MTU
Kolmapäev, 25. Aprill
 

Töötajate transport tööle ja koju tulumaksuseaduse § 48 lõikest 5¹ tulenevalt

Töötaja

Töötaja on:

  • töölepingu alusel töötav isik,
  • ametnik (tulumaksuseaduse § 13 lg 1),
  • juhtimis- või kontrollorgani liige (tulumaksuseaduse § 9),
  • füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud,
  • töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik.

Töötajate transport

Erisoodustuseks ei loeta kulutusi töötajate transpordile tööle ja koju, kui:

  • ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga,
     
  • puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust,
     
  • tööandja korraldab töölepingu alusel töötava töötaja transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta või bussiga liiklusseaduse tähenduses,
     
  • töölepingu alusel töötava töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast.

Kuna maksusoodustus ei laiene automaatselt kõigile tööandja poolt töötajate elu- ja töökoha vahelise transpordi korraldamisele tehtud kuludele, siis on vajalik määratleda tehtud kulutuse vastavus tulumaksuseaduse § 48 lg 51 sätestatud põhimõtetele.

Tööandja poolt korraldatud transport

Maksusoodustuse rakendamiseks on vajalik pidada arvestust ning sellest peavad selguma kõik olulised faktid maksusoodustuse rakendamiseks. Nimetatud sätte rakendamisel mängib olulist rolli mõiste "ühistranspordi kasutamise mõistlik aja- või rahakulu" sisustamine.

Ebamõistlik aja- või rahakulu võib olla tingitud järgmistest asjaoludest:

  • töötajal puudub võimalus ühistranspordiga töö ja kodu vahel sõita, kuna tööpäev algab või lõpeb ajal, millal ühistransport ei tööta (nii vahetustega töö korral kui ka olukorras, kus tööpäev on pikenenud lähtuvalt tehtud ületunnitööst);
     
  • töökoht asub piirkonnas (kohas), millel puudub ligipääs ühistranspordiga;
     
  • ühistransport on küll kättesaadav, kuid ebamõistlik aja- või rahakulu tekib olukorras, kus ühistranspordil puudub otsene marsruut töökoha ja kodu vahel ning sõiduks tuleb kasutada näiteks arvukaid ümberistumisi. Samuti võib esineda olukordi, kus näiteks päevasel ajal on busside graafik selline, et ühistranspordi kasutamisega kaasneks ebamõistlik ajakulu (töötaja peab oluliselt varem enne tööpäeva algust tööle sõitma või saab oluliselt hiljem pärast tööpäeva lõppu koju või tekitavad ümberistumised olulise aja kulu võrreldes kogu vahemaa läbimisele kuluva ajaga ning töötaja töö iseloomust tulenevalt ei ole võimalik kasutada libiseva kellajajaga tööaja algust või lõppu).

Määravaks ei saa pidada asjaolu, et ühistranspordi kasutamisel jõutakse sihtkohta võrreldes sõiduautoga sõites oluliselt hiljem. Võrdlust ei peeta mitte sõiduauto ja ühistranspordiga liikumise ajakulu vahel, vaid võrdlusel võetakse aluseks tavapärane ühistranspordiga liikumisele kuluv aeg (nt kui on tegemist linnasisese marsruudiga, siis peakski arvestama, et linnas kulub ühistransporti kasutades 10 kilomeetri läbimiseks oluliselt rohkem aega kui kaugliiniga maanteel sõites). Teatavasti on ühistranspordiga liigeldes peatuste tegemine tavapärane, mistõttu ka selleks kuluvat aega ei saa iseenesest lugeda ebamõistlikku ajakulu tekitavaks asjaoluks. Seega aja kulu mõistlikkuse hindamisel on üksnes võrdlus kiireima võimaliku liikumisvahendiga (nt sõiduauto, lennuk) kohatu. Kiireima liiklusvahendiga võrdlemise korral laieneks maksusoodustus enamikule Eestis tegutsevatele tööandjatele, kuid antud sätte eesmärgiks oli maksusoodustuse andmine siiski neile tööandjatele, kes korraldavad nende töötajate transporti, kellel on olnud elukohajärgse töökoha leidmise võimalused piiratud (eeskätt maapiirkonnas) ning teises piirkonnas asuvale töökohale jõudmine on kehvast ühistranspordi korraldusest tingituna seotud ebamõistlike aja- või rahakuludega.

Puudega töötaja soodustused

Tööandjal on võimalus maksta puudega töötajale hüvitist mootorsõiduki kasutamise eest vaid juhul, kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada töö- ja elukoha vahel liikumiseks ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust.

Isikliku sõiduauto kohta kehtestatud tingimused ja piirmäärad kehtivad ka puudega isiku poolt kasutatava mootorsõiduki kohta: ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on arvestuse pidamisel 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Puudega isikule saab maksta mootorsõiduki kasutamise eest hüvitist vaid juhul, kui ta sõiduauto või mootorsõiduk ei ole tööandja omanduses või valduses.

Elukoha ja töökoha vahelisi sõite saab hüvitada vaid arvestuse pidamisel. Arvestust pidamata ei ole võimalik mootorsõiduki kasutamise eest hüvitist maksuvabalt maksta.

Transpordiks kasutatakse isiklikku sõiduautot

Kui töötajale hüvitatakse isikliku sõiduautoga tööle sõitmise kulud, kuna tema elukohast töökohta ei ole võimalik ühistransporti kasutades tööpäeva alguseks jõuda, tuleb lähtuda isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamise reeglitest, st tuleb pidada tööülesannetega seotud sõitude kohta arvestust (k.a sõit tööle/koju), kui soovitakse kalendrikuus hüvitada maksuvabalt kuni 335 eurot.

Kulude hüvitamise kord ei nõua tööandjale tegelike kulude tõestamiseks kuludokumentide esitamist.

Lisaks hüvitusele ei ole täiendavat bensiinikulude hüvitamist töötajale isikliku sõiduautoga tööle sõitmisel ette nähtud ja sellisel juhul loetakse need kulud erisoodustuseks.

Küll aga on võimalik hüvitada maksuvabalt parkimisetasud, kui parkimine oli seotud tööülesannete täitmisega.

Lisainfo

Transpordiks kasutatakse tööandja sõiduautot

Kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik kodu-töö-kodu vahelist teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga, siis loetakse sõidud ettevõtlusega seotuks ja ei loeta erisoodustuseks.

Sõidupäeviku vms pidamise kohustus puudub, kuid maksumaksja peab igal konkreetsel juhul suutma tõestada ja põhjendada, et töötaja sõitu tööle ja koju ei loeta erisoodustuseks. Äriühingu juhatuse otsus, et firma katab töötajate sõidukulud elu- ja töökoha vahel, ei ole piisavaks asjaoluks maksuvabastuse rakendamiseks.

Kui sõidukit ei võimaldata kasutada töötajatel erasõitudeks ning ettevõtte sõiduautot kasutatakse ainult ettevõtluse eesmärgil (sh tööle-koju-tööle sõidud, mis loetakse ettevõtlusega seotuks), tuleb teha vastav märge Maanteeametis.

Töölepingu alusel töötava töötaja transport

Lisaks eelnevale on töölepingu alusele töötavate töötajate transportimiseks täiendavad maksusoodustused.

Tööandjal on võimalus valida, kas:

  • kasutatakse töötajate elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks bussi või vähemalt kaheksa istekohaga sõidukit. Töötajate elukoha kaugus töökohast ei ole määrav (st töötajaid saab transportida bussiga näiteks ka ühe asula piires).
     
  • Kasutatakse tööandja omandis või valduses olevat sõiduautot (töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast).
     
  • Hüvitatakse transpordi kulud kuludokumendi alusel sõltumata transpordiliigist (töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast).
     
  • Töötaja kasutab isiklikku sõiduautot (töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast).

Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja kasutab isiklikku sõiduautot, siis on tööandjal võimalus valida, kas:

  • töö- ja koduvahelised sõidud hüvitatakse isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise määruse alusel (sõidupäeviku alusel, kuni 335 eurot kuus) või
     
  • kuludokumendi alusel (kütusetšekid).

Eeltoodu laieneb ka olukorrale, kui töölepinguline töötaja sõidab tööle näiteks Kiievist ja Tallinnast Kiievisse oma elukohta tagasi.

Deklareerimine

Isikliku sõiduauto kasutamise eest tasutav hüvitis üle piirmäära deklareeritakse maksudeklaratsiooni vormi TSD lisal 4 ja esitatakse järgneva kuu 10. kuupäevaks. Erisoodustuse maksukohustus tasutakse tavapäraselt vormi TSD alusel.

Deklaratsioonis INF 14 tuleb tööandjal märkida kalendriaasta jooksul füüsilisele isikule arvestuse pidamisel isikliku sõiduauto kasutamise eest tegelikult (sh ka erisoodustusena deklareeritud) makstud hüvitiste summad. Deklaratsioon esitatakse järgmise aasta 1. veebruariks.

Maksukohustus

Maksukohustus tekib, kui töötajale makstakse isikliku sõiduauto kasutamisel sõitudeks tööle-koju (ettevõtlusega seotud) hüvitist üle piirmäära.

Näide: töötaja esitas raamatupidajale sõidupäeviku, mille kohaselt on töötaja kasutanud isiklikku sõiduautot töötegemiseks (sh ettevõtlusega seotud töö ja kodu vahelised sõidud) ja läbinud ühes kuus 1500 km (1500 × 0,3 = 450). Maksuvaba piirmäära ületav summa 450 − 335 = 115 eurot tuleb deklareerida kui isikule võimaldatud erisoodustus, millelt kuulub tasumisele nii tulu- kui ka sotsiaalmaks.


Küsimused ja vastused

1. Kas taksoga öösel töölt koju sõit, kui töö iseloom seda nõuab, on erisoodustus või mitte?

Kui töörežiimi tõttu ei ole töötajal võimalik tööle tulekuks või koju minekuks kasutada ühiskondlikku transporti, siis sellisel juhul ei loeta dokumentide alusel taksoga tööle tuleku sõidukulude katmist erisoodustuseks.

2. Kui inimene elab kohas, kus ühistransporti ei käi, kas siis ametiautoga tööle ja töölt koju sõit ei ole enam erisoodustus? Millised dokumendid selle põhjendamiseks tuleks vormistada?

Kui töökoht asub kohas, millega puudub ühistranspordi ühendus või tulenevalt töörežiimist ei sobi kellaajad, siis on võimalus kasutada maksuvabalt tööandja sõiduautot sõitudeks elu- ja töökoha vahel. Kuid antud juhul tuleb vajadusel maksuhaldurile tõendada, et sel kellaajal ei olnud võimalik ühiskondlikku transporti kasutades tööle või töölt koju saada.

3. Kui ettevõte organiseerib ja kompenseerib oma tööliste transpordi tööle, kes ühiskondlikku transporti kasutades sõidaksid maha nt 2/3 oma palgast (töötaja seisukohalt ebamõistlikult palju, otstarbekam oleks mitte tööl käia), on erisoodustus või mitte?

Kas kulutus loetakse erisoodustuseks või mitte, ei sõltu konkreetse töötaja töötasust.

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Tulumaksuseaduse ohud on kinnisvaraturul realiseeruma hakanud 13.04.2018

    Selle aasta algusest on eraisikute igakuiste maksuvaba tulu piirmäär 500 eurot ehk aasta peale kokku 6000 eurot. Kui isik müüb vahepeal kinnisvara või teenib muudel viisidel lisatulu, võetakse suurenenud sissetulekut arvesse ka maksuvaba tulu kujunemisel. See on aga põhjustanud olukorra, kus juba kaua aega tagasi soetatud kinnisvara turuväärtus on nüüdseks tugevalt kasvanud ja selle müümisel ei soovita kogu teenitavat tulu ametlikult näidata.
    Loe edasi..

  • Topeltmaksustamise vältimise lepingud 05.03.2018

    Artiklist leiate Eestiga sõlmitud ja jõustunud tulu- ning kapitalimaksu(de)ga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingute nimekirja. Kui maksulepingu eestikeelses versioonis esitatud tingimuste tõlgendamisel tekivad tõlgendamiserinevused, siis võetakse aluseks ingliskeelne tekst. Maksulepingute lahutamatuks osaks on protokoll, kui see on olemas.
    Loe edasi..

  • Kaugsõiduautojuhtide ja meremeeste töötasu tulumaksuga maksustamisest 14.02.2018

    Eesti residendist kaugsõiduautojuhtide ja meremeeste, kes töötavad välisriigis, tulude kontrollimisel on selgunud, et valearusaamade tõttu on tulu jäänud Eestis maksustamata. Selgitame järgnevalt nimetatud tulu deklareerimise ja maksustamise kohustust, ka mitteresidendist kaugsõiduautojuhtide korral.
    Loe edasi..

  • Vabatahtliku tegevuse maksustamisest 14.02.2018

    Üldjuhul ei saa vabatahtlikku tööd käsitleda töötamisena töölepingu alusel, kuivõrd töötamisel töölepingu alusel eeldatakse, et tööandja maksab töötajale töö eest tasu (alus töölepingu seaduse § 1 lg 2). Vabatahtlikult tehtava töö puhul ei saa aga eeldada, et seda tehakse üksnes tasu eest. Seetõttu võib vabatahtliku tegevust käsitleda pigem käsundilepingu alusel toimiva õigussuhtena, kuivõrd võlaõigusseaduse § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Teisisõnu, käsundi puhul ei eeldata tasu maksmist ning see toimub üksnes eelneva kokkuleppe alusel.
    Loe edasi..

  • Preemia maksustamisest 07.02.2018

    Preemia või rahalise auhinna mõiste sisulisel tõlgendusel lähtume riiklike kultuuri-, teadus- ja spordipreemiate iseloomustavast kirjeldusest ning selle mõiste üldlevinud tähendusest. Preemiat eristab muudest tasudest asjaolu, et füüsiline isik saab rahalise tunnustuse suurepärase soorituse või tegevuse eest (näiteks aasta arendus- või teadustöö preemia, aasta sportlase preemia vm), mis eelnes preemia maksmisele. Preemiat võib maksta ka isiku kogu eelneva silmapaistva tegevuse eest (elutöö preemia vm). Samuti tuleb preemiana käsitleda konkursil või võistlusel saavutatud auhinnalise koha eest saadud tasu. Kui konkursil osalemise objektiks on autoriõigusega kaitstud teos ning konkursi raames võõrandatakse ühtlasi autoriõigust sellele teosele, ei ole see maksustamisel käsitletav preemiana, vaid litsentsitasuna (tegemist olemasoleva teosega) või võlaõigusliku töövõtulepingu alusel saadud tasuna (tegemist uue teose loomisega).
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Konsolideerimine
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30
« Aprill 2018 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 168
Riigipühad: 01.04

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Leinonen pearaamatupidaja
  • Trendsetter
  • epood
  • Avalik andbemaas
 

Merit iPhone

Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
254915  Foorumi postitust
350  E-poe toodet
66  Koolitust
22249  Artiklit
52649  Registreerunud kasutajat
36254  Nädalakirja tellijat
33447  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017