swedbank gateway
Reede, 23. Veebruar
 

Kaugsõiduautojuhtide ja meremeeste töötasu tulumaksuga maksustamisest

08.05.2013  (uuendatud 14.02.2018)

Eesti residendist kaugsõiduautojuhtide ja meremeeste, kes töötavad välisriigis, tulude kontrollimisel on selgunud, et valearusaamade tõttu on tulu jäänud Eestis maksustamata. Selgitame järgnevalt nimetatud tulu deklareerimise ja maksustamise kohustust, ka mitteresidendist kaugsõiduautojuhtide korral.

Tulumaksuga maksustamisel on oluline residendi mõiste. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 6 lg 1 kohaselt on füüsiline isik resident (piiramatu maksukohustusega isik), kui

  • tema elukoht on Eestis või
  • kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval.

Juba ühe nimetatud tingimuse täitumisest piisab, et isik oleks resident.

Seega, kui kaugsõiduautojuhi või meremehe elukoht on Eestis, on ta resident vaatamata asjaolule, et ta Eestis pikka aega ei viibi, ning tal on Eestis tulumaksu tasumise kohustus kogu maailmas teenitud tulult, sealhulgas välisriigi tööandja makstud töötasult (alus TuMS § 12 lg 1). Välisriigis töötamise eest saadud töötasu ei maksustata Eestis ainult juhul, kui isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ning nimetatud tulu on välisriigis maksustatav (alus TuMS § 13 lg 4). Kaugsõiduautojuhtide ja meremeeste töötasu puhul ei ole aga reeglina tegemist välisriigis maksustatava tuluga.

Eesti on sõlminud paljude riikidega kahepoolse tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi maksuleping).

Maksulepinguga on riigid omavahel kokku leppinud, millist tulu kumbki riik millises ulatuses maksustada võib. Kuigi erinevate riikidega sõlmitud maksulepingutes võib olla erinevusi, on reeglina maksulepingu töötasu maksustamist puudutava artikli 15 kohaselt riigil, kus asub tööandja, õigus Eesti residendi töötasu maksustada vaid juhul, kui töö on toimunud selles välisriigis.

Kaugsõiduautojuhid ei viibi reeglina pikemalt riigis, kus asub nende tööandja, seega ei saa maksulepingu tõttu välisriigi tööandja riik maksustada kaugsõiduautojuhtide töötasu.

Seega maksustatakse nimetatud tasu Eesti tulumaksuseaduse alusel Eestis kui residendiriigis.
Eestis maksustatavast tulust saab maha arvata kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed, märkides need tuludeklaratsiooni tabelisse 9.7 (TuMS § 281).

Meremeeste töötasu tulumaksuga maksustamise kohta võib maksulepingus olla erisäte, mille kohaselt töötasu võib maksustada laeva opereeriva äriühingu või ka tööandja riik, olenemata sellest, kus töö toimus. Seetõttu tuleb meremeeste puhul igal konkreetsel juhtumil lähtuda selle riigiga sõlmitud maksulepingust.

Kaugsõiduautojuht või meremees saab asjaolu, et välisriigis saadud töötasu on välisriigis maksustatud, tõendada kõige paremini välisriigi maksuhalduri tõendiga. Reeglina ei ole maksuvabastuseks piisav, kui tööandja tõendile on tulumaksuks märgitud 0, sest siis ei ole selge, kas tulu on olnud maksustatud ja mahaarvamiste tõttu tulumaksu tasuda ei olnud vaja, või ei ole välisriigi maksuametile tulu deklareeritud.

Välisriigi tööandja puhul on tulu deklareerimisel erinevus selles, et tulumaksu aasta jooksul kinni peetud ei ole ning see tuleb tasuda kord aastas esitatava tuludeklaratsiooni alusel ise.

Mitteresidendist kaugsõiduautojuht

Mitteresidendist kaugsõiduautojuhi, kelle tööandjaks on Eesti residendist äriühing, töötasu ei maksustata Eestis tulumaksuga, kui ta täidab oma tööülesandeid väljaspool Eestit. Tulumaksuga maksustamiseks puudub alus tulumaksuseaduses, samuti on Eestiga sõlmitud maksulepingutes sätestatud, et Eesti ei saa maksustada teise riigi residendist töötaja töötasu, kui töö ei toimu Eestis.

Seega, kui mitteresidendist kaugsõiduautojuht sõidab väljaspool Eestit, ei pea Eesti residendist tööandja väljamaksetelt Eestis tulumaksu kinni. Mitteresidendist saaja deklareerib saadud töötasu ise riigis, kus ta on resident.

andmekaitse marts 2018

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Vabatahtliku tegevuse maksustamisest 14.02.2018

    Üldjuhul ei saa vabatahtlikku tööd käsitleda töötamisena töölepingu alusel, kuivõrd töötamisel töölepingu alusel eeldatakse, et tööandja maksab töötajale töö eest tasu (alus töölepingu seaduse § 1 lg 2). Vabatahtlikult tehtava töö puhul ei saa aga eeldada, et seda tehakse üksnes tasu eest. Seetõttu võib vabatahtliku tegevust käsitleda pigem käsundilepingu alusel toimiva õigussuhtena, kuivõrd võlaõigusseaduse § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Teisisõnu, käsundi puhul ei eeldata tasu maksmist ning see toimub üksnes eelneva kokkuleppe alusel.
    Loe edasi..

  • Preemia maksustamisest 07.02.2018

    Preemia või rahalise auhinna mõiste sisulisel tõlgendusel lähtume riiklike kultuuri-, teadus- ja spordipreemiate iseloomustavast kirjeldusest ning selle mõiste üldlevinud tähendusest. Preemiat eristab muudest tasudest asjaolu, et füüsiline isik saab rahalise tunnustuse suurepärase soorituse või tegevuse eest (näiteks aasta arendus- või teadustöö preemia, aasta sportlase preemia vm), mis eelnes preemia maksmisele. Preemiat võib maksta ka isiku kogu eelneva silmapaistva tegevuse eest (elutöö preemia vm). Samuti tuleb preemiana käsitleda konkursil või võistlusel saavutatud auhinnalise koha eest saadud tasu. Kui konkursil osalemise objektiks on autoriõigusega kaitstud teos ning konkursi raames võõrandatakse ühtlasi autoriõigust sellele teosele, ei ole see maksustamisel käsitletav preemiana, vaid litsentsitasuna (tegemist olemasoleva teosega) või võlaõigusliku töövõtulepingu alusel saadud tasuna (tegemist uue teose loomisega).
    Loe edasi..

  • Isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine 31.01.2018

    Kellele ja millise sõiduki kasutamise eest saab maksta maksuvaba hüvitist? Millised on maksuvaba hüvitise maksmiseks vajalikud alusdokumendid? Millal on töö- ja elukoha vaheliste sõitude hüvitamine maksuvaba? Kuidas hüvitist deklareerida? Hüvitist saab maksta sõiduauto kasutamise eest, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Seega ei pea sõiduauto olema kasutaja isiklikus omanduses, kuid tuleb tõendada selle kasutusõigust. Kasutamisõigus on fikseeritud kas sõiduki registreerimistunnistusel või omaniku koostatud volikirjas. Sõiduautoks loetakse M1 ja M1G kategooria sõidukeid.
    Loe edasi..

  • Töötajate transport tööle ja koju tulumaksuseaduse § 48 lõikest 5¹ tulenevalt 09.01.2018

    Töötaja Töötaja on: töölepingu alusel töötav isik, ametnik (tulumaksuseaduse § 13 lg 1), juhtimis- või kontrollorgani liige (tulumaksuseaduse § 9), füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu ...
    Loe edasi..

  • Erisoodustuse arvutamise aluseks olev laenuintressi alammäär 01.01.2018

    Rahandusministri 13. jaanuari 2011 määruse nr 2 paragrahvi 3 muudatusega, mis jõustus 1. jaanuaril 2015. a, loetakse erisoodustuse hinnaks turutingimustele vastava intressi summa ja laenulepingus ette nähtud intressimäära järgi tasumisele kuuluva intressi summa vahe, v.a kui intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne VÕS § 94 lõike 2 järgi viimati avaldatud intressimäär.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
puhkuste ajakava 2018
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28
« Veebruar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 20
Töötunde kuus 157
Riigipühad: 24.02

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas koostate juba puhkuste ajakava?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Manpower
  • SimplBooks
  • Manpower
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
252997  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
88  Koolitust
23092  Artiklit
52440  Registreerunud kasutajat
36150  Nädalakirja tellijat
33364  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017