Residendist äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liikme (TuMS § 9) või mitteresidendist äriühingu püsiva tegevuskoha juhtorgani liikme (TuMS § 9) ülesandeid täitva mitteresidendi tasu tulumaksuga maksustamise põhimõtted muutusid alates 01.01.2015.
Selgitame muudatusi mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu maksustamises ja deklareerimises.
Kuni 31.12.2014 maksustati tasu vaid juhul, kui seda maksti Eesti residendist juriidilise isiku või mitteresidendist äriühingu Eesti püsiva tegevuskoha poolt. Muudatus tulumaksuseaduse § 29 lõikes 2 seisneb selles, et maksustamine ei olene enam tasu maksjast. Maksustamise aluseks on, et mitteresident on saanud tasu Eesti residendist äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku eest või mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha juhtorgani liikme ametiülesannete täitmise eest.
Mitteresidendi töötasu (TuMS § 29 lg 1) ning ettevõtluse tulu (TuMS § 29 lg 3) maksustatakse juhatuse ja nõukogu liikme lepingu alusel makstud tasust erinevalt.
Juhtimis- või kontrollorgani liikme lepingu alusel makstud tasu maksustatakse olenemata sellest, kus töö tegelikult tehti. Mitteresidendi võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuse või töölepingu alusel tehtud töö tasu on Eestis tulumaksuga maksustatav osas, milles töö või teenus on toimunud Eestis.
Äriseadustiku § 1801 lõike 1 kohaselt määratakse osaühingu juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega.
Äriseadustiku § 314 kohaselt määratakse aktsiaseltsi juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord nõukogu otsusega.
Äriseadustiku § 326 sätestab aktsiaseltsi nõukogu liikme töö tasustamise, lõike 1 kohaselt otsustab nõukogu liikmete tasustamise korra ja tasu suuruse üldkoosolek.
Eeltoodust tulenevalt peaks olema juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu suurus üldiselt äriühingule teada.
Kui mitteresident saab tasu ühe summana paljude ülesannete eest, on tarvis maksustamiseks leida tõendatav proportsioon, millises osas on tasu milliste ülesannete eest saadud. See võib olenevalt olukorrast sõltuda ülesannetele kulutatud ajast ning olulisusest vms.
Kui Eesti äriühing ei ole juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu maksja, ei ole Eesti äriühingul ka tasult kinnipidamise kohustust, ega kohustust kontrollida, kas nimetatud tasult on tulumaks Eestis makstud.
Tasu saajal endal on kohustus tulu deklareerida ning Eestis tulumaks tasuda (TuMS § 44 lõige 51).
Maksu- ja Tolliamet juhib tähelepanu, et juhtimis- või kontrollorgani liige, kellel tekib maksukohustus Eestis, on vaja registreerida töötamise registris (maksukorralduse seaduse § 251 lg 4). Seega peab mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liikmel olema Eesti isikukood. Isikukoodi on võimalik taotleda kohalikust omavalitsusest koos elukoha registreerimisega, elukohta registreerimata maavalitsusest või Eesti välisesindusest.
Kuigi Eesti äriühingul ei ole tulumaksu kinnipidamise kohustust, on tal kui tööd võimaldaval isikul kohustus mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liige registreerida töötamise registris. Juhul kui väljamakse tegija (maksudeklaratsioonide esitaja) ja tegelik tööd võimaldav isik on erinevad, tuleb registreerimisel lisaks märkida tööd tegevale isikule tegeliku väljamaksete tegija andmed.
Mitteresidendist juriidilisel isikul, kes on mitteresidendile Eestis maksustatava tasu maksja, ei ole Eestis mitteresidendist tööandjana registreerimise ega tulumaksu tasumise ega kinnipidamise kohustust.
Kui mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liikmele maksab tasu Eesti residendist juriidiline isik, on viimane tulumaksu kinnipidaja TuMS § 40 lõike 1 alusel ning tal on kohustus seda teha.
Eeldame, et Eesti residendist juriidiline isik ei tohiks oma kohustust täitmata jätta, kuid juhul, kui see on juhtunud, või kui väljamaksja on mitteresident, kellel ei ole Eestis tulumaksu kinnipidamise kohustust, on saajal endal kohustus saadud tasu deklareerida kas mitteresidendi vormil A1 või juhul, kui tegemist on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi residendiga, residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormil, arvestades TuMS § 311.
Kui mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liige tasu ei saa, ei ole ka tulumaksukohustust, seega ka mitte deklareerimise ega töötamise registris registreerimise kohustust.
Mitteresidendist äriühingu juhatuse või nõukogu liikmeks oleku tasult ei pea mitteresidendist tasu saaja tasuma tulumaksu Eestis.
Eesti on paljude välisriikidega sõlminud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi maksuleping), mis valdavalt sisaldavad sätet, mille kohaselt Eesti residendist äriühingu juhatuse ja muu sarnase organi liikme tasu, mida makstakse teise riigi residendile, maksustatakse Eesti tulumaksuseaduse kohaselt Eestis (mudellepingu art 16 "Juhatuse liikme tasu").
Seega on Eesti residendist juhatuse liikme tasu tulumaksuga maksustamine Eesti TuMS § 29 lõike 2 alusel maksulepinguga kooskõlas. Teisel riigil on kohustus residendiriigina topeltmaksustamine vältida, võttes Eesti tulumaksukohustus arvesse.
Eesti on kahepoolseid riikidevahelisi maksulepinguid sõlminud üle 50. Maksulepingute tekstidega on võimalik tutvuda MTA veebilehel.
