Raamatupidajate sugiskonverents 2017
Teisipäev, 22. August
 

Isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine

Järgnevalt selgitame, mis tingimustel on võimalik tööandjal maksta töötajale isikliku sõiduauto kasutamise eest maksuvaba hüvitist. 

Kellele maksuvaba hüvitist maksta saab? 

Vabariigi Valitsuse 14.07.2006. a määrusega nr 164 (edaspidi määrus) kehtestatud korra alusel saab maksta hüvitist sõiduauto kasutamisel tööalaste sõitude puhul:

  • ametnikule (ametnikuks loetakse tulumaksuseaduse mõttes ka avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isikud nagu näiteks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige, kohtunik, Riigikogu liige jt);
  • töötajale (töölepingu seaduse tähenduses) ja
  • juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele (TuMS § 9 tähenduses).

Seega näiteks äriühingu omanikule või võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavale isikule viidatud määruse alusel maksuvaba hüvitist maksta ei saa. Kuid neile on võimalik juriidilise isiku huvides tehtud kulutused hüvitada TuMS § 12 lg 3 alusel, kui need on dokumentaalselt tõendatud. 

Millise sõiduki eest maksuvaba hüvitist maksta saab? 

Hüvitist saab maksta sõiduauto kasutamise eest, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Seega ei pea sõiduauto olema kasutaja isiklikus omanduses, kuid tuleb tõendada selle kasutusõigust. Kasutamisõigus on fikseeritud kas sõiduki registreerimistunnistusel või omaniku koostatud volikirjas. Sõiduautoks loetakse M1 ja M1G kategooria sõidukeid.

Kui hüvitist makstakse puudega isikule, võib erandina hüvitada igasuguse mootorsõiduki kasutamise kulud. Mootorsõidukiks loetakse liiklusseaduse (§ 2) kohaselt mootori jõul liikuvat sõidukit. Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul. 

Millised on maksuvaba hüvitise maksmiseks vajalikud alusdokumendid? 

Hüvitise maksmiseks peab olema vormistatud tööandja kirjalik otsus, käskkiri või korraldus, milles näidatakse hüvitist saava isiku andmed, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõite hüvitatakse. Kirjalikule otsusele lisatakse sõiduauto kasutamisõigust tõendava dokumendi koopia. Otsuse võib teha ka pikema perioodi kohta kui üks kalendrikuu. 

Alates 01.09.2014 on võimalik maksuvaba hüvitist maksta ainult siis, kui töösõitude kohta peetakse arvestust, ehk sõidupäevikut. Sõidupäevik peab sisaldama sõiduautot kasutava isiku andmeid, sõiduauto riikliku registrimärgi andmeid, läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu iga töösõidu korral ning sõidu kuupäeva ja eesmärki iga sõidu korral. See, millisel kujul sõidupäevikut peetakse, nt kas paberil või elektrooniliselt, ei oma tähtsust – oluline on, et see sisaldaks eelnimetatud andmeid. Sellest tulenevalt ei saa maksuvaba hüvitist maksta tulevaste sõitude eest, vaid ainult juba tehtud sõitude eest.

Kui isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist makstakse ilma arvestust pidamata, on väljamakse näol tegemist palgatuluga, mis tuleb deklareerida isikustatult TSD Lisal 1 (mitteresidendi puhul lisal 2). 

Maksuvaba hüvitise piirmäärad 

Sõidupäeviku alusel saab hüvitada töösõite kuni 30 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot ühes kalendrikuus tehtud sõitude eest. See tähendab, et tööandja võib kehtestada ka madalama kilomeetri hinna, nt 20 senti, kuid maksuvabastuse tingimuse täitmiseks ei tohi ületada kumbagi piirmäära. Seega kui hüvitise kilomeetri hinnaks on määratud näiteks 1 euro, on maksustatav kilomeetri piirhinda ületav osa, ehk 70 senti ja seda sõltumata sellest kui suur on hüvitise summa kokku.

Hüvitist saab maksta töötajale ka summeeritult ehk ühes kalendrikuus kassapõhiselt rohkem 335 eurot, kuid on oluline, et ühe kuu kohta ei arvestataks hüvitist üle ettenähtud piirmäära. 

Piirmäärasid ületav hüvitise summa loetakse erisoodustuseks. Kui kalendrikuu kohta tuleb arvestusliku hüvitise summa suurem kui piirmäär, arvestatakse erisoodustus iga kuu kohta eraldi ja erisoodustus tuleb deklareerida selles kuus, millal hüvitise väljamaksmine toimus.

Füüsiline isik võib arvestuse olemasolu korral saada maksuvaba hüvitist ka mitmelt tööandjalt, seejuures rakendatakse 335 eurost ülempiiri iga tööandja kohta eraldi. Hüvitis sisaldab kõiki auto tavapärase kasutamisega seotud kulutusi (sh kütus, parkimine jne).

Määruses kehtestatud kilomeetrihind ja maksuvaba piirmäär ei ole seotud tegelike kuludega (kuludokumentidega). TuMS § 12 lg 3 sätestab küll, et füüsilise isiku tulu ei ole teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulu hüvitis, kuid lisab ka, et seda lõiget ei kohaldata hüvitisele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad. Kuna isikliku sõiduauto kasutamise eest makstavale hüvitisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad, siis kuludokumentide alusel isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamine (nt parkimistasu, rehvivahetuse, jooksva remondikulu vms tasumine) on erisoodustus (TuMS § 48 ja Rahandusministri 13.01.2011 määruse nr 2 "Erisoodustuse hinna määramise korra" § 6).

Erandina saab kuludokumendi alusel isikliku sõiduauto kulutused hüvitada, kui minnakse isikliku sõiduautoga lähetusse ning nende kulude hüvitamisel lähtutakse nn lähetuste määrustest: Vabariigi valitsuse 25.06.2009 määrusest nr 110 või Vabariigi Valitsuse 19.12.2012 määrusest nr 112.  

Millal on töö ja elukoha vaheliste sõitude hüvitamine maksuvaba? 

Kui üldiselt töö ja elukoha vahelisi sõite töösõitudeks ei loeta ning neid maksuvabalt hüvitada ei saa, siis teatud tingimuste täitmisel on see siiski võimalik. Elu- ja töökoha vahelisi sõite saab töösõitudena käsitleda, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga (TuMS § 48 lg 51). Sellisel juhul näidatakse sõidupäevikus sõidu eesmärgina sõidud töö ja elukoha vahel ning neid saab maksuvabalt hüvitada üldise piirmäära (335 eurot) ulatuses.

Puudega isikule saab hüvitada piirmäärade ulatuses elu- ja töökoha vahelised sõidud, kui nende kohta peetakse arvestust ning kui ei ole võimalik kasutada ühistransporti või kui selle kasutamine põhjustab isiku liikumis- ja töövõime olulist langust.

Kodust tööle ja tagasi sõite ei saa maksuvabalt hüvitada põhjendusega, eti inimesel on lihtsam ja mugavam sõita elu- ja töökoha vahel isikliku sõiduautoga kui kasutada ühiskondlikku transporti.

Maksuvabalt on võimalik hüvitada elu- ja töökoha vahelisi sõite juhul, kui see on eelkõige vajalik tööandjale tema tegevuse toimimiseks. See tähendab, et elu- ja töökoha vaheliste sõitude hüvitamisel prevaleerib üldjuhul tööandja poolne huvi ning tööandja peab seda suutma vajadusel põhjendada. Igale inimesele hüvitise maksmist tuleb eraldi hinnata tulenevalt inimese elukohast, töökohustustest, tööpäeva algusest, ühistranspordi kasutamise võimalustest jne. Kõiki neid asjaolusid kogumis hinnates saab tööandja otsustada, kas inimese kodunt tööle ja tagasi sõitude maksuvaba hüvitamine on põhjendatud või mitte.

Näide:
Töötajaga on sõlmitud kokkulepe, et töötaja on valmis 24/7 lahendama ettevõtluse käigus tekkivaid probleeme, nö kriisisituatsioone. Kas sellisel juhul saab töö- ja koduvahelised sõidud lugeda töösõitudeks?

Kriisiolukordade lahendamised on seotud ettevõtlusega nagu ka tööeesmärkidel sõidud väljapoole igapäevast töö tegemise kohta ja seejärel sinna tagasi. Tähelepanu tuleb pöörata aga sellele, et puht formaalselt töötajatele kriisiolukordade reguleerimise kohustuse panemine ei anna õigust kõiki töö ja kodu vahelisi sõite maksuvabalt hüvitada. Selline kohustus peab olema sisuline, lähtuma tööandja tegelikust vajadusest ning vastama ka töötaja tööülesannetele. Samuti tuleb tööandjal tähele panna seda, et töölepingu seaduse alusel on sellise kohustuse töötajale panemine üldse võimalik.

Kui töö ja koduvaheliste sõitude maksuvabaks hüvitamiseks alus puudub, käsitletakse tehtud rahalisi väljamakseid palgana.  

Hüvitise deklareerimine 

Residendist juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja ning Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul teinud füüsilisele isikule auto kasutamise eest hüvitise väljamakseid (k.a puudega isikule), on kohustatud järgneva aasta 10. aprilliks (2015. aasta kohta esitatakse INF 14 1.veebruariks 2016) esitama deklaratsiooni INF 14. 

Vormil INF 14 deklareeritakse hüvitise summad koos piirmäära ületava osaga.

Näide:
Tööandja korralduses on kirjas, et töötajale hüvitatakse isikliku sõiduauto kasutamine tööülesannetel sõidupäeviku pidamisel. Jaanuarikuus hüvitati töötajale isikliku sõiduauto kasutamine kogusummas 400 eurot (1333 km x 0,3 eurot) ja sama summa kanti ka töötajale üle. Milline summa tuleb deklareerida TSD lisal 4 ja INFil 14? 

TSD lisal 4 tuleb näidata summa 65 eurot (400 – 335) ja vormil INF 14 summa 400 eurot.

Näide:
Tööandja korralduses on kirjas, et töötajale hüvitatakse isikliku sõiduauto kasutamine tööülesannetel sõidupäeviku pidamisel summas 335 eurot (1116 km*0,3 eurot), kuid töötajale tehakse väljamakse summas 450 eurot. Milline summa tuleb deklareerida TSD lisas 4 ja INF 14?

TSD lisa 4 ei deklareerita midagi, kuna isikliku sõiduauto hüvitise suurus sellest väljamaksest on 335 eurot. Summa 115 eurot (450 – 335) on käsitletav palgatuluna ja deklareeritakse TSD lisal 1. 

INF-il 14 näidatakse summa 335 eurot.

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Muudatused tulumaksuseaduses alates 01.08.2017 11.07.2017

    Tulumaksuseaduse muudatused on avaldatud õigusaktis "Tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus" (RT I, 07.07.2017, 21).
    Loe edasi..

  • Erisoodustuse arvutamise aluseks olev laenuintressi alammäär 01.07.2017

    Rahandusministri 13. jaanuari 2011 määruse nr 2 paragrahvi 3 muudatusega, mis jõustus 1. jaanuaril 2015. a, loetakse erisoodustuse hinnaks turutingimustele vastava intressi summa ja laenulepingus ette nähtud intressimäära järgi tasumisele kuuluva intressi summa vahe, v.a kui intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne VÕS § 94 lõike 2 järgi viimati avaldatud intressimäär.
    Loe edasi..

  • Topeltmaksustamise vältimise lepingud 10.04.2017

    Artiklist leiate Eestiga sõlmitud ja jõustunud tulu- ning kapitalimaksu(de)ga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingute nimekirja. Kui maksulepingu eestikeelses versioonis esitatud tingimuste tõlgendamisel tekivad tõlgendamiserinevused, siis võetakse aluseks ingliskeelne tekst. Maksulepingute lahutamatuks osaks on protokoll, kui see on olemas.
    Loe edasi..

  • Madalapalgaliste töötajate toetus 2017. aastal 08.02.2017

    Madalapalgaliste tulumaksu tagasimakse on kord aastas makstav toetus, mille eesmärk on täistööajaga töötava madalapalgalise töötaja sissetuleku suurendamine.
    Loe edasi..

  • Kaugsõiduautojuhtide ja meremeeste töötasu tulumaksuga maksustamisest 01.02.2017

    Eesti residendist kaugsõiduautojuhtide ja meremeeste, kes töötavad välisriigis, tulude kontrollimisel on selgunud, et valearusaamade tõttu on tulu jäänud Eestis maksustamata. Selgitame järgnevalt nimetatud tulu deklareerimise ja maksustamise kohustust.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Maksuvaba tulu ja tsd 2018
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« August 2017 »
Tööpäevade arv kuus 23
Töötunde kuus 184
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Külastan RMP.ee portaali
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Pipedrive
  • Eesti Eine
  • virtuaalassistent
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
247331  Foorumi postitust
348  E-poe toodet
117  Koolitust
22080  Artiklit
51249  Registreerunud kasutajat
35472  Nädalakirja tellijat
32787  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017