auto koolitus
Kolmapäev, 23. Mai
 

Vabatahtliku tegevuse maksustamisest

23.10.2013  (uuendatud 14.02.2018)

Õigusnormi tasemel ei ole vabatahtliku tegevuse või töö mõistet avatud. Siseministeeriumi tellimusel on koostatud "Vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna analüüs", millega on võimalik siseministeeriumi kodulehel tutvuda siin.

Vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna analüüsist tuleneb, et vabatahtliku tegevus hõlmab kolme peamist tunnust:

  • tegevus toimub isiku vabast tahtest, mitte kohustuslikult ega sunniviisiliselt;
     
  • tegija ei saa rahalist ega materiaalset tasu, kuigi võib saada kasu (teadmisi, oskusi, kogemusi, kontakte jm) ning tänutäheks ka kingitusi;
     
  • tegutsetakse väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise või laiemalt ühiskonna hüvanguks.

Vabatahtliku tegevust võib liigitada mitme tunnuse järgi, näiteks:

  • iseseisvalt tehtav (ka seltsingu või mitteformaalse kooslusena) või organisatsioonide (juriidiliste isikute) korraldatud vabatahtlik töö;
     
  • ühekordne (nt üritused, projektid) või regulaarne tegevus (organisatsiooni juures püsivalt);
     
  • eraisikuna oma vaba aja annetamine või organisatsiooni (nt äriühingu) poolt oma personali professionaalsete oskuste annetamine nende ametlikust tööajast (pro bono).

Vabatahtliku tegevusega tekib oma olemuselt võlaõiguslik suhe vabatahtliku ja teda kaasava isiku vahel. Nimetatud õigussuhe võib omada erinevate võlaõiguslike suhete tunnuseid ja seeläbi sarnaneda nii töölepingulise suhte, töövõtu kui ka käsundiga.

Üldjuhul ei saa vabatahtlikku tööd käsitleda töötamisena töölepingu alusel, kuivõrd töötamisel töölepingu alusel eeldatakse, et tööandja maksab töötajale töö eest tasu (töölepingu seaduse § 1 lg 2). Vabatahtlikult tehtava töö puhul ei saa aga eeldada, et seda tehakse üksnes tasu eest. Seetõttu võib vabatahtliku tegevust käsitleda pigem käsundilepingu alusel toimiva õigussuhtena, kuivõrd võlaõigusseaduse § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Teisisõnu, käsundi puhul ei eeldata tasu maksmist ning see toimub üksnes eelneva kokkuleppe alusel.

Kui vabatahtlik ei saa oma töö eest tasu, siis ei ole tegemist töölepingulise suhtega ja vabatahtlik ei ole töötaja töölepingu seaduse mõistes. Vabatahtliku tegevust kasutaval isikul puuduvad vabatahtliku suhtes töölepingu seadusest (samuti nt ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusest) tulenevad õigused ja kohustused. Samuti puuduvad vabatahtlikul vastavad õigused ja kohustused (nt vabatahtlikule ei kaasne õigusi nõuda töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning tervisekahjustuse eest hüvitist, sest töötervishoiu ja tööohutuse seadust kohaldatakse üksnes töölepingu alusel töötavale isikule). Vabatahtliku tegevust kasutav isik ei tasu vabatahtliku eest sotsiaalmaksu.

Vabatahtlikule, kellega on sõlmitud töövõtu- käsundus- või muu võlaõiguslik leping või kelle puhul on tõendatud muul viisil (näiteks suulised kokkulepped, isikute selgitused vm) rahalise/materiaalse tasu saamine või tegevuse pikaajalisus (6 kuud), antud hüved maksustatakse TuMS § 48 alusel erisoodustusena sarnaselt töötajale (TuMS § 48 lg 3). Muul juhul maksustatakse vabatahtlikule antud hüved TuMS § 49 alusel kingitusena, annetusena ja vastuvõtukuludena.

Vabatahtliku tegevuse olulistest põhimõtetest tulenevalt saab maksustamisel lähtuda järgnevast:

  1. Üldjuhul kasutavad vabatahtlike tööd mittetulundusühingud ja sihtasutused (MTÜ, SA), mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜde, SAde korraldatud vabatahtlik töö võib hõlmata erinevates avalikes huvides ja ühiskonna heaks tehtavaid tegevusi. Kui MTÜd, SAd teevad seoses vabatahtlike tööga kulusid, mis on seotud nende põhikirjalise tegevusega, sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega, siis ei teki neil maksukohustust. Kui transpordi, majutus- ja toitlustuskulud on seotud MTÜ, SA põhikirjalise tegevusega (nt supiköögid, spordilaagrid vm), siis neid kulutusi ei maksustata. MTÜd, SAd maksavad tulumaksu nendelt kuludelt, mis ei ole seotud nende põhikirjalise tegevusega, sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega (alus TuMS § 51 lg 3). Vastuvõtukulud aga maksustatakse TuMS § 49 lg 4 alusel.

    Tulumaksusoodustusega isikute nimekirja kantud MTÜd, SAd võivad teha vastuvõtukulusid maksuvabalt. Kui vastuvõtukulu ei ole seotud tulumaksusoodustusega isikute nimekirja kantud MTÜ, SA põhikirjalise tegevusega, siis maksustatakse kulud TuMS § 51 lg 3 alusel.
     
  2.  Äriühingute (OÜ, AS) eesmärgiks on vastupidiselt MTÜdele, SAdele majandustegevuse kaudu tulu saamine. Üldjuhul kasutavad äriühingud oma majandustegevuses palgalist tööjõudu. Kui äriühing on lisaks oma töötajatele kasutanud ka vabatahtlike (nt tasuliste ürituste korraldamisel) ja sõlminud vabatahtlikega võlaõiguslikud lepingud, siis tuleb vabatahtlikele antud hüved maksustada oma töötajate antud hüvedega samadel alustel (nt transpordi-, majutus- ja toitlustuskulud).

Vabatahtlikule (residendist füüsilisele isikule) makstud taskuraha või päevaraha (Eestis toimuva töö/tegevuse eest) kuulub võlaõigusliku lepingu olemasolul maksustamisele palgatuluna (tulumaksuga, sotsiaalmaksuga ja –maksetega) ja lepingu puudumisel muu tuluna (tulumaksuga).

Kui füüsiline isik osaleb äriühingu majandustegevuses isikliku majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis ei ole see enam vabatahtlik tegevus selle tavapärases mõistes. Seoses sellega tekib äriühingu ja füüsilise isiku vahel võlaõiguslik suhe, mis võib sarnaneda nii töölepingulisele suhtele, töövõtule kui ka käsundile. Kõikide suhteliikidega kaasnevad nii äriühingule kui ka füüsilisele isikule teatud ülesanded (nt üritusele piletite müük ja/või kontroll, kaupade müük, toitlustamine jm), kohustused (nt tagada väljaõpe, töövahendid jm) ja vastutus (nt rahaline vastutus jm). Seetõttu tuleb äriühingu puhul alati hinnata, kas tegemist on vabatahtliku tegevusega või füüsilise isiku poolt konkreetse töö tegemisega tasu saamise eesmärgil.

abiks aastaaruande koostajale

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Tulumaks pärandvarana saadud kinnistu osa müügil 16.05.2018

    Ringkonnakohtu otsus analüüsib kaasomandina päritud kinnistu osa müügist saadava kasu tulumaksuga maksustamise õiguspärasust. Õde (kaebaja) ja vend pärisid kaasomandisse kinnistu. Kaasomand lõpetati kokkuleppega, mille tulemusel sai kinnistu a ...
    Loe edasi..

  • Riik maksustab laenude andmise (vol 2) 27.04.2018

    Mõni aeg tagasi sai kirjutatud sellest, et alates 2018. aastast tuleb ettevõtjatel hakata maksma tulumaksu oma ema- või sõsarettevõtjale antud laenudelt ("Riik maksustab laenu andmise"). Praeguseks on saabunud ka esimene tähtaeg seesuguste laenude ja ...
    Loe edasi..

  • Tulumaksuseaduse ohud on kinnisvaraturul realiseeruma hakanud 13.04.2018

    Selle aasta algusest on eraisikute igakuiste maksuvaba tulu piirmäär 500 eurot ehk aasta peale kokku 6000 eurot. Kui isik müüb vahepeal kinnisvara või teenib muudel viisidel lisatulu, võetakse suurenenud sissetulekut arvesse ka maksuvaba tulu kujunemisel. See on aga põhjustanud olukorra, kus juba kaua aega tagasi soetatud kinnisvara turuväärtus on nüüdseks tugevalt kasvanud ja selle müümisel ei soovita kogu teenitavat tulu ametlikult näidata.
    Loe edasi..

  • Topeltmaksustamise vältimise lepingud 05.03.2018

    Artiklist leiate Eestiga sõlmitud ja jõustunud tulu- ning kapitalimaksu(de)ga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingute nimekirja. Kui maksulepingu eestikeelses versioonis esitatud tingimuste tõlgendamisel tekivad tõlgendamiserinevused, siis võetakse aluseks ingliskeelne tekst. Maksulepingute lahutamatuks osaks on protokoll, kui see on olemas.
    Loe edasi..

  • Kaugsõiduautojuhtide ja meremeeste töötasu tulumaksuga maksustamisest 14.02.2018

    Eesti residendist kaugsõiduautojuhtide ja meremeeste, kes töötavad välisriigis, tulude kontrollimisel on selgunud, et valearusaamade tõttu on tulu jäänud Eestis maksustamata. Selgitame järgnevalt nimetatud tulu deklareerimise ja maksustamise kohustust, ka mitteresidendist kaugsõiduautojuhtide korral.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Merit iPhone
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« Mai 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.05 ja 20.05

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • graanul invest
  • RE Kinnisvara
  • prike
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
255439  Foorumi postitust
353  E-poe toodet
87  Koolitust
22197  Artiklit
52723  Registreerunud kasutajat
36286  Nädalakirja tellijat
33470  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017