swedbank
Reede, 23. Veebruar
 

Vabatahtliku tegevuse maksustamisest

23.10.2013  (uuendatud 14.02.2018)

Õigusnormi tasemel ei ole vabatahtliku tegevuse või töö mõistet avatud. Siseministeeriumi tellimusel on koostatud "Vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna analüüs", millega on võimalik siseministeeriumi kodulehel tutvuda siin.

Vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna analüüsist tuleneb, et vabatahtliku tegevus hõlmab kolme peamist tunnust:

  • tegevus toimub isiku vabast tahtest, mitte kohustuslikult ega sunniviisiliselt;
     
  • tegija ei saa rahalist ega materiaalset tasu, kuigi võib saada kasu (teadmisi, oskusi, kogemusi, kontakte jm) ning tänutäheks ka kingitusi;
     
  • tegutsetakse väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise või laiemalt ühiskonna hüvanguks.

Vabatahtliku tegevust võib liigitada mitme tunnuse järgi, näiteks:

  • iseseisvalt tehtav (ka seltsingu või mitteformaalse kooslusena) või organisatsioonide (juriidiliste isikute) korraldatud vabatahtlik töö;
     
  • ühekordne (nt üritused, projektid) või regulaarne tegevus (organisatsiooni juures püsivalt);
     
  • eraisikuna oma vaba aja annetamine või organisatsiooni (nt äriühingu) poolt oma personali professionaalsete oskuste annetamine nende ametlikust tööajast (pro bono).

Vabatahtliku tegevusega tekib oma olemuselt võlaõiguslik suhe vabatahtliku ja teda kaasava isiku vahel. Nimetatud õigussuhe võib omada erinevate võlaõiguslike suhete tunnuseid ja seeläbi sarnaneda nii töölepingulise suhte, töövõtu kui ka käsundiga.

Üldjuhul ei saa vabatahtlikku tööd käsitleda töötamisena töölepingu alusel, kuivõrd töötamisel töölepingu alusel eeldatakse, et tööandja maksab töötajale töö eest tasu (töölepingu seaduse § 1 lg 2). Vabatahtlikult tehtava töö puhul ei saa aga eeldada, et seda tehakse üksnes tasu eest. Seetõttu võib vabatahtliku tegevust käsitleda pigem käsundilepingu alusel toimiva õigussuhtena, kuivõrd võlaõigusseaduse § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Teisisõnu, käsundi puhul ei eeldata tasu maksmist ning see toimub üksnes eelneva kokkuleppe alusel.

Kui vabatahtlik ei saa oma töö eest tasu, siis ei ole tegemist töölepingulise suhtega ja vabatahtlik ei ole töötaja töölepingu seaduse mõistes. Vabatahtliku tegevust kasutaval isikul puuduvad vabatahtliku suhtes töölepingu seadusest (samuti nt ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusest) tulenevad õigused ja kohustused. Samuti puuduvad vabatahtlikul vastavad õigused ja kohustused (nt vabatahtlikule ei kaasne õigusi nõuda töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning tervisekahjustuse eest hüvitist, sest töötervishoiu ja tööohutuse seadust kohaldatakse üksnes töölepingu alusel töötavale isikule). Vabatahtliku tegevust kasutav isik ei tasu vabatahtliku eest sotsiaalmaksu.

Vabatahtlikule, kellega on sõlmitud töövõtu- käsundus- või muu võlaõiguslik leping või kelle puhul on tõendatud muul viisil (näiteks suulised kokkulepped, isikute selgitused vm) rahalise/materiaalse tasu saamine või tegevuse pikaajalisus (6 kuud), antud hüved maksustatakse TuMS § 48 alusel erisoodustusena sarnaselt töötajale (TuMS § 48 lg 3). Muul juhul maksustatakse vabatahtlikule antud hüved TuMS § 49 alusel kingitusena, annetusena ja vastuvõtukuludena.

Vabatahtliku tegevuse olulistest põhimõtetest tulenevalt saab maksustamisel lähtuda järgnevast:

  1. Üldjuhul kasutavad vabatahtlike tööd mittetulundusühingud ja sihtasutused (MTÜ, SA), mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜde, SAde korraldatud vabatahtlik töö võib hõlmata erinevates avalikes huvides ja ühiskonna heaks tehtavaid tegevusi. Kui MTÜd, SAd teevad seoses vabatahtlike tööga kulusid, mis on seotud nende põhikirjalise tegevusega, sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega, siis ei teki neil maksukohustust. Kui transpordi, majutus- ja toitlustuskulud on seotud MTÜ, SA põhikirjalise tegevusega (nt supiköögid, spordilaagrid vm), siis neid kulutusi ei maksustata. MTÜd, SAd maksavad tulumaksu nendelt kuludelt, mis ei ole seotud nende põhikirjalise tegevusega, sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega (alus TuMS § 51 lg 3). Vastuvõtukulud aga maksustatakse TuMS § 49 lg 4 alusel.

    Tulumaksusoodustusega isikute nimekirja kantud MTÜd, SAd võivad teha vastuvõtukulusid maksuvabalt. Kui vastuvõtukulu ei ole seotud tulumaksusoodustusega isikute nimekirja kantud MTÜ, SA põhikirjalise tegevusega, siis maksustatakse kulud TuMS § 51 lg 3 alusel.
     
  2.  Äriühingute (OÜ, AS) eesmärgiks on vastupidiselt MTÜdele, SAdele majandustegevuse kaudu tulu saamine. Üldjuhul kasutavad äriühingud oma majandustegevuses palgalist tööjõudu. Kui äriühing on lisaks oma töötajatele kasutanud ka vabatahtlike (nt tasuliste ürituste korraldamisel) ja sõlminud vabatahtlikega võlaõiguslikud lepingud, siis tuleb vabatahtlikele antud hüved maksustada oma töötajate antud hüvedega samadel alustel (nt transpordi-, majutus- ja toitlustuskulud).

Vabatahtlikule (residendist füüsilisele isikule) makstud taskuraha või päevaraha (Eestis toimuva töö/tegevuse eest) kuulub võlaõigusliku lepingu olemasolul maksustamisele palgatuluna (tulumaksuga, sotsiaalmaksuga ja –maksetega) ja lepingu puudumisel muu tuluna (tulumaksuga).

Kui füüsiline isik osaleb äriühingu majandustegevuses isikliku majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis ei ole see enam vabatahtlik tegevus selle tavapärases mõistes. Seoses sellega tekib äriühingu ja füüsilise isiku vahel võlaõiguslik suhe, mis võib sarnaneda nii töölepingulisele suhtele, töövõtule kui ka käsundile. Kõikide suhteliikidega kaasnevad nii äriühingule kui ka füüsilisele isikule teatud ülesanded (nt üritusele piletite müük ja/või kontroll, kaupade müük, toitlustamine jm), kohustused (nt tagada väljaõpe, töövahendid jm) ja vastutus (nt rahaline vastutus jm). Seetõttu tuleb äriühingu puhul alati hinnata, kas tegemist on vabatahtliku tegevusega või füüsilise isiku poolt konkreetse töö tegemisega tasu saamise eesmärgil.

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Kaugsõiduautojuhtide ja meremeeste töötasu tulumaksuga maksustamisest 14.02.2018

    Eesti residendist kaugsõiduautojuhtide ja meremeeste, kes töötavad välisriigis, tulude kontrollimisel on selgunud, et valearusaamade tõttu on tulu jäänud Eestis maksustamata. Selgitame järgnevalt nimetatud tulu deklareerimise ja maksustamise kohustust, ka mitteresidendist kaugsõiduautojuhtide korral.
    Loe edasi..

  • Preemia maksustamisest 07.02.2018

    Preemia või rahalise auhinna mõiste sisulisel tõlgendusel lähtume riiklike kultuuri-, teadus- ja spordipreemiate iseloomustavast kirjeldusest ning selle mõiste üldlevinud tähendusest. Preemiat eristab muudest tasudest asjaolu, et füüsiline isik saab rahalise tunnustuse suurepärase soorituse või tegevuse eest (näiteks aasta arendus- või teadustöö preemia, aasta sportlase preemia vm), mis eelnes preemia maksmisele. Preemiat võib maksta ka isiku kogu eelneva silmapaistva tegevuse eest (elutöö preemia vm). Samuti tuleb preemiana käsitleda konkursil või võistlusel saavutatud auhinnalise koha eest saadud tasu. Kui konkursil osalemise objektiks on autoriõigusega kaitstud teos ning konkursi raames võõrandatakse ühtlasi autoriõigust sellele teosele, ei ole see maksustamisel käsitletav preemiana, vaid litsentsitasuna (tegemist olemasoleva teosega) või võlaõigusliku töövõtulepingu alusel saadud tasuna (tegemist uue teose loomisega).
    Loe edasi..

  • Isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine 31.01.2018

    Kellele ja millise sõiduki kasutamise eest saab maksta maksuvaba hüvitist? Millised on maksuvaba hüvitise maksmiseks vajalikud alusdokumendid? Millal on töö- ja elukoha vaheliste sõitude hüvitamine maksuvaba? Kuidas hüvitist deklareerida? Hüvitist saab maksta sõiduauto kasutamise eest, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Seega ei pea sõiduauto olema kasutaja isiklikus omanduses, kuid tuleb tõendada selle kasutusõigust. Kasutamisõigus on fikseeritud kas sõiduki registreerimistunnistusel või omaniku koostatud volikirjas. Sõiduautoks loetakse M1 ja M1G kategooria sõidukeid.
    Loe edasi..

  • Töötajate transport tööle ja koju tulumaksuseaduse § 48 lõikest 5¹ tulenevalt 09.01.2018

    Töötaja Töötaja on: töölepingu alusel töötav isik, ametnik (tulumaksuseaduse § 13 lg 1), juhtimis- või kontrollorgani liige (tulumaksuseaduse § 9), füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu ...
    Loe edasi..

  • Erisoodustuse arvutamise aluseks olev laenuintressi alammäär 01.01.2018

    Rahandusministri 13. jaanuari 2011 määruse nr 2 paragrahvi 3 muudatusega, mis jõustus 1. jaanuaril 2015. a, loetakse erisoodustuse hinnaks turutingimustele vastava intressi summa ja laenulepingus ette nähtud intressimäära järgi tasumisele kuuluva intressi summa vahe, v.a kui intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne VÕS § 94 lõike 2 järgi viimati avaldatud intressimäär.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Lauakalender 2018
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28
« Veebruar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 20
Töötunde kuus 157
Riigipühad: 24.02

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas koostate juba puhkuste ajakava?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Rikets Hulgi
  • tammiste
  • Manpower
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
252997  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
88  Koolitust
23092  Artiklit
52440  Registreerunud kasutajat
36150  Nädalakirja tellijat
33364  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017