Raamatupidajate sugiskonverents 2017
Laupäev, 24. Juuni
 

Erisoodustuse tekkimine tööandja sõidukitelt (v.a sõiduauto)

25.03.2009  (uuendatud 18.11.2015)

Vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS-i) § 48 lõikele 4 loetakse erisoodustuseks igasugust kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida antakse töötajale seoses töötamisega tööandja juures. Muuhulgas on erisoodustuseks ka sõiduki tasuta või soodushinnaga kasutada andmine. 

Erisoodustuse maksustamise eesmärgiks on maksustada võrdselt töötajale nii rahaliselt kui mitterahaliselt antavad hüved. Oluline on märkida, et erisoodustusena maksustatakse just töötaja rahaline tulu, mitte tööandja kulu. Seega võib mõnikord juhtuda, et tööandja polegi (otsest) kulutust teinud, kuid erisoodustus on siiski antud ja maksukohustus tekkinud. 

Mida loetakse sõidukiks? 

Tööandja sõidukiks loetakse tööandja valduses olevat sõidukit – olgu see siis tööandja omandis, soetatud liisingulepingu alusel, renditud, kasutuses (tasuta) kasutusvalduse lepingu alusel vmt. Oluline on asjaolu, et sel ajal kui sõiduk antakse töötaja käsutusse, on see tööandja omandis või valduses.

Kuna TuMS ei käsitle eraldi, mida loetakse sõidukiks, lähtutakse sõiduki mõiste sisustamisel õigusaktidest, kus nimetatud mõiste sätestatud on. Vastavalt liiklusseadusele on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul. Seega ei oma erisoodustuse tekkimisel vahet asjaolu, mis konkreetset tüüpi/kategooriaga sõidukiga tegu on. Kas tegu on sõiduautoga, veoautoga, bussiga, ATV-ga, mootorrattaga, traktoriga jne – juhul kui tööandja lubab tema omandis või valduses olevat sõidukit töötajal tasuta või soodushinnaga kasutada töötaja erasõitudeks, tekib erisoodustus ning ühtlasi ka maksukohustus.

Tööandja sõiduautode (M1 ja M1G kategooria sõidukite) puhul on seadusandja maksukohustuse arvutamiseks kehtestanud erireeglid. Põhjuseks on asjaolu, et tööandja sõiduauto töötajale kasutada andmine on väga levinud ning maksukohustuse arvutamine vara kasutada andmise üldreeglite kohaselt oleks maksumaksjale liialt koormav. See on ka põhjuseks, miks tööandja sõiduauto kasutamise puhul on sätestatud maksukohustusele ülempiir. 

Milline on erisoodustuse arvutamise kord sõidukite puhul, mis ei ole sõiduautod? 

Selleks, et maksukohustust õigesti arvutada, tuleb lähtuda rahandusministri kehtestatud erisoodustuse hinna määramise korrast. Nimetatud määruse punkti 5 kohaselt, kui erisoodustuseks on tööandja omandis või valduses oleva sõiduki (v.a sõiduauto) tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, loetakse erisoodustuse hinnaks selle vara rendile andmise turuhind või rendile andmise turuhinna ja soodushinna vahe.

Turuhind on hind, mida sarnastel tingimustel omavahelistes tehingutes kasutavad omavahel sõltumatud osapooled, näiteks sõidukite puhul hind ja tingimused, millega sõidukeid rendivad oma klientidele sõidukite rentimisega tegelevad ettevõtted. Maksustatakse kogu erisoodustuse hind, olenemata selle suurusest, sest antud juhul maksukohustusel ülempiiri ei ole.

Erisoodustuse hinna ülempiir on kasutusel ainult sõiduautode puhul.

Rahandusministri määrus ei sätesta seda, kuidas peaks tööandja talle kuuluvate sõidukite töötajatele isiklikeks sõitudeks kasutada või mitte kasutada andmist dokumenteerima. Siin kehtivad üldised dokumenteerimisnõuded ehk tööandja peab piisavate dokumentidega suutma tõendada kas ja kuidas selle sõidukiga tehtud sõidud on/olid tema ettevõtlusega seotud või mitte. Juhul kui on piisavalt dokumente veendumaks, et kõik sõidukiga tehtud sõidud olid ettevõtlusega seotud ning töötajate isiklikke (tasuta või soodushinnaga) sõite ei tehtud, ei teki ka maksukohustust

Näide
Tööandjale kuulub N-kategooria kaubik, millega töötaja teeb ka oma isiklikke sõite. Kuna aga tööandja töötajalt nende sõitude eest tasu ei võta, on töötaja saanud erisoodustuse - võimaluse tasuta autot kasutada.

Erisoodustuse hinna ja maksukohustuse arvutamiseks peab tööandja lähtuma sellise kaubiku rendile andmise turuhinnast.

Näiteks kui sellise kaubiku renditingimused ja -hind sõidukeid rentivates ettevõtetes on pikaajalisel rendil 32 eurot päevas, sõltumata tegelikust läbisõidust, saab tööandja sellest lähtuvalt erisoodustuse hinna välja arvutada.
Kui töötaja kasutas kaubikut terve kuu jooksul ehk 30 päeva, saame erisoodustuse hinnaks 32 x 30 = 960 eurot.
Tulumaksukohustuseks tuleb 960 x 20/80 = 240 eurot ning sotsiaalmaksukohustuseks 960 + 240 x 33% = 396 eurot.

Seega sellise kaubiku töötajale kuuks ajaks tasuta kasutada andmise puhul tuleb tööandjal arvestada 636 euro suuruse tulu- ja sotsiaalmaksu kohustusega.

 

Loomulikult ei ole rendifirmade renditingimused ja -hinnad alati ühesugused ning turuhinna väljaselgitamiseks peab lähtuma eelkõige sellistest tingimustest, mis on sarnased tööandja enda omadega.

NB! Kuna vastavalt tulumaksuseadusele ja eelviidatud rahandusministri määrusele tekib erisoodustus igasuguse tööandja vara tasuta või soodushinnaga töötajale isiklikuks tarbeks kasutada andmiselt, siis ka tööandja vara, mis pole sõiduk liiklusseaduse mõistes (nt paadid, kaatrid jne) kasutada andmine võib tekitada erisoodustuse. Sellise vara kasutamise puhul arvutatakse erisoodustust samamoodi nagu sõidukite kasutamise puhul.

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

Vaata kõiki artikleid

Soovitame samal teemal koolitusi

Koolitus Kuupäev Linn Korraldaja
Maksumuudatused 2017-2018 ja aktuaalsed probleemid (RAPLAS) 03.10.2017 Rapla RMP Eesti
Maksumuudatused 2017-2018 ja aktuaalsed probleemid (PAIDES) 05.10.2017 Paide RMP Eesti
Maksumuudatused 2017-2018 ja aktuaalsed probleemid (VILJANDIS) 06.10.2017 Viljandi RMP Eesti
Maksumuudatused 2017-2018 ja aktuaalsed probleemid (HAAPSALUS) 11.10.2017 Haapsalu RMP Eesti
Maksumuudatused 2017-2018 ja aktuaalsed probleemid (KÄRDLAS) 12.10.2017 Kärdla RMP Eesti
 
rahandus
Töövahendid
Naljanurk


Direktor raamatupidajale: "Seifist puudub 1 000 eurot. Võti on ainult teil ja minul."

Raamatupidaja: "Mis seal ikka, härra direktor - ma teen ettepaneku, et kumbki meist paneb 500 eurot seifi tagasi ja lõpetame selle piinliku jutu."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28 29 30
« Juuni 2017 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 165
Riigipühad: 04.06, 23.06 ja 24.06

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Külastan RMP.ee portaali
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • bdo
  • Saint Gobain
  • estveih
  • Maksuskoop
 

merit tarkvara

Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
246059  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
71  Koolitust
21851  Artiklit
51010  Registreerunud kasutajat
35324  Nädalakirja tellijat
32652  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017