1. jaanuaril 2011. a liitus Eesti euroalaga ja Eestis võeti ametliku vääringuna kasutusele euro. Sellest lähtuvalt on artiklit ka uuendatud.
Alljärgnevalt on toodud mõned erisoodustuse arvutamise näited juhtudel, kui töötaja kasutab tööandja sõiduautot tasuta või soodushinnaga tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks.
Rahandusministri 13.01.2011 määruse nr 2 "Erisoodustuse hinna määramise korra" (edaspidi määruse) § 1 reguleerib tööandja omandis või valduses (nt tööandja kasutab sõiduautot võlaõigusliku lepingu alusel vms) oleva sõiduauto (edaspidi tööandja sõiduauto) kasutamist. Juhul kui seda sõiduautot kasutatakse tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, tekib erisoodustus ning leida tuleb erisoodustuse hind vastavalt eelmainitud määrusele.
Alates 2009. aasta 1. jaanuarist oli ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutatud tööandja sõiduauto erisoodustuse hinna ülempiir 4000 krooni iga nimetatud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta.
Alates 2011. aastast on erisoodustuse hinna ülempiir 256 eurot.
1. Töötaja kasutab tööandja sõiduautot ja sõiduauto kasutamise üle arvestust ei peeta (määruse § 1).
Sõiduauto kasutamise üle ei peeta arvestust ning tööandja ei tõenda ka muude dokumentidega, et sõiduautot on kasutatud ainult ettevõtlusega seotud tegevuseks. Muu dokumendina ei ole piisav sõiduauto kasutamise kuludokument, sest kuludokument ei näita, et sõiduautot kasutati ainult töösõitudeks.
Tööandja deklareeritav erisoodustuse hind on 256 eurot (4005,53 krooni).
2. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse nõuetekohaselt arvestust, millest selgub, et kõik sõidud on seotud tööandja ettevõtlusega (määruse § 1). Töötaja tööülesanded ja töö tegemise koht on tööandja poolt vormistatud.
Töötaja hüve ei saa ja tööandjal maksukohustust ei ole.
3. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on töötaja teinud erasõite 850 km kuus ja nende eest on töötaja tasunud tööandjale 0,30 €/km (4,69 kr/km) kohta (määruse § 1).
Töötaja tasub erasõitude eest vastavalt määrusele 850 x 0,30 = 255 eurot (850 x 4,69 = 3986,5 kr).
Erisoodustust ei teki ning tööandjal maksukohustust ei ole.
4. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on töötaja teinud erasõite 300 km kuus ja nende eest on töötaja tasunud tööandjale 0,30 €/km (4,69 kr/km) kohta (määruse § 1).
Töötaja tasub tööandjale oma sõitude eest vastavalt määrusele 300 x 0,30 = 90 eurot (300 x 4,69 = 1407 kr).
Erisoodustust ei teki ning tööandjal maksukohustust ei ole.
5. Töötaja kasutab tööandja sõiduautot, mille vanus on üle 5 aasta ja silindrite töömaht kuni 2000 m3. Kasutamise kohta peetakse arvestust. Arvestusest selgub, et erasõite on tehtud 800 km kuus ja nende eest on töötaja tasunud tööandjale 0,20 €/km (3,12 kr/km) kohta (määruse § 1).
Töötaja tasub tööandjale erasõitude eest vastavalt määrusele 800 x 0,20 = 160 eurot (800 x 3,12 = 2496 kr).
Erisoodustust ei teki ning tööandjal maksukohustust ei ole.
6. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on töötaja teinud erasõite 1200 km kuus ja nende sõitude eest pole tööandja tasumist nõudnud (määruse § 1). Tööandja sõiduauto on 2 aastat vana.
Tööandja arvutab erisoodustuse hinna vastavalt määrusele, 1200 x 0,30 = 360 eurot (1200 x 4,69 = 5628 kr).
Sellest summast kuulub deklareerimisele ja maksustamisele ainult 256 eurot (4005,53 kr), sest tulenevalt määruse § 1 lg 5, kui määruse alusel arvutatud erisoodustuse hind ületab 256 eurot (4005,53 kr), siis loetakse erisoodustuse hinnaks 256 eurot (4005,53 kr) ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta.
7. Töötaja kasutab tööandja sõiduautot tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks ja sõitude kohta ei peeta arvestust. Töötaja tasus tööandjale 256 eurot (4005,53 kr) (määruse § 1).
Tööandja tasub maksud erisoodustuse hinnalt, 256 eurolt (4005,53 kr), kuna puudub arvestus ja ka muude dokumentidega ei ole sõiduauto tegelikku kasutust või soodushinda võimalik määrata. Töötaja tunnistab, et kasutab sõiduautot ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks.
Vastastikusel kokkuleppel tasub töötaja tööandjale erisoodustuse hinna 256 eurot (4005,53 kr).
Määruses ei ole sätestatud võimalust, et töötaja poolt 256 euro (4005,53 kr) tasumisel, mis ei tulene arvestusest, erisoodustust ei tekiks.
8. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on erasõite 800 km kuus ja nende eest on töötaja tasunud tööandjale 128 eurot (2002,76 kr) (määruse § 1).
Vastavalt määrusele on erisoodustuse arvutatud hind 800 x 0,30 = 240 eurot (800 x 4,69 = 3752 kr).
Töötaja tasus sõitude eest 128 eurot (2002,76 kr), mis on tasutud soodushinna alusel (128 : 800 = 0,16 eurot ehk 2,50 kr).
Deklareerimisele ja maksustamisele kuuluv erisoodustuse summa on 112 eurot (1752,42 kr), mis saadakse arvutatud hinna ja soodushinna vahena (240 – 128 = 112 eurot ehk 3755,18 – 2002,76 = 1752,42 kr).
9. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on töötaja teinud erasõite 400 km kuus ja on nende eest tööandjale tasunud 0,13 €/km (2,03 kr/km) kohta (määruse § 1).
Erisoodustuse arvutatud hind on 400 x 0,30 = 120 eurot (1877,59 kr). Töötaja on tasunud tööandjale sõitude eest soodushinnas (400 x 0,13 = 52 eurot ehk 400 x 2,03 = 812 kr).
Arvutatud hinna ja soodushinna vahe on 68 eurot (120 – 52 = 68 eurot ehk 1877,59 – 812 = 1065,59 kr).
Tööandja deklareerib ning maksustamisele kuulub erisoodustusena 68 eurot (1063,97 kr).
10. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on erasõite 1200 km kuus ja mille eest töötaja on tasunud tööandjale 0,13 €/km (2,03 kr/km) (määruse § 1).
Erisoodustuse arvutatud hind on 1200 x 0,30 = 360 eurot (1200 x 4,69 = 5628 kr).
Töötaja on tasunud soodushinda arvestades 1200 x 0,13 = 156 eurot (1200 x 2,03 = 2436 kr).
Erisoodustuse hinna ja soodushinna vahe on 100 eurot (256 – 156 = 100 eurot ehk 4005,53 – 2436 = 1569,43 kr).
Siinkohal ei arvutata erisoodustuse summat arvutatud hinna ja soodushinna vahelt, vaid erisoodustuse hinna ja soodushinna vahelt, sest juhul kui erisoodustuse hind ületab 256 eurot (40045,530 kr), loetakse erisoodustuse hinnaks 256 eurot (4005,53 kr).
NB! Käesolevates näidetes on tegemist erisoodustuse arvustamisega ainult tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto kasutamiselt. Kui töötaja kasutab erasõitudeks tööandja omandis või valduses olevat muud sõidukit (nt veoautot, bussi jne), siis sellise sõiduki kasutamise erisoodustuse tekkimisest loe siit.
