Vabastusmeetodi rakendamisest kasumi jaotamisel – tulumaksuseaduse muudatused

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Riigikogus võeti 20.04.2016 vastu tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu number 184 SE. Eelnõuga võeti üle Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute maksustamise direktiivi 2011/96/EL muudatused, mille eesmärk on kehtestada ema- ja tütarühingu vaheliste kasumijaotiste suhtes üldine kuritarvituste vastane säte ning vältida topelt-mittemaksustamist hübriidlaenude puhul.

Hübriidlaenudega seonduv – tulumaksuseaduse § 50 lõige 13

Hübriidlaen on finantsinstrument, millel on nii laenu kui ka omakapitali tunnused. Liikmesriigid käsitlevad hübriidlaene maksustamise seisukohast erinevalt. Erinevatest käsitlustest tingituna võib piiriüleselt tekkida olukord, millega kaasneb topeltmaksuvabastus –  näiteks olukorras, kus maksja liikmesriik käsitleb tehingut laenuna ning makstud intressi saab äriühingu kasumist maha arvata, kuid makse saaja liikmesriik käsitleb makset hoopis kasumijaotisena, mida kehtiva ema-tütarühingu direktiivi kohaselt maksustada ei tohi.

Hübriidlaenudega seotud maksulünkade kõrvaldamiseks nähakse edaspidi ette, et vabastusmeetodit ei rakendata sellisele dividendile ega äriühingu omakapitalist tehtavale väljamaksele, mille aluseks olev dividend on saadud äriühingult, kellel on õigus see maksustatavast kasumist maha arvata. 

Seega hakkab Eesti hübriidlaenude puhul järgima dividende maksnud äriühingu riigi maksukäsitlust, teisisõnu:

  • kui dividendi maksnud äriühingu riigis ei saa väljamakset maksustatavast kasumist maha arvata (st, see on maksustatud), rakendatakse Eestis edasimaksmisel vabastusmeetodit;
  • kui dividendi maksnud äriühingu riigis saab väljamakse maksustatavast kasumist maha arvata (näiteks käsitletakse väljamakset intressina), ei rakendata Eestis edasimaksmisel vabastusmeetodit.

Euroopa Liidust ja kolmandatest riikidest saadud dividendide võrdse kohtlemise tagamiseks kohaldatakse piirangut ka kolmandatest riikidest saadud dividendidele. Piirangut kohaldatakse ka mitteresidendi püsivast tegevuskohast väljaviidavale kasumile, mille aluseks on püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel saadud dividend.

Deklareerides edaspidi TSD lisal 7 saadud dividende, kinnitab maksumaksja, et tütarühingul ei ole oma asukohariigis õigust dividendi maksustatavast kasumist maha arvata. Maksumaksja peab olema edaspidi valmis maksuhaldurile tõendama, et vabastusmeetodi rakendamise eeldused on täidetud.

Muudatus jõustub 2016. aasta 1. novembril ning rakendub dividendidele, mis on saadud alates 2016. aasta 1. novembrist.

Üldise kuritarvituste vastase sätte kehtestamine – tulumaksuseaduse § 50 lõige 14

Uue sätte kohaselt ei või residendist äriühing tütarühingult saadud kasumit ilma maksukohustuseta edasi jaotada (nii dividendide kui ka muude omakapitalist tehtavate väljamaksete vormis) sellise tehingu või tehingute ahela korral, mis ei ole tegelik, kuna selle peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on maksueelise saamine.

Tehing või tehingute ahel loetakse tegelikuks, kui see on tehtud ärilistel põhjustel, mis kajastavad sellise äritegevuse jaoks vajalikku ja kohast majanduslikku sisu.

Direktiivist tuleneva kuritarvituste vastase sätte puhul ei ole tehingu tegeliku majandusliku sisu kindlakstegemine vajalik. Seega, kui tehingu vähemalt üks peamisi eesmärke on sellise maksueelise saamine, mis on vastuolus direktiivi eesmärgiga, ei või äriühing vabastusmeetodit kasutada, ilma et maksuhaldur peaks tehingu ümber kvalifitseerima.

Oluline on rõhutada, et antud säte kohaldub ka olukorras, kus tehingu või tehingute ahela eesmärk ei ole küll täielik maksudest kõrvalehoidumine, vaid kunstlikult soodsama maksutagajärje saavutamine. See hõlmab näiteks olukorda, kus maksumaksja on asutanud ilma majandusliku sisuta vaheäriühingu riiki, mis kokkuvõttes võimaldab dividendide edasimaksmisel madalama maksumäära rakendamist.

Eelnevast tulenevalt tekitab kindlasti küsimusi sätte kohaldamine valdusühingutele (nn holding-firmad). Eelnõu kohaselt tuleb sellisel juhul hinnata, kas valdusühingul on olemas oma funktsioonide täitmiseks piisav majanduslik sisu (reaalne tegevuskoht, tegevuse olemusele vastav juhtimisstruktuur, kvalifitseeritud töötajad jm tegutsemiseks vajalikud vahendid) või on tegemist n-ö tühja juriidilise kehaga, mille ainus või peamine ülesanne on dividendide vahendamine ja asukohariigi maksureeglite ning maksulepingute võrgustiku abil soodsama maksutagajärje saavutamine.

Muudatus jõustub 2016. aasta 1. novembril ning seda kohaldatakse väljamaksetele, mille aluseks olev dividend või omakapitali väljamakse on saadud alates 2016. aasta 1. novembrist. 

Muudatustega saab tutvuda SIIN.

Allikas:  BDO Eesti

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll