Abimaterjal tulumaksusoodustuse saamiseks MTÜ-dele ja SA-dele

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Toimetas: rmp.geenius.ee

Eestis puudub klassikaline tulumaks, mida tuleb mittetulundusühingul (edaspidi MTÜ) või sihtasutusel (edaspidi SA) tasuda teenitud tuludelt, vaid meil tähendab tulumaksusoodustus paremat võimalust annetusi saada ning teha mitmeid kulutusi maksuvabalt. Lisaks muidugi ka riigipoolset tunnistamist, et teie ühendus on avalik ja vajalik. 

Kuidas nimekirja pääseda?

Tulumaksusoodustust saavad automaatselt nimekirja kandmata kirikute ja koguduste registri liikmed vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 11 lg 10. Teised ühendused peavad enda nimekirja kandmist aga taotlema iga aasta 1. veebruariks või 1. augustiks esitades Maksu- ja Tolliameti kohalikule struktuuriüksusele:

  • taotluse vormil TMIN "Taotlus tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kandmiseks",
  • mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatud asutamislepingu või asutamisotsuse koopia,
  • viimase majandusaasta aruande kinnitatud koopia.

Nimekirja muudetakse Vabariigi Valitsuse korraldusega kaks korda aastas: 1. jaanuarist ja 1. juulist. Kogu tsükkel toimub kaks korda aastas ja võtab päris kaua aega. Hea on aga, et nimekirja lastakse kohe sisse ka alles alustanud ja nõuetele vastavad ühendused, kelle tegevust hinnatakse esimestel aastatel küll tähelepanelikumalt – kas ikka vastab kirjapandule.

Kes saab nimekirja?

Nimekirja kantakse vastavalt TuMS § 11 lg 2 järgnevatele tingimustele:

  • ühing tegutseb avalikes huvides;
  • ühing on heategevuslik, see tähendab pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust;
  • ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9), temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele § 8 punkti 1 tähenduses;
  • ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;
  • ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele;
  • ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.

Nimekirja aga ei kanta või arvatakse sealt välja ühing:

  • kes ei tegutse kooskõlas põhikirjaga;
  • kelle nimekirja kandmiseks esitatud dokumendid ei ole õigusaktides kehtestatud nõuetega kooskõlas;
  • kelle põhitegevus on ettevõtlus või kes kasutab ettevõtlustulu põhikirjavälistel eesmärkidel. Ühingu põhitegevus on ettevõtlus, kui üle poole tema tulust on saadud ettevõtlusest, välja arvatud juhul, kui ettevõtlustulust, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulud, vähemalt 90% kasutatakse avalikes huvides;
  • kes tegeleb asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimise või sihtrühma kuuluva isiku kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega;
  • kellel on ajatamata maksuvõlg või kes on korduvalt jätnud maksuhaldurile esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või korras või kes on korduvalt hilinenud maksusumma tasumisega;
  • keda lõpetatakse või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
  • kes on kutseorganisatsioon, ettevõtluse toetamise organisatsioon, ametiühing või poliitiline ühendus. Ühendust käsitatakse poliitilise ühendusena, kui ühendus on erakond või valimisliit või kui ühenduse põhieesmärk või põhitegevus on erakonna või valimisliidu või avalike ülesannete täitmiseks valitavale või nimetatavale ametikohale kandideeriva isiku heaks või vastu kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine.

Kuidas sõnastada põhikirja?

Põhikirjas on oluline silmas pidada kolme asja:

  • sõna-sõnaliselt võiks väljendatud olla ühenduse heategevuslik tegutsemine avalikes huvides, kuigi hinnatakse reaalset tegevust;
  • lisaks ühenduse eesmärgile peaks olema ka lahti kirjutatud eesmärgi saavutamiseks tehtavad tegevused;
  • vara jagamisel ühingu lõpetamise korral peab see minema „teisele (sarnaste eesmärkidega) tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja liikmele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule” (mõiste sisaldab ka riiki, omavalitsusi, ülikoole jne). Ei tohi märkida ühtegi muud võimalust või sõnastust, nt et „selle võimatuse korral lähtutakse seadusest”, mida mõned kasutavad – seda maksuamet ei aktsepteeri, kuna variant võimaldab vara jagada ikka kellele tahes. Kui tegu pole avaliku sektori asutusega, on targem mitte nimeliselt organisatsiooni välja tuua, kellele vara läheb, kuna teie likvideerimise ajal ei pruugi nt teda enam olemas või nimekirjas olla ja siis on seaduse täitmine raske.

Põhikirjas ei tohiks olla võimalustki liikmetele varalisi soodustusi anda, mis loob soodsa pinnase maksuameti negatiivseks otsuseks, kuigi hindamisel vaadatakse ka ühenduse reaalset tegevust.

EMSL soovitab kasutada seaduse sõnastust (TuMS § 11 lg 2):
Ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele Tulumaksuseaduse mõistes.

Kuidas sõnastada taotlust?

Taotlusvormis TMIN küsib maksuhaldur lisaks organisatsiooni põhiandmetele muuhulgas:

  • ühenduse tegevuse kirjeldust eelmisel, käesoleval ja järgmisel aastal – siin on oluline avalikes huvides tegutsemise tõestamiseks kirjeldada oma sihtrühmi võimalikult laialt, ära näidata laiemale avalikkusele suunatud tegevused ja üritused jms;
    heategevusliku olemuse tõestamiseks tuleb selgitada, kuidas ja millist oma toodet/teenust pakute te väga soodsalt või tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil, nagu nõuab seadus.
  • lühiülevaadet tulevikuplaanidest (neid kahte seepärast, et paremini mõista, kelle huvides ja millega organisatsioon sisuliselt tegeleb või plaanib tegeleda, et hinnata avalikes huvides ja heategevuslikku tegevust). Üha enam informatsiooni on leitav intenetist, seega tuleb jälgida ka oma veebilehel oleva informatsiooni kohasust.
  • ühingu põhivara ja investeeringuid ning suuremaid saadud annetusi;
    ühenduse liikmete arvu ja nimekirja koos isikukoodidega ning liikmete varaliste kohustuste ja antud soodustuste kohta.
  • Küsimusele "Kas ühing annab rahaliselt hinnatavaid soodustusi, teeb kingitusi või annetusi, maksab abirahasid, toetusi, stipendiume või teeb muid sarnaseid väljamakseid" tasub vastata jah, kuna seda punkti võib maksuametnik pidada indikaatoriks, kas organisatsioon on ikka "heategevuslik".
  • infot töötajate ja neile ning juhtorgani liikmetele ja muude lepingute alusel makstud (töö)tasude kohta.
  • eelmise ja jooksva aasta tulude ja kulude aruannet (umbkaudseltki eelarve, kui jooksvat aastat täpselt ei tea või olete tegevust äsja alustanud). Maksuhaldur näeb hea meelega, kui vähemalt plaanitegi mingeid selliseid kulutusi, mida on võimalik tõlgendada heategevuslikena.

Kõik esitamisele kuuluvad andmed peaksid olema hõlpsasti kättesaadavad ühenduse raamatupidajalt, kuna küsitakse sisuliselt samu andmeid, mis tuleb esitada koos majandusaasta aruandega.

Mida nimekirjas olemine pakub?

Annetused maksuvabalt

Nimekirja kuuluvale organisatsioonile tehtavad annetused on juriidilistele isikutele maksuvabad ning summad (või materiaalse annetuse puhul selle turuväärtuse) saab maha arvata ka eraisik oma maksustatavatest tuludest pärast teisi mahaarvamisi (elatised, koolituskulud, laenuintressid jms).

Eraisikule on mahaarvamise piirmäär 5% tuludest (sh nt ametühingu liikmemaks) ja annetused deklareeritakse koos tuludega. Kui annetuse saaja on maksuametile andmed edastanud, kajastuvad need eeltäidetud tuludeklaratsioonis, vastasel korral võib maksuhaldur küsida dokumentaalset tõestust annetuse kohta, mida eraisik on oma tuludeklaratsioonis näidanud.

Juriidiline isik peab iga aasta lõpus valima, kas tema tehtud annetuste puhul arvestab ta piirmäära 10% eelmise majandusaasta kasumist või 3% sama aasta sotsiaalmaksuga maksustatavatest väljamaksetest. Annetused deklareerib annetaja muidu igakuiselt vormil TSD lisa 5.

Annetamisel nimekirja mitte kuuluvale organisatsioonile ei saa eraisik annetust lihtsalt oma maksustatavatest tuludest maha arvata. Ettevõtted aga peavad selle pealt eraldi makse tasuma.

Maksuvabad kulud

Nimekirja kuuluv ühendus saab vastavalt tulumaksuseadusele teha piiramatult kulutusi "külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega" (TuMs § 49 lg 4). Teistele juriidilistele isikutele kehtib nende kulutuste osas piirmäär 500 krooni kuus + 2% samal kalendrikuul isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksetest summeeritud arvestuse alusel.

Paraku tõlgendab maksuhaldur siia ka paljude ühenduste jaoks nö projektikulusid, mis tähendab, et sageli peab nimekirja mitte kuuluv ühendus toitlustus-transpordi-majutuskuludelt makse maksma. Nõnda on antud sättest saanud üks põhilisi argumente tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuulumiseks, et normaalselt tegutseda.

Lisaks võib nimekirja või kirikute ja koguduste registrisse kuuluv organisatsioon teha maksuvabalt järgnevaid kulutusi tingimusel, et vastav tegevus on tema põhikirjaline eesmärk:

  • annetus teisele nimekirja liikmele ja haiglat pidavale isikule;
  • riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, haridus-, spordi-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutusele või kaitseala valitsejale tehtud annetused või kingitused;
  • füüsilisele isikule toimetulekuks osutatud materiaalne abi, sealhulgas rahaline abi Statistikaameti viimaste andmete kohase leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses kalendrikuu kohta;
  • noortelaagris või projektlaagris osalejale kingitud meened kuni 500 krooni ulatuses laagris osaleja kohta;
  • spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 500 krooni ulatuses võistlusel osaleja kohta.

Stipendiumid

Nimekirja liige saab maksta maksuvabalt stipendiume õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks vastavalt valitsuse määrusele nr 196.

Stipendiumide maksmine peab olema märgitud põhikirjas ning väljamaksete jaoks võiks organisatsioon sõlmida igakordsed lepingud, raha kantakse saajale üle määratud summas. Stipendiumi ei ei deklareeri kusagil maksja, samuti ei kajastu stipendium selle saaja tuludeklaratsioonis.

Mida nimekirjas olemine nõuab?

Tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuulumine ei eelda muud, kui tegutsemist vastavalt ühenduse põhikirjas sätestatule ning taotluse vormis TMIN väidetule.

Nimekirja kuuluval ühendusel tuleb täita igal aastal kaks lisadeklaratsiooni:

  • 1. veebruariks saadud annetuste kohta vorm INF 4 (annetajate nimed, isiku- või registrikoodid ja summad – eraisikute puhul kantakse need andmed nende eeltäidetud tuludeklaratsioonile nii et igal juhul peaksite te teadma ja fikseerima oma annetajad).
  • 1. juuliks tuleb esitada vorm INF 9 ja kirjeldada seal eelmise aasta kingituste ja annetuste kasutamine, samuti kõigi muude tulude saamine ja kasutamine.

Arukas on täita kõik deklaratsioonid e-Maksuametis, et vältida probleeme, kus paberil esitatu lihtsalt kaduma läheb. Viimasel juhul võib tekkida olukord, mis tingib ühenduse nimekirjast välja arvamise või sinna mitte lubamise.

Kui aastaaruanded, nõutavad deklaratsioonid või maksukohustused pole õigeaegselt esitatud või täidetud, võib eksija igal juhul nimekirjast välja arvata! Kaasneda võivad ka sunnirahad ehk kõnekeeles trahvid. Nimekirja pääsemiseks või seal püsimiseks eeldavad maksuhaldurid reeglina poolt aastat "puhast minevikku".

Nimekirjas püsimist ei pea uuendama igal aastal.

Kui nimekirja ei pääsenud…

Negatiivse otsuse korral teavitab maksuhaldur sellest organisatsiooni koos põhjendusega. Ühendus, mis leiab, et tema taotluse rahuldamine ei ole siiski piisavalt põhjendatud võib esitada otsuse vaidlustamiseks vaide. Seadus näeb ette vaide esitamise võimaluse 30 päeva jooksul, samuti võib ühendus ressursside olemasolul pöörduda kohtusse.

Valdav osa tagasilükatud taotlustest on valesti täidetud või ei vasta ühenduse põhikiri seaduses kehtestatud nõuetele. Sestap tuleb kõigele, mida taotlust esitades nõutakse pöörata suurt tähelepanu. Olles viinud oma tegevuse kooskõlla ühenduse tegevust reguleeriva dokumentatsiooniga, võib ühendus taotleda enda kandmist tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja uuesti.

Keerulisem on olukord juhul, kui maksuhaldur leiab, et ühendus ei tegutse avalikes huvides ja heategevuslikult. Seega tuleb oma tegevust taotlusvormis ja põhikirjas kirjeldada õigesti.

Probleeme on sageli maksuhalduri poolt heategevuse mõiste tõlgendamisel, mis sageli tähendab klassikalist heategevust: annetamist ja ainult vabatahtlikku tööd, mingite ebasoodsates tingimustes sihtrühmade toetamist jne, aga see tõlgendus ei ole halduri poolt päris adekvaatne. Seaduses on sätestatud, et heategevuslik on ka "muul kasumit mittetaotleval viisil" kaupade ja teenuste pakkumine.

Mõnikord häirib maksuhaldurit ühenduste omatulu teenimine (ettevõtlus), aga see on ühenduses oma eesmärkide täitmiseks tegelikult igati seaduslik ja võimaldab ka tulumaksusoodustuse saamist, kui ettevõtluse "kasumist" kulutatakse 90% oma ühenduse eesmärkide täitmiseks avalikes huvides.

Kust saab abi?

Vajadusel saab nõu küsida oma maakondliku arenduskeskuse MTÜde konsultandilt, oma maksuhaldurilt või EMSList info@ngo.ee.

Loe lisaks:

Originaalartikkel

Allikas:  EMSL

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll