäänud sõidukiga, hüvitab kahju Eesti liikluskindlustuse fond.

Mis juhtudel kahju ei hüvitata?

Ei hüvitata

• kahju, mille on tekitanud mootorsõiduki juht iseendale või
• kindlustussummat ületavat kahju osa.

Hüvitise maksmisel rakendatakse liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud kindlustussummat. 

Millised dokumendid tuleb esitada, et kahju hüvitataks?

Hüvitise saamiseks tuleb kindlustusandjale esitada kahju hüvitamise nõue ja teave, mida kindlustusandja liiklusõnnetuse kohta küsib.

Ajutise töövõimetuse hüvitise taotlemiseks tuleb esitada ka töövõimetusleht, kannatanu tööandja tõend makstud töövõimetushüvitise kohta ja haigekassa tõend kannatanule makstud töövõimetushüvitise kohta.

Pikaajalise töövõimetuse hüvitise puhul on tavaline, et vajalikud andmed saab kindlustusandja ise sotsiaalkindlustusametist või töötukassast.

Ka infot kannatanu tulu kohta enne ja pärast liiklusõnnetust saab kindlustusandja tavaliselt maksu- ja tolliametist. Samuti saab kindlustusandja sotsiaalkindlustusametist ja töötukassast teavet kannatanule makstava töövõimetuspensioni ja töövõimetoetuse kohta.

Kuidas arvutatakse ajutise töövõimetuse kindlustushüvitis ja kuidas kahju hüvitatakse?

Kindlustusandja peab hüvitama liiklusõnnetuse tõttu tekkinud kahju. Hüvitis ei saa olla suurem kui kannatanu sotsiaalmaksuga maksustatava tulu vähenemine. Hüvitise arvutamisel arvestatakse muude toetuste ja hüvitistega, mida kannatanu saab seoses liiklusõnnetuses tekkinud tervisekahjustusega.

Kindlustusandja arvutab ajutise töövõimetuse hüvitise järgmise valemi põhjal Hüvitiskannatanu – hüvitis kannatanule NTELÕpäev – kannatanu keskmine netotulu päevas enne liiklusõnnetust THImuut – tarbijahinnaindeksi muutus NTPLÕpäev – kannatanu keskmine netotulu päevas ajutise töövõimetuse perioodil PA – ajutise töövõimetuse perioodi päevade arv KAV% – kindlustusandja vastutuse ulatus. Kindlustusandja vastutuse ulatus võib olla väiksem, kui on kogu kahju. Kindlustusandja võib hüvitist vähendada kannatanu enda osa võrra tekkinud kahjus Hüvitishaigekassa – kindlustusandja hüvitis haigekassale Hüvitistööandja – kindlustusandja hüvitis kannatanu tööandjale

 

Kindlustusandja maksab hüvitise välja pärast ajutise töövõimetuse perioodi lõppu, kui on olemas kogu teave hüvitise suuruse arvutamiseks.

Kuidas arvutatakse pikaajalise töövõimetuse kindlustushüvitis ja kuidas kahju hüvitatakse?

Kindlustusandja peab hüvitama liiklusõnnetuse tõttu tekkinud kahju.

Hüvitise arvutamisel lähtutakse kahest kriteeriumist. Esiteks ei saa hüvitis olla suurem kui kannatanu sotsiaalmaksuga maksustatav tulu enne liiklusõnnetust, arvestades kannatanu töövõime kaotuse määra ja tarbijahinnaindeksi muutust. Teisalt piirneb tekkinud kahju sotsiaalmaksuga maksustatava tulu vähenemisega, arvestades tarbijahinnaindeksi muutust. Hüvitise summaks kujuneb neist kahest väiksem.

Hüvitise arvutamisel arvestatakse muude toetuste ja hüvitistega, mida kannatanu saab seoses liiklusõnnetuses tekkinud tervisekahjustusega.

Kindlustusandja arvutab ajutise töövõimetuse hüvitise järgmise valemi põhjal NTELÕpäev – kahjustatud isiku keskmine netotulu päevas enne kindlustusjuhtumit 30 – selleks et arvutada kuu tulu, korrutatakse päevatulu 30ga THImuut – tarbijahinnaindeksi suhteline muutus P – koefitsient, mis näitab, kas kahjustatud isikul on õigus vanaduspensionile. Kui seda õigust ei ole, on väärtus 1; kui selline õigus on, on väärtus 0,6 TV% – liikluskindlustuse kindlustusjuhtumist tingitud töövõime kaotuse määr. Töövõime kaotuse määra arvutamise metoodika NTPLÕpäev – kahjustatud isiku netotulu päevas pärast kindlustusjuhtumit TVT – kahjustatud isikule makstava töövõimetoetuse või töövõimetus- või rahvapensioni summa kuus MPH – kahjustatud isikule makstava muu kohustusliku kindlustuse või seaduse alusel pidevalt määratud hüvitise või kompensatsiooni summa, v.a töövõimetus- või rahvapensioni summa või töövõimetoetus. Siia kuulub ka vanaduspension, sest tegu on seaduse alusel pidavalt määratud hüvitisega. Siia alla ei kuulu puudega tööealise inimese toetus ega puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, sest neid toetusi makstakse puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, tegu ei ole vähenenud sissetuleku kompenseerimisega KAV% – kindlustusandja vastutuse ulatuse protsent. Kindlustusandja vastutuse ulatus võib olla väiksem kui kogu kahju. Kindlustusandja võib hüvitist vähendada kahjustatud isiku enda osa võrra TA – tasaarveldatav summa, kui kindlustusandja on arvutanud hüvitise eelduslike sisendite põhjal ja saanud täpsed andmed hiljem. Näiteks maksab töötukassa toetust tagantjärele (nt toetus juuli eest makstakse augustis) ja toetuse suurus on iga kuu erinev. Samuti ei tea kindlustusandja hüvitist arvutades kahjustatud isiku netotulu päevas pärast kindlustusjuhtumit kuude eest, mille eest hüvitist makstakse. Seega ei saa kindlustusandja hüvitist arvutada täpsete sisendite järgi. Järgmisel hüvitise maksmisel tehakse tasaarveldus.

 

Hüvitist makstakse kolme kuu eest ette.

Näiteks, kui esimene nõue töövõimetushüvitise maksmiseks esitatakse 2016. aasta jaanuaris ja jaanuari jooksul saab kindlustusandja hüvitamiskohustus selgeks, siis tuleb kindlustusandjal maksta jaanuaris hüvitis alates püsiva töövõime kaotuse määramisest kuni jaanuari lõpuni ning samuti hüvitis 2016. aasta veebruari, märtsi ja aprilli eest. Järgmine hüvitis makstakse aprilli lõpus mai, juuni ja juuli eest. Kui juhtum toimus enne 1. oktoobrit 2014, siis makstakse hüvitist iga kuu tagantjärele.

 

Kui tegu on liikluskindlustuse juhtumiga ja kindlustusandja peab kahju hüvitama ning kannatanu sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on vähenenud liikluskindlustuse juhtumi tagajärjel, siis kindlustusandja:

• arvutab välja igakuise hüvitise suuruse,
• esitab kannatanule kahju hüvitamise otsuse,
• alustab perioodilisi väljamakseid.

Kindlustusandja ei saada hüvitise saajale iga väljamakse kohta eraldi otsust.

Kindlustusandja lõpetab hüvitise maksmise, kui 

• kannatanu sissetulek (sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, pension, muu kohustusliku kindlustuse hüvitis, toetus vms) saab võrdseks või ületab kannatanu sissetulekut enne liiklusõnnetust.
  Ülaltoodud võrdluses kasutatakse kannatanu liiklusõnnetuse-eelset sissetulekut, mida on indekseeritud tarbijahinna indeksiga.
• püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsusel või töövõime hindamise otsusel märgitud periood lõppeb ja uut otsust ei ole.
• kannatanu sureb.